3-10-1000 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1000 Haldusasi M.M.i kaebus Maksu- ja Tolliame

§ 24lg 1 p 4 alusel.

1. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt M.M.i kasuks välja menetluskulu 13 260 (kolmteist tuhat kakssada kuuskümmend) krooni.
2. Saata käesolev määrus menetlusosaliste esindajatele. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse saamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

PÕHJENDUSED

2. aprillil 2010 esitas M.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK)
3. veebruari 2010 intressinõude nr 13-3/2226, PMTK
4. jaanuari 2010 korralduse nr 13-2.7/1593 ning Maksu- ja Tolliameti
5. märtsi 2010 vaideotsuse nr 6-1/78-5 tühistamist.
6. mail 2010 esitas M.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes PMTK
7. aprilli 2010 intressinõude nr 13-3/12078 tühistamist ning
8. juulil 2010 esitatud kolmandas kaebuses taotles ta PMTK
9. juuni 2010 intressinõude nr 13-3/19371 tühistamist. Halduskohus on kõik kolm kaebust liitnud ühte menetlusse haldusasjas 3-10-
12. detsembril 2010 edastas PMTK halduskohtule oma
13. detsembri 2010 otsuse nr 6-2/2059, millega tunnistati kehtetuks PMTK intressinõuded nr 13-3/226, 13-3/12078 ja 13-3/
14. Samuti on vastustaja esitanud kohtule PMTK
15. veebruari 2010 korralduse nr 13-2.8/2810, millega on pandud AS-le Swedbank kohustus vabastada PMTK
16. jaanuari 2010 korraldusega nr 13-2.7/1593 arestitud pangakontod. Seega sisuliselt on kehtetuks tunnistatud ka vaidlusalune
17. jaanuari 2010 korraldus, mille sisuks oligi kaebuse esitaja pangakontode arestimine.
18. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul on vastustaja vaidlustatud haldusaktid ise kehtetuks tunnistanud pärast seda kui kaebuse esitaja pöördus kaebusega kohtu poole. Kaebuse esitaja on kinnitas kohtuistungil, et nõustub asjas menetluse lõpetamisega. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 4.

§ 92

lõikes 5 sätestatakse, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

§ 93

lõikest 1 tuleneb, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja on taotlenud 15 300 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist vastustajalt, esitades kulu kandmise kohta Advokaadibüroo Aavik ja Partnerid arve koos aruandega osutatud õigusabiteenuse sisu kohta, samuti advokaadibüroo kassa sissetuleku orderi. Kohtuistungil avaldas vastustaja kahtlust, kas kassa sissetuleku order võib olla fiktiivne ning kaebuse esitaja pole tegelikult menetluskulu kandnud, samuti pidas vastustaja üllatavaks, et kaebuse esitaja suutis kanda näidatud menetluskulu samas kui tema esitatud andmete kohaselt oli tema majanduslik olukord niivõrd kehv, et ta pidi taotlema kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et arvestades vaidlustatud otsusega määratud tagatise summa suurust, koostatud kaebuse mahtu vaidluse õiguslikku keerukust ei saa esitatud õigusabikulu suurust pidada ülemääraseks. Kohus vähendab siiski välja mõistetava õigusabikulu suurust 2040 krooni võrra (1700 eek + km) , mis on arve spetsifikatsiooni kohaselt kulunud kohtuistungil osalemisele. Kohtuistungil asja sisuliselt ei arutatud ning asja menetluse lõpetamiseks oleks kaebuse saanud nõusoleku anda ka kirjalikult. Mis puudutab menetluskulude kandmist, siis leiab kohus, et advokaadibüroo kassa sissetuleku orderi ehtsuses ei ole alust kahelda. Sellise raamatupidamisdokumendi arvestamata jätmiseks peaksid esinema kaalukad põhjused. Kohus möönab, et riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise andmetest lähtudes on tõepoolest kummaline, et kaebuse esitaja suutis tasuda õigusabi eest, samas ei saa välistada, et kaebuse esitaja majanduslik olukord on vahepealsel ajal paranenud. Riigilõivu tasumisest vabastamine iseenesest ei välista kantud menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et M.M. on menetluskulude nimekirjas märgitud kulud kandnud ning vastustajalt tuleb tema kasuks välja mõista 15 300 – 2 040 = 13 260 krooni. Kristjan Siigur Kohtunik 2