Edasikaebamise kord 27.09.2010 on saabunud Tartu Halduskohtusse R.G. kaebus, milles taotleb Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tulekahju tehnilise ekspertiisi ekspertiisiakti nr PT-68-06/4225 11.08.2006 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja väitel on kaevatav ekspertiisiakt koostatud eirates KrMS § 101 lg 1, 2 ja 3 loetletud tingimusi Akti koostaja on Allan Juhe – tulekahju ekspert Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusest Tallinnas. Kaebaja väitel on vaidlustatav ekspertiisiakt koostatud eksperdi poolt rikkudes kriminaalmenetlusseadustikus esitatud nõudeid ning ekspert Allan Juhe poolt esitatu on meelevaldne, tegelikkuses ekspert sündmuspaigal viibinud ei ole. Kaebaja märgib „Nimetatud ekspertiisiakti alusel aga on mulle esitatud tasumiseks alusetu rahaline nõue.“. Kaebuse esitaja osutab, et nimetatud ekspertiisiakt paikneb kriminaalasja nr 06260101462 (hilisema ühendatud kriminaalasja 1-06-16566) juures ja taotleb akti väljanõudmist. 1 Kaebaja taotlusel esitas halduskohus järelepäringu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, paludes edastada kohtule kaevatav ekspertiisiakt. Kohtu päring täideti 08.10.
) §-le 3 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Avalikõiguslik vaidlus tähendab vaidlust avaliku võimu kandja ja avalikule võimule allutatud isiku vahel. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vaidluste lahendamine, milleks seadus on ette näinud teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul on esitatud kaebus Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse tulekahju tehnilise ekspertiisi 11.08.2006 ekspertiisiakti nr PT-68-06/4225 2 vaidlustamiseks, s.o kriminaalasja uurimisel ja Tartu Maakohtu Valga kohtumajas kriminaalasja üldmenetluse käigus antud ja kasutatud dokumendi peale. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 3-3-1-85-09 punktis 21 osutatakse, et kolleegium leidis 18.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-1510, et
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse selliste avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe otsesõnu ette korda, milles tuvastada kriminaalmenetluse käigus antavate aktide ja toimingute õigusvastasus Põhiseaduse (PS) § 25 ja riigivastutuse seaduse tähenduses.
grammatiline tõlgendamine võimaldaks omistada halduskohtule pädevuse kontrollida ka kriminaalmenetluse õiguspärasust, kuid kolleegium ei ole veendunud, et selline oli
Sarnast seisukohta toetas kolleegium ka 18.06.2010 määruses haldusasjas nr 3-3-1-35-10 (p 22). R.G. on olnud õigus vaidlustada nimetatud ekspertiisiakti kriminaalmenetluse raames. Kuna antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse, juhindudes
Mare Priks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.