← Eesti

2-09-38112/15

Obsah (9)§ 163§ 162§ 146§ 65§ 651§ 154§ 153§ 165§ 66

2-09-38112 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 07.jaanuar 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-38112 Menetluse ese OÜ Lekstroyinvest pankrotimene

§ 163lg 2 vastuväite.

PANKROTIMENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 16.oktoobri 2009 määrusega kuulutati välja OÜ Lekstroyinvest pankrot ja pankrotihalduriks määrati Terje Eipre ( tl 84-85). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 13.novembril 2009. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre ning valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond koosseisus Innar Tammiku, Aivar Liibak ja Marko Siil. 08.detsembri 2009 määrusega kinnitas kohus OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) võlausaldajate 13.novembri 2009 esimese üldkoosoleku otsuse OÜ Lekstroyinvest tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise kohta ( tl 119-120). 28.oktoobri 2010 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotimenetluses ( tl 145-147). Pankrotihaldur Terje Eipre on kohtule esitanud

§ 162

lg 1,2,3; 165 lg 3, 4 alusel lõpparuande OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotihaldur taotleb lõpetada OÜ Lekstroyinvest pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 249 664, 75 krooni, sh halduri lõplik tasu 59 797, 65 krooni. Vabastada Terje Eipre OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Määrata OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Larisa Rebane. LÕPPARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (sh pandieseme müügist saadu kohta), pankrotivara valitsemisest. Pankroti väljakuulutamise seisuga puudusid võlgnikul praktiliselt igasugused rahalised vahendid pangakontodel ja kassas (rahajääk pangakontol oli 13,41 krooni).Pankrotivara hulka kuulus üks kinnistu asukohaga Tartumaa, Ülenurme vald, Ülenurme alevik, Mõisniku tn 68, mis müüdi enampakkumisel 700´000 krooniga (vara maksumus 583 333,33 krooni ja käibemaks 116 666,67 krooni). Kinnistule olid seatud hüpoteegid AS Swedbank kasuks. Lisaks suurenes pankrotivara maksuameti poolt tagastatud käibemaksu näol summas 17 557 krooni ja pangaintresside näol kokku summas 156,13 krooni. Raha oli hoiustatud AS Swedbank ja Sampo Pangas. Kokku moodustab pankrotivara maht käesolevas menetluses OÜ Lekstroyinvest seega 717 726,54 krooni. Lähtudes eeltoodust on ammendatud võimalused pankrotivara täiendavaks moodustamiseks. II Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (

§ 146). Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 1.

vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; 2. massikohustused (s.o pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida

loeb masskohustuseks; vt.

§ 146lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 162 103,10 krooni. Arv. sotsiaalmaks ajutise halduri tasult Muud maksud pankrotimenetluses, sh käibemaks ja maamaks 2

(8)5 940,00 134 817,60 Arv. sotsiaalmaks halduri tasult Muud kulud, sh. pangakulud, transpordikulu, jm. Kuulutused Ametlikes Teadaannetes ja mujal KOKKU: 19 733,23 1 058,27 554,00 162 103,10 3. pankrotimenetluse kulud (

§ 146

lg 1 p 4 ja § 150) summas 87 561,65 krooni: Ajutise halduri teenus (tasu, jõustunud kohtumäärus) Ajutise halduri menetluskulud (jõustunud kohtumäärus) Halduri tasu Raamatupidamisteenus KOKKU: 18 000,00 3 832,00 59 797,65 5 932,00 87 561,65 Kõik pankrotimenetluse kulud seega 249 664,75 krooni. Haldur on lähtunud pankrotihalduri lõpliku tasu arvestamisel

§-dest 65 ja 651.

§ 65

lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasu piirmäärad sätestab alates 01.01.2010.a

§ 651

. OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotivara müügist laekunud raha moodustab 717 726,54 krooni ja see jääb vahemikku 500 001 – 1 000 000 krooni. Pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 717 726,54 krooni on

§ 651

lg 1 kohaselt 73 000 krooni + 10 % tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 21 772,55 (717 726,54 – 500 001 = 217 725,54 x 10 %) krooni. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär 94 772,55 krooni (73 000 + 21 772,55). Pankrotihalduri tasu ülemmäär pankrotivaralt on

§ 651

lg 2 kohaselt 95 500 krooni + 11% tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt ehk 23 949,81 (717 726,54 – 500 001 = 217 725,54 x 11 %) krooni. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu ülemmäär 119 449,81 krooni (95 500 + 23 949,81). Antud juhul pole tegemist väga keeruka pankrotimenetlusega ning arvestades seda, et enamik pankrotivarast on haldur on nõus lõpliku tasuga summas 59 797,65 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 19 733,23 krooni. Kokku halduri teenuse kulu ehk palgafond 79 530,88 krooni. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 2 524 918,04 krooni, sealjuures pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud AS-i Swedbank nõue summas 2 090 817,76 Eesti krooni. Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. 3

(8)Vastavalt

§ 154

lg 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha välja maksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades

§ 146lg 1 nimetatud väljamakseid.

Käesolevas pankrotimenetluses on väljamakse tehtud üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS Swedbank summas 468 061,79 krooni. IV Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

  1. Esimeses järgus, so pandiga tagatud nõudeid tunnustati summas 2 090 817,76 Eesti krooni ja rahuldamata jäänud nõude suurus on välja toodud alljärgnevas tabelis. VÕLAUSALDAJA NIMI AS Swedbank TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (EEK) 2 090 817,76 RAHULDAMATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (EEK) 1 622 755,97
  2. Teises järgus kuuluvad vastavalt

§ 153lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega (vt tabel). SEB Liising AS Maksu-ja Tolliamet ICT Projekt OÜ TUNNUSTATUD NÕUDE SUURUS (EEK) 78 165,47 272 458,71 5 140,10 RAHULDAMATA JÄÄNUD NÕUDE SUURUS (EEK) 78 165,47 272 458,71 5 140,10 Natalia Ulanova Larisa Rebane 50 079,00 28 257,00 13 762,00* 28 257,00 VÕLAUSALDAJA NIMI *15.03.2010.a. otsusega määras Eesti Töötukassa Natalia Ulanovale hüvitise summas 36 317 krooni. Kokku on teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuete rahuldamata jäänud osa OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotimenetluses seega 397 783,28 krooni. 3. Kolmandas järgus nõudeid esitatud ja tunnustatud ei ole. Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta. V Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada 4

(8)Pankrotihaldur ei ole esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. VI Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud punktis 3. VII Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Võlgniku äriplaani kohaselt, pidi valmisehitatud eramutega kinnistute hilisem müük katma laenude võtmisega ja elamute ehitamisega seotud kulud ning tooma ka kasumit. Alanud ja praegusel ajal aina süveneva majanduskriisi ning jätkuva kinnisvara nõudluse puudumise ja kinnisvara hindade languse pärast aga ei olnud selle valdkonnaga tegelemine enam kasumlik ning võlgnik kandis oodatud kasumi asemel hoopis kahju. Võlgniku kasumi ja kahjumi jaotuse aastate lõikes väljendab järgmine tabel: Aasta Kasumi (+) või kahjumi ( - ) suurus (EEK) 2006 2007 2008 185 216 3 065 553 -4 660 373 Nagu on näha eelolevast tabelist, lõpetas võlgnik 2008.a. majandusaasta 4 660 373 kroonise kahjumiga. Võlgniku juhatuse liikme selgitusel, koostati äriühingu äriplaani veel ajal, kui kinnisvara müügihinnad pidevalt kasvasid ja olid head väljavaated ehitusteenuse pakkumisele ja kinnisvara arendusega kasumi teenimise võimalustele. Pärast kinnisvaraturu madalseisu, ei soovinud pangad enam varem väljaantud laenude tagastamistähtaegu pikendada, rääkimata juba laenusummade suurendamisest. Võlgniku juhatuse hinnangul, laenude tagastamise tähtaegade pikendamise korral oleks ilmselt võimalik pooleliolevad eramud lõpuni ehitada, neile samaaegselt ostjaid otsides. Äriühing mõne aja jooksul proovis pooliolevaid eramuid lõpuni ehitada ehitusteenuse osutamisest saadava tulu arvelt. Riigis valitsema hakanud ülemaailmse majanduskriisi, pankadepoolse laenupoliitika karmistamise ja selle kõige tulemusena ehitusteenuse järele nõudluse olulise vähenemise tõttu, ei suutnud äriühing tulu teenida ning hüpoteekide pidajatest pangad asusid realiseerima sundmüüki korras hüpoteegiga koormatud kinnistuid. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, müüdi jaanuaris 2009.a. AS SEB Pank kasuks Mõisniku tn 96, Ülenurme vallas asuv hüpoteegiga koormatud kinnistu hinnaga, mis kattis panga laenulepingust tulenevad nõuded. Kuna oli teada, et pank ei kavatse laenu tagastamise tähtaega pikendada, oleks pandieseme müümata jätmise korral hakatud arvestama viivist, mis oleks ärihingu kahjumit veelgi suurendanud, nagu juhtuski AS Swedbank kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistuga, kui kohtutäituril ei õnnestunud rohkem kui poole aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust realiseerida kinnistut avalike enampakkumiste käigus. Halduri hinnangul, tekkis võlgniku ilmne maksejõuetus 2008.a. lõpus, kui saabusid pankadele laenude tagastamise tähtajad ning äriühingu suutmatuse pärast laene tagastada ja maksta vastavaid intresse, asusid pangad pandiesemeid realiseerima sundmüügi korras. Juhatuse liikme seletuse kohaselt, lootis ta siiski, et kõikidele kinnistutele leiduvad ostjad, ning et kinnistuid õnnestub realiseerida sellise hinna eest, mis katab laenulepingutest 5
(8)tulenevad pankade nõuded. Seetõttu ei esitatud varem ka pankrotiavaldust. Seega halduri hinnangul, kuigi juhatuse liige esitas pankrotiavalduse ilmselt hilinenult (mõne kuu võrra), ei olnud antud asjaolu seotud tema pahatahtlikkusega, vaid pigem tema edutute püüdlustega leida väljapääs tekkinud olukorrast ning leida võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. VIII Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmete kuriteost teatamise kohta Pankrotimenetluse jooksul kättesaadud informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Pankrotihalduri hinnangul on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS § 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Raamatupidamist on peetud kuni pankrotimenetluse algatamiseni ning halduri nõudmisel esitas võlgnik vajalikud dokumendid ja andmed. Lähtudes eeltoodust, ei ole haldur esitanud juhatuse liikmete ega teiste isikute suhtes kuriteokaebusi kriminaalmenetluse alustamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

§ 162

lg 1 on toodud asjaolud, millal haldur esitab kohtule lõpparuande.

§ 163

lg 1, 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Haldur on avaldanud seaduses ettenähtud teate lõpparuande kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.12 2010, milles on märgitud, kus ja millal saab tutvuda lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Määratud tähtajaks ei ole kohtule vastuväiteid esitatud. Vastavalt

§ 163

lg 3 otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus, tutvunud ja hinnanud halduri poolt esitatud materjale leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Haldur on edastanud OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmetele tutvumiseks lõpparuande. Pankrotitoimkond ei ole lõpparuandele vastuväiteid esitanud. Esitatud lõpparuanne vastab

§ 162sätestatud nõuetele.

Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud ja vastuväiteid OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Seega kuulub

§-de 162, 163 alusel halduri taotlus rahuldamisele ning lõpparuanne tuleb kohtu poolt kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 6

(8)

§ 163

lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei saa pidada rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse tekkimise tingis süvenev majanduskriis eeskätt võlgniku tegevuse alal (kinnisvara arendus). Seoses lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamisega tuleb pankrotihaldur Terje Eipre vabastada

§ 165

lg 3 alusel pankrotihalduri kohustusest pärast OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) äriregistrist kustutamist. Pankrotihaldur taotleb arvestades lõpparuandes toodud põhjendustega kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 249 664, 75 krooni, sh halduri lõplik tasu 59 797, 65 krooni (millele lisandub arv. sotsiaalmaks 33%, koos arvestusliku sotsiaalmaksuga on halduri palgafond 79 530, 88 krooni).

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg 2, 5, halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus määrab haldurile tasu

§ 651 lg 1 nimetatud alammääras.

Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 717 726, 54 krooni.

§ 65

1 lg 1 kohaselt on sellisel juhul halduri tasu alammäär 94 772, 55 krooni ning halduri tasu ülemmäär 119 449, 81 krooni. Võlgniku juhatuse liige ja pankrotitoimkonna liikmed ei ole esitanud vastuväiteid esitatud halduri tasu suurusele. Neil asjaoludel kohus leiab, et arvesse võttes pankrotimenetluse keerukust, halduri töö mahtu ja tegevust pankrotivara suurendamisel, samuti pankrotivara suurust, haldur taotleb määrata tasu alammäärast väiksemas summas ning kuna pankrotitoimkond ja võlgnik ei ole halduri tasule vastuväiteid esitatud, loeb kohus põhjendatuks määrata pankrotihaldur Terje Eipre tasuks pankrotivara arvelt 59 797, 65 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 %, so koos sotsiaalmaksuga 79 530, 88 krooni. Haldur on lõpparuandes märkinud OÜ Lekstroyinvest pankrotimenetluse kulud (sh maksud, pangakulud, transpordikulud, kuulutused, raamatupidamisteenus). Kohtul puudub alus kahelda halduri poolt lõpparuandes kajastatud pankrotimenetluse kulude õigsuses. Võlgnik ja pankrotitoimkond ei ole ka selles osas lõpparuandele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et aruandes kajastatud pankrotihalduri poolt tehtud kulutused oma kohustuste täitmiseks on kohtu arvates olnud vajalikud ja põhjendatud, arvestades

§ 66

lg 1, 3 sätestatut, mistõttu kohus kinnitab OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustuste täitmiseks vajalikud ja põhjendatud kulutused kogusummas 249 664, 75 krooni, so 15 956, 49 eurot ( sh halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 79 530, 88 krooni, so 5082, 95 eurot). ÄS § 58 lg 1 p 5 kohaselt kantakse äriregistrisse pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega, kui kohus kinnitas 7

(8)pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Haldur taotleb määrata OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige Larisa Rebane. Eeltoodut arvestades tuleb ÄS § 58 lg 1 p 5 alusel äriregistrisse kanda OÜ Lekstroyinvest (pankrotis) dokumentide hoidjana Larisa Rebane. Kohtunik: 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.