← Eesti

2-10-55670/12

Obsah (4)§ 209§ 127§ 131§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-55670 Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi T. K. avaldus nõusoleku saamiseks al

§ 209

lg.2 ja mitte määrata eestkostetavale erieestkostjat, sest arvestades pärandvara väikest turuväärtust ja pärandvaral olevaid kohustusi, ei oleks erieestkostja määramine, korteriomandi väärtuse hindamine ja sellega seoses kohtuistungi edasilükkamine kooskõlas alaealise S. K. huvidega, sest selle aja jooksul suurenevad pärandvaraga seotud kohustused ja väheneb pärandvara väärtus ning potentsiaalne ostja võib huvi korteriomandi ostmise vastu kaotada. Lapse esindaja advokaat Toomas Liiva ja eestkosteasutuse esindaja avaldasid arvamust, et korteriomandi reaalne turuhind võib olla 20 000 – 26 000 krooni. T. K. esitas 14.12 2010 toimunud kohtuistungil kohtule tõendi, mille kohaselt on korteriomandil võlgnevus soojusenergia teenuse eest 20 214,10 krooni ja hoolduskulude eest 5866,55 krooni.

  1. Eestkosteasutuse esindaja leidis, et avaldus tuleks rahuldada. Laps sai korteri kaasomanikuks peale oma isa surma pärimise teel. Laps elab koos oma ema T. K.ga aadressil: xxx Korteriomandi võõrandamise soov on seotud asjaoluga, et lapsel ja tema emal puuduvad rahalised vahendid ja võimalused tasuda korteri hoolduskulusid. Käesolevaks ajaks on tekkinud võlgnevus korteri hoolduskulude osas. Alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja pidas avalduserahuldamist põhjendatuks. Pärandvaraks olev korteriomand tuleks võimalikult kiiresti võõrandada, sest pärandvaral on suur võlgnevus kreeditoride ees. Korteriomand asub elurajoonis, kus korterite turuhind on madal. Korteriomandi võõrandamise eesmärk ei ole tulu saamine vaid kahjude minimaliseerimine. Antud juhul ei ole erieestkostja määramine otstarbekas. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. 7.

§ 209

lg.1 kohaselt määratakse isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha.

§ 209

lg.2 kohaselt võib kohus eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei ole konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lapse huvidest lähtuvalt (vältimaks pärandvaraga seotud kohustuste suurenemist) asendada alaealise S. K. tahteavaldus jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata. 8.

§ 127

kohaselt varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada.

§ 131

lg.1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja 188 lg.1 p-de 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Kuulanud ära avaldaja, eestkosteasutuse esindaja ja alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et T. K. avaldus on põhjendatud ja talle tuleb S. K. emana anda kohtu nõusolek S. K. nimel tehingu tegemiseks, so T. K. ja S. K. kaasomandis oleva korteriomandi asikohaga: Keskpuiestee 45-41 Kiviõli linnas võõrandamiseks. Tsiviilasja materjalide kohaselt kuulub S. K.le ja tema emale T. K.le võrdsetes mõttelistes osades korteriomand asukohaga: xxx. S. K. ja tema ema T. K. nimetatud korteris ei ela, so korter ei ole nende elukohaks ning korteriomandi hoolduse ja omandiga seonduvalt on S. K.le ja T. K.le korteri kaasomanikena tekkinud suur võlgnevus kreeditoride ees. Kohus on seisukohal, et alaealise S. K. huvides on talle kuuluva vara müük, et tasuda kreeditoridele tekkinud võlgnevus. 9. Kohus peab vajalikuks seada täiendava tingimuse, et juhul, kui korteriomandi müügist saadud raha jääb peale kreeditoridele võlgnevuse tasumist järgi, peab järele jäänud rahast minema ½ S. K. nimel krediidiasutuses avatud kontole ja seda tuleb kasutada S. K. ülalpidamiseks. 10. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja T. K. kanda. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.