Obsah (6)
§ 1§29§ 30§ 28§ 150§ 232-10-55259 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55259 Menetluse ese OÜ Luurel pankrotiavaldus pank
§-de 9 lg 1; 31 lg 4 alusel võtta pankrotiavaldus kohtumenetlusse, nimetada ajutine haldur ning ajutise menetluse järel kuulutada välja OÜ Luurel pankrot. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt alustas võlgnik aktiivset majandustegevust
- aasta maikuust. 09.10.2010.a. tuvastas Veterinaar- ja Toiduameti kontroll, et üüritud ruumides on liiga kõrge niiskustase ning kondiitritooteid ei tohi seal edasi toota (probleemid hallitusseentega). Seda kinnitas Niiskusabi OÜ poolt 14.10.
- koostatud mõõdistusraport. Ruumide üürileandja ei olnud ruumide puudusi nõus likvideerima, mistõttu ütles võlgnik ruumide üürilepingu üles. Senine majandustegevus ei olnud äriühingule mingit arvestatavat tulu toonud, tootmine oli 2
(6)täielikult seiskunud, seoses üüritud ruumidega olid tekkinud erakorralised kulutused niiskusmõõdistuse tellimise näol. Võlgniku finantsnäitajate analüüsist nähtuvalt ei ole võlgnik oma majandustegevust korralikult käivitada suutnudki. Võlgnik on sisuliselt kogu oma tegevusaja jooksul (s.o. 6 kuud) tegutsenud kahjumiga. Kuna äriühingu ainuosaniku poolt paigutati äriühingusse vaid 40 000 krooni, kuid tootmistegevuse käivitamiseks oli vaja ilmselgelt rohkem rahalist ressurssi, siis on äriühing koheselt tegevuse alustamisel sattunud liigsõltuvusse võõrkapitalist ning edaspidi on see üha süvenenud. Võlgniku likviidsusnäitajad on olnud kogu tema tegevusaja jooksul mitterahuldavad. Võlgniku omakapital ei ole kordagi pärast tegevuse alustamist seaduses sätestatud nõuetele vastanud, vaid on lausa negatiivne. Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing olnud koheselt oma tegevuse alustamisest ka suures pankrotiohus. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara mitte enam kui 6 130,51 krooni ja teadaolevad lühiajalised kohustused vähemalt 68 660,44 krooni. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku aktiivne majandustegevus on 2010.a. oktoobrist lõppenud, tegevuseks vajalike ruumide üürileping puudub, töötajatega töölepingud on ennetähtaegselt lõpetatud. Seega ei saa äriühingul tekkida edaspidi ka regulaarset müügitulu. Võlgnikule ei kuulu märkimisväärset materiaalset vara, mille müügist laekuva raha arvelt oleks võimalik tasuda olemasolevaid võlakohustusi. Võlgniku arvestuslik netovara ei vasta seaduses sätestatud nõuetele ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi, osaniku soovimatust äriühingu tegevust jätkata, on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide võtmine/saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib võlgniku maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Seoses OÜ Luurel maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka OÜ Luurel juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele hiljemalt 31.05.2010. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Kuid nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte ei ole äriühingu maksejõuetust põhjustanud rikkumine. Olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik katta isegi ajutise menetluse kulusid, rääkimata kuludest, mis tekivad pärast isiku pankroti väljakuulutamist. Kuna ajutisel halduril puuduvad andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima võlgniku edasist pankrotimenetlust, leiab ta, et esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
§ 1
lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3
(6)Tartu Maakohus nimetas 12.novembri 2010.a. määrusega OÜ Luurel suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 15-16). Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 23-181) nähtub, et OÜ Luurel teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 68 660,44 krooni ja võlgnikul on vara mitte enam kui 6 130,51 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara ajutise halduri ja pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on OÜ Luurel kohustusi rohkem kui 68 000 krooni (4 346 euro) ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks eelkõige äriühingu alakapitaliseeritus, mis ei ole võimaldanud äriühingu majandustegevust kiiresti ja korralikult käivitada; äriühingu füüsilisest isikust ainuosanik paigutas äriühingusse algselt vaid 40 000 krooni, mis ei olnud paraku piisav planeeritud tootmistegevuse alustamiseks ja edukaks jätkamiseks; äriühingu majandustegevus on esimesel kuuel kuul toimunud üldjuhul kahjumiga, mistõttu äriühing on sattunud koheselt tugevasse ja üha süvenevasse sõltuvusse võõrkapitalist; probleemid seoses tootmistegevuseks renditud ruumide mittevastavusega tõid äriühingule kaasa prognoosimatuid lisakulutusi; kuna võlgnik ei olnud suutnud kogu oma eelneva tegevuse jooksul koguda mingeid reserve, siis puudusid tal võimalused nii tootmistegevuse ümberkolimiseks ja tegevuse jätkamiseks, kui ka tegevuse lõpetamiseks ja sellega seoses tekkinud kohustuste täitmiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et OÜ Luurel on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku esindaja selgitab kohtuistungil, et võlgnik on maksejõuetu ja ta nõustub ajutise halduri aruandes tooduga (tl 84). Võlgnik ei soovi pankrotimenetluseks kohtu deposiiti kohtu määratud summat tasuda (tl 84).
§29
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
§ 29
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus, võttes aluseks ajutise halduri esitatud seisukoha, määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 20 000 krooni ning teatas, juhindudes
§ 30lg 2, selle maksmise võimalusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 87).
Kohtu poolt määratud tähtajaks ei pidanud keegi võimalikuks pankrotimenetlust finantseerida. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; võlgniku majandustegevus on lõppenud; võimalike vara tagasivõitmise ja kahju hüvitamise 4
(6)nõuete menetlemine on seotud rahaliste kulutustega; pankrotiavalduse esitaja ega võlausaldajad ei ole nõus maksma kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat; mistõttu tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada OÜ Luurel suhtes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
§ 28
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud tema poolt tuvastatud võlgniku maksejõuetuse põhjused, millest ei nähtu, et ta oleks tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Seoses OÜ Luurel maksejõuetuse tekkimisega märgib ajutine haldur formaalse rikkumisena ära ka OÜ Luurel juhatuse liikme poolt raske juhtimisvea toimepanemise, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmises, kui äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele, kuid nimetatu on maksejõuetuse ilmnemise järgne rikkumine, mitte ei ole äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Seoses pankrotimenetluse raugemisega kohustab kohus ajutist pankrotihaldurit likvideerima OÜ Luurel juriidilise isikuna. Pärast äriühingu likvideerimist tuleb OÜ Luurel dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Andrus Piigli.
§ 150
lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt OÜ Luurel puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Samas võlgnikult nõuetekohase pankrotiavalduse saamisel ei olnud kohtul võimalust
kohaselt võlgnikul vara puudumise korral jätta nimetamata ajutist pankrotihaldurit, kes selgitaks välja võlgniku vara ja võlad, maksevõime ning maksejõuetuse puhul selle tekkimise põhjused.
§ 23
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
§ 23
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 6275 krooni (401,05 eurot) ja kulutusteks 2382,42 krooni (152,26 eurot) (tl 82-83). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 401,05 eurot (sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitamiseks 152,26 eurot (sisaldab käibemaksu) OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama korra § 1 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavad kulutused määrata 5
(6)büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Taotluse kohaselt ei ole ajutine haldur füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Neil asjaoludel tuleb mõista ajutise halduri tasu ja hüvitis kulude katteks välja järgmiselt: kulud kogusummas 152,26 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks ja osa ajutise halduri tasust summas 231,21 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja riigi vahenditest. Kohus arvestab ka asjaoluga, et võlgnikul on ajutise halduri aruande kohaselt väikevahendeid mitte enam kui 3 945 krooni (tl 33-34). Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 169,84 eurot tuleb välja mõista võlgnikult Küllike Mitti kasuks. Kohtunik: 6
(6)