lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Poolte vahel on vaidluse selle üle, kas üüri määra tõstmine on tühine või mitte. Üürilepingute tähtajalisuse tuvastamise osas on hagejad 21.09.2010 istungil loobunud nõudest. Kõik üürilepingud sätestavad, et korteriüüri suurus määratakse üürileandja poolt vastavalt tegelikele kuludele, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud metoodilistele alustele ja Tallinna õigusaktidega kehtestatud korteriüüri määradele. Üürileandja LW tõstis üüri XXX korteri üürnikul O.I ’l – 3 000 kroonini kuus + kõrvalkulud; XXX korteri üürnikul J.G – 9 000 kroonini kuus + kõrvalkulud; XXX korteri üürnikul A.R – 7 500 kroonini kuus + kõrvalkulud; XXX korteri üürnikul S.K – 5 000 kroonini kuus + kõrvalkulud. Hagejad on seisukohal, et üüritõstmine on võimalik vaid erandjuhtudel, siis kui on sõlmitud vastav kokkulepe. Vastavat kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Kuni 30.06.2002.a kehtinud elamuseaduse § 37 lg 2 sätestas, et üüri sisse kuuluvad arvestuslikult järgmised üürilepingu esemega seotud kulud, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta: kulud üürilepingu esemeks olevate ruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks), samuti kulud vastava hoone ümbruse osa hoolduseks, tasu üürnikule osutatud ja ostetud teenuste eest ja kasum, kui üürilepingus ei sätestata teisiti. Seega sai haldus- ja hooldusteenuste tasu ning remondikulu käsitleda üürina elamuseaduse tähenduses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 on üür tasu asja kasutamise eest. Seega võlaõigusseaduse tähenduses hagejad kostjale üüri ei ole maksnud. Tasu haldus- ja hooldusteenuse eest ning remondikulu tuleb käsitleda võlaõigusseaduse tähenduses kõrvalkuluna. Seega on alates võlaõigusseaduse jõustumisest sisuliselt kehtinud hagejate jaoks üürileping üürimääraga null krooni kuus. Kostja on leidnud, et tulenevalt üürilepingutest on tal õigus määrata hagejatele üüri suurus. Kohus ei nõustu sellega. Seda hoolimata sellest, et võlaõigusseaduse tähenduses on hagejate üür null krooni kuus. VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja 3
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.