lg 2 alusel loa andmine või sellest keeldumine on vanglateenistuse ametniku kaalutlusotsus. Igal konkreetsel juhul võetakse kaalutlusõiguse teostamisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid ning kaalutakse põhjendatud huve. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talle luba antakse, samuti ei ole vanglateenistuse ametnikul kohustust luba anda.
¹ lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kinnipeetavate isikute olmeelektroonika kasutamise võimalus on reguleeritud vangistusseaduses ning seal sätestatust on vangla oma otsuse tegemisel lähtunud. Seega vastab kaebuse esitajale isikliku olmeelektroonika kambrisse mittelubamine seaduses toodud piirangule ning see piirang ei moonuta kaebuse esitaja teisi seaduses sätestatud õigusi. Vastustaja leiab, et loa andmine teenib muuhulgas ka kasvatuslikku eesmärkki ning selle andmine on põhjendatud juhul, kui kinnipeetav täidab
, vangla sisekorraeeskirja ja vangla kodukorra nõudeid. Distsiplinaarkaristuste olemasolu iseenesest loa andmist ei välista, kuid vanglateenistuse ametnikul peab olema usaldus kinnipeetava suhtes ning veendumus, et taotletava eseme omamine ja kasutamine ei too kaasa sisekorraeeskirja rikkumisi. Olemasolevad distsiplinaarkaristused ja rikkumiste laad iseloomustavad kinnipeetavat ja võimaldavad hinnata, kas vangla kodukorra ja sisekorraeeskirja nõudeid süstemaatiliselt eirav isik suudab kasutada taotletud esemeid viisil, kus uute rikkumiste toimepanemine on välistatud. Käesoleval juhul on leitud, et kuna kaebuse esitajale on distsiplinaarkaristused määratud vanglas keelatud eseme omamise, vangla vara lõhkumise ning korduvalt vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele allumatuse eest, näitab see isiku suutmatust pidada kinni õigusaktide nõuetest ning seetõttu ei olnud otstarbekas luba anda. Loa andmisest keeldumisel võeti arvesse kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, mistõttu on keelduv otsus olnud otseselt tingitud kaebuse esitaja enda käitumisest. 2 Seega on keelduv otsus põhjendatud, mistõttu on tegemist õiguspärase haldusaktiga ning õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et isikliku olmeelektroonika kambrisse mittelubamisega, piirab vangla kaebuse esitaja usuvabadust.
kohaselt tagab vangla kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise ning kaebuse esitajal on soovi korral võimalik kohtuda vangla kaplaniga, külastada vangla kirikut, lugeda usualast kirjandust, palvetada jne. Seega on kaebuse esitaja poolt meelevaldne väita nagu oleks usuvabaduse teostamine võimalik üksnes olmeelektroonika vahendusel. Raadiost usuteemaliste saadete kuulamine ei saa olla kiriku külastamisega sellises põhjuslikus seoses, et usuteemaliste raadiosaadete mittekuulmisest tingituna ei ole kaebuse esitajal vajadust ka kirikut külastada. Samuti on kiriku külastamine kaebuse esitaja enda vaba valik ning juhul, kui kaebuse esitaja ei soovi kirikut külastada, ei saa selles süüdistada vanglat. Vastustaja ei ole teinud takistusi kaebuse esitaja kiriku külastamistele. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotluse esitamisel ega ka vaidemenetluse käigus väitnud, et soovib isiklikku olmeelektroonikat usuteemaliste saadete kuulamiseks, siis ei saanud vangla seda ka olmeelektroonika taotluse lahendamisel arvesse võtta. Vastustaja leiab, et põhjendatud ei ole ka kaebuse esitaja taotlus, saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni just isikliku olmeelektroonika vahendusel.
lg-s 1 on sätestatud, et vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Kaebuse esitaja õigus jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni on tagatud üleriigiliste päevalehtede ning kambrikaaslastele väljastatud olmeelektroonika vahendusel. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus on seisukohal, et loa andmisest keeldumise näol on tegemist haldusaktiga, kuna see vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel võib kohus tühistada õigusvastase haldusakti ning HKMS § 26 lg 1 p 2 alusel kohustada taotlust uuesti läbi vaatama, arvestades, et
lg 2 annab haldusorganile õiguse otsuse tegemiseks kaalutlusõiguse alusel, mistõttu ei saaks kohus teha ettekirjutust taotluse lahendamisel tehtava otsuse sisu osas. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 7. Kohus leiab, et loa andmisest keeldumisel ei ole õigesti kasutatud kaalutlusõigust. Haldusaktis puuduvad põhjendused, mis võiks veenda kohut selles, et kaalumist teostati õiguspäraselt. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvad haldusorgani kaalutlused (soodustus tuleb ära teenida õiguskuuleka käitumisega; soodustuse andmine on vahend sundimaks õiguskuulekale käitumisele; kaebajal on probleeme distsipliinist kinnipidamisega, mida tõendavad kehtivad distsiplinaarkaristused) ei lähtu kohaldatavast õigusnormist.
lg 2 kohaselt vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. 3 Nimetatud paragrahvis on määratud vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid.
Loa andmise otsustamisel omab tähtsust vaid vastava seadme kasutamise funktsioon ja selle tulemusena teiste isikute häirimise või vangla sisekorraeeskirja rikkumise võimalikkus, mitte aga eseme kambrisse lubamist taotleva isiku eelnev käitumine. Isegi kui vangla võiks loa andmise üle otsustamisel arvesse võtta distsiplinaarkaristusi, ei oleks distsiplinaarkaristuse olemasolu automaatselt loa andmisest keeldumise aluseks, vaid tuleks põhjendada, miks kehtiv distsiplinaarkaristus, arvestades toimepandud süüteo vormi ja raskust, toob kaasa
lg-s 2 nimetatud seadme kasutamiseks loa andmisest keeldumise (RKHK 3-3-132-10; 3-3-1-49-10). Kaevatavas haldusaktis puuduvad põhjendused, kuidas toimepandud süütegude (keelatud eseme omamine, vangla vara lõhkumine, vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele mitteallumine) vorm ja raskus viivad järeldusele, et kaebajale raadio lubamine võib kaasa tuua sisekorra eeskirjade rikkumise või teiste isikute häirimise. Vastustaja ei ole esitanud asjakohaseid põhjendusi ka kohtumenetluses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.