← Eesti

2-10-38098/9

Obsah (11)§ 416§ 420§ 187§ 162§ 173§ 1741§ 138§ 144§ 483§ 177§ 317

2-10-38098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2010, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Kooskõlas

§ 420

lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 138lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta riigilõivu 1 850 krooni suuruses, millest 750 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, 1 000 krooni on hagimenetluses tasutud riigilõiv ning riigilõiv summas 100 krooni on väljaandes Ametlikud Teadaanded hagimaterjalide avaldamise eest.

§ 144

p 7 alusel on kohtuväliseks menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Swedbank AS-i maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli 25. juuni 2010 määrusega jäetud rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Määruse sai hageja kätte

  1. juulil 2010 ning hagiavaldus oli kohtusse esitatud
  2. augustil
  3. Swedbank AS-i hagiavaldus oli seega esitatud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest.ning on kohtuväliseks kuluks, mis kuulub 2

(3)2-10-38098 väljamõistmisele kostjalt.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 1850 krooni ning välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostjale S A kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja seaduslikku esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada käesolev tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult

§ 317lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Dokument loetakse

§ 317lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Fred Fisker Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.