Tsiviilasi nr.2-10-59121 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsembril 2010.a.; Valga kohtumaja

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §113, §367 ja §397 ning

§162

, §174,§177 §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. V. võlgnevus summas ükssada neli tuhat ükssada kolmkümmend seitse ( 104 137) krooni 86 senti ja viivis protsendina põhinõudelt ( 92 126,39 krooni) alates 26.11.2010 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning menetluskulud summas kümme tuhat ( 10 000) krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (27.12.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 07.05.2009 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx summas 93 563,07 krooni, intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.04.

1. Kostja kohustus tagama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäevaks. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustust, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse 16.11.
2. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 11.02.2010 laenulepingu ennetähtaegselt üles. Kuna kostja ei täitnud lepingutega võetud maksekohustusi nõuetekohaselt ja pole võlgnevust tasunud, palub hageja kostjalt välja mõista lepingu järgne võlgnevus seisuga 25.11.2010 kogumahus 104 137,86 krooni, sealhulgas : põhiosa võlgnevus 92 126,39 krooni, intressivõlgnevus summas 6 173,12 krooni, viivis põhiosalt 5 838,35 krooni. Samuti põhinõudelt 92 126,39 krooni viivis alates 26.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja menetluskulud summas 10 000 menetluskuludelt ja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni § VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2

§ 322kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendi kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõudel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 07.05.2009 sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xx-xxxxxx-xx. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja rikkus oma kohustusi. 3

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 10 000 krooni väljamõistmist.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv 10 000 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Hele Ilisson kohtunik 4