Obsah (7)

§ 168§ 430§ 64§ 661§ 174§ 164§ 432

Tsiviiltoimik 2-10-49414 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel KOHUS Harju Maakohus KOHTUNIK Raivo Einula SEKRETÄR Merily Mets MÄÄRUSE TEGEMISE AEG JA KOHT 10. jaanuar 2011 Tallinn, Tartu maantee kohtumaj

§ 168lg 3).

I. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on AV (seadusliku esindaja JV kaudu) hagi IVi vastu elatise nõudes. Hagi esitati 7.10.

1. Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 10.01.2011 jõudsid hageja seaduslik esindaja ja kostja esindaja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks alates jaanuarist 2011 elatusraha 140 eurot kuus. Elatisraha võlgnevusena kohustub kostja hiljemalt 7 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist hageja seaduslikule esindajale, st lapse emale, 350 eurot ja, kuna elatist makstakse jooksva kalendrikuu eest ette, siis sama tähtaja jooksul lubab kostja tasuda ka jaanuari 2011 eest arvestatud elatise, 3 Tsiviiltoimik 2-10-49414 mis on 140 eurot, kokku seega elatise võlgnevus on 490 eurot. Pooled leppisid kokku, et juhul kui riigis muutub kuupalga alammäär, maksab kostja vastavalt uuele elatusraha miinimummäärale ka siis elatist. Seega välditaks uut kohtusse pöördumist. II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Alates
2. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega saab käesolevas hagis hagejaks olla laps ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema JV ) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 4 Tsiviiltoimik 2-10-49414 Vastavalt PKS § 100 lg 4 elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes lapse huvidest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Ka

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt

§ 661

lg 2 viisteist päeva.

§ 174

’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

§ 174

’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist

§ 174

lg 1-3 sätestatud korras.

§ 164

lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 5 Tsiviiltoimik 2-10-49414 Ka

§ 168

lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula 6 7