2-10-54349 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2010, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54349 Tsiviilasi S K AVALDUS NÕUSOLEKU SAAMISEKS LAPSELE KUULUVA KINNIS KINNISASJA ASJA APSELE S K KÄSUTAMISEKS Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja S K (isikukood xxx elukoht xxx) Puudutatud isik S K (isikukood xxx, elukoht xxx); Eestkosteasutus Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu ). RESOLUTSIOON Anda nõusolek S K tütre S K nimel tehingute tegemiseks (mh kinnistamisavaldused ja asjaõiguslepingud), millised on vajalikud teeservituudi seadmiseks valitseva kinnisasja kasuks, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. xxx (katastritunnus nr. xxx; asukohaga Xxx). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad avaldaja (lapse seaduslik esindaja) ja eestkosteasutus esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast Asjaolud 1 Kohtule 01.11.2010 esitatud avalduse kohaselt on avaldaja tütarde K K (isikukood xxx) ja S K (isikukood xxx) omandis on alates 29.12.2000.a xxx kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. xxx. Kinnistul asuv elamu on avaldaja, avaldaja abikaasa ja tütre S elukohaks. Kuna ainus juurdepääsutee P teelt taluõueni kulgeb üle riigi maa, siis kirjutas avaldaja 25.07.2006 avalduse Harju Maavalitsusele, et taotleda teeservituudi seadmist riigi omandis olevale maale ja tagada õiguslik juurdepääs elamule ja muude kinnistul asuvate hoonete juurde. Harju Maavalitsuselt sai avaldaja 28.07.2006 vastuse, milles teatati, et maavanemal puudub pädevus avalduse rahuldamiseks. Seejärel pöördus avaldaja samasisulise kirjaga 31.08.2006 Maa-ametisse, kust sai 11.09.2006 vastuse, et kuna maa, millel asub juurdepääsutee hoonetele, on reformi läbimata ehk, et tegemist ei ole veel kinnisasjaga, siis teeservituudiga seda koormata pole võimalik. Eeltoodust tulenevalt on riigivara valitsejal võimalik võtta seisukoht servituudi seadmise vajalikkuse kohta alles pärast katastrimõõdistamist ja maaüksuse riigi omandisse vormistamist. 09.10.2009 pöördus avaldaja Maa-ametisse kirjalikult uuesti, et saada teada, kas maatükk on vahepeal katastrisse kantud. Seekord vastati minu avaldajale telefoni teel ja avaldati imestust, et see toiming siiani veninud on. Avaldajal paluti uuesti helistada kevadel 2010, mida avaldaja ka tegi. Siis selgus, et asjaga on hakatud tegelema ja augusti lõpus helistati avaldajale ning paluti tal Maa-ametile kirjutada avaldus juhul, kui ta endiselt on huvitatud servituudi seadmisest riigi maale. Asjaajamise tulemusena on maaüksuse nimetusega Kärneriraba (katastritunnus xxx) kinnistamise avaldus esitatud Kinnistusosakonnale 11.08.
- Kuna Maa-ameti 01.10.2010 kirjas nr.6.1-7/9157 tehtud ettepanek seatava reaalservituudi tasu osas, mida võib võtta aluseks tulevikus seatava teeservituudi seadmisel tekkiva S K võimaliku kohustusena, siis on kohtul võimalik sellest ka otsuse tegemisel lähtuda. Teeservituudi seadmata jätmine kahjustab kinnisasja omanikku, sh alaealise S huve, kuna tekitab ebakindlust oma kinnisasjale pääsemise osas. Teeservituudi seadmine tagab kinnisvaraomanikule õigusliku aluse ja kindluse tulevikuks, kasutada teisele isikule kuuluvat kinnisasja. Kuna tütar S on alaealine perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 esimese lause kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 p 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab eestkostja. PKS § 187 p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 131 lg 4 näeb ette, et kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja kohtult luba anda S K (isikukood: xxx) esindusõigus S K (isikukood: xxx) suhtes tehingute tegemiseks (sh kinnistamisavaldused ja asjaõiguslepingud), mis on vajalikud teeservituudi seadmiseks valitseva kinnisasja kasuks, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. xxx (katastritunnus nr. xxx; asukoht: Xxx) Avaldusele on lisatud 1) kinnistu kinnistusraamatu väljavõte. 2) avaldus Harju Maavalitsusele 25.07.
- 3) vastus Harju Maavalitsuselt 28.07.
- 4) avaldus Maa-ametile 31.08.
- 5) vastus Maa-ametilt 11.09.2006 6) kiri Maa-ametile 09.10.2009 7) e-kiri Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonnast 19.10.
- 8) kiri Maa-ametilt 01.10.
- 9) S K sünnitunnistus. 2 10) avaldus Maa-ametile 06.09.
- Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131, 187, 188 on lapse nimel tehingu tegemiseks vajalik kohtu nõusolek. Ärakuulamisel 7.12.2010 kohtus jäi avaldaja taotluse juurde. Alaealine S K toetas avalduse rahuldamist. Eestkosteasutus Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu esitas kohtule 18.11.2010 kirjaliku seisukoha, milles leidis, et vastava nõusoleku andmine ei kahjusta lapse huve. Tuginedes Saue Vallavalitsuse maanõuniku MV ja lastekaitsespetsialisti SSP poolt kontrollitud andmetele toetab Saue Vallavalitsus S K avaldust tsiviilasjas nr 2-10-
- Teeservituudi seadmine tagab kinnisvaraomanikule õigusliku aluse ja kindluse tulevikus, seadmata jätmine kahjustaks kinnisasja omaniku, sh alaealise S K huve, tekitades ebakindluse kinnisasjale pääsemise osas. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 131 lg 1 kohaselt peab lapse nimel tehingu tegemiseks olema vanemal kohtu nõusolek juhul, kui seda vajab sama seaduse § 187 ja 188 lg 1 p 1-3, 5, 7-11 kohaselt ka eestkostja. Vastavalt PKS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Vastavalt PKS § 187 p 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel ilma kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus on kontrollinud avaldust ja tuvastanud, et see vastab avalduses toodud asjaoludele. Avalduse rahuldamine on alaealise huvidega kooskõlas. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi kinnistu omaniku, alaealise S K huvides ning jätab menetluskulud tema seadusliku esindaja e avaldaja kanda. Raivo Einula 3