2-10-31126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- novembril 2010.a. Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-10-31126 Tsiviilasja hind 32 850 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aleksei Naumkin Kostja V T (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Resolutsioon Kirjalik menetlus N I hagi V T vastu alaealistele lastele elatise nõudes
- Rahuldada hagi osaliselt.
- Muuta Narva Linnakohtu
- septembri 2000.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1425 V T N I (end T) kasuks laste D T ja K T ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Välja mõista V T N I kasuks elatis lapse D T, sünd. XXX ülalpidamiseks alates 30.06.2010.a. igakuiselt summas 950 (üheksasada viiskümmend) krooni kuni lapse D T täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX. ja lapse K T, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 30.06.2010.a. igakuiselt summas 950 (üheksasada viiskümmend) krooni kuni lapse D T täisealiseks saamiseni s.o. XXX.
- Poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(5)2-10-31126 Hagiavalduse sisu N I on 30.06.2010.a. esitanud Viru Maakohtule hagi V T vastu lastele elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus ja abielust on neil sündinud lapsed K XXX. ja D XXX. 1999.a. poolte abielu lahutati. 18.09.2000.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks laste ülalpidamiseks 700 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või vanemate varalise seisundi muutumumiseni. Hageja töötab ja tema keskmine igakuine sissetulek on 4 300 krooni, mis ei ole laste normaalseks ja vaimseks arenguks piisav. Laste D ja K ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 8 000- 8 500 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuise elatise lapse D T ülalpidamiseks 2 175 krooni ja K T ülalpidamiseks 2 175 krooni alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Meneltuskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. 23.02.2009.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-08-70427 mõisteti kostjalt välja elatisraha 1 500 krooni igakuiselt kostja teisest abielust sündinud tütre Alina ülalpidamiseks. 04.09.2007.a. abiellus kostja V I ja abielust sündis 15.03.2010.a. tütar V I. Käesoleval ajal kostja abikaasa V I ei tööta ja viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja töötab ja tema sissetulek on keskmiselt 4 750 krooni, millest peetakse kinni tsiviilasjas nr 2-1425 otsuse põhjal algatatud täitemenetluse käigus 433 krooni. Seega on kostja igakuine brutosissetulek täitemenetluse kinnipidamist arvesse võttes 4 317 krooni. Kostjal on neli last: poeg D ja tütar K esimesest abielust, tütar Alina teisest abielust ja tütar V kolmandast abielust. Kohtuotsustega tsiviilasjades 2-1425 ja 2-08-70427 on kostjalt väljamõistetud poeg D ja tütar K ülalpidamiseks ülalpidamisraha 700 krooni ja tütar A ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus, mis kokku on 2 200 krooni. Tütre V ülalpidamiseks, kes on sündinud kostja kolmandast abielust, jääb kostjale 2 550 krooni. Hageja elab talle kuuluvas korteris XXX Narva. Kostjal ei ole käesoleval ajal isiklikku elamispinda ja ta elab koos abikaasaga XXX Narva abikaasa võõrasemale kuuluvas korteris. Seega on hageja materiaalne olukord palju parem kuna K ja D elavad nende emale omandiõiguse alusel kuuluvas 50,8 m2 suuruses korteris, kostja tütar kolmandast abielust V ja kogu kostja perekond elavad tegelikult 48,2 m2 suuruses üürikorteris. Juhul kui kostjalt mõistetakse välja tütar K elatisraha 2 175 krooni kuus ja poeg D elatisraha 2 175 krooni kuus, satub V, kostja tütar kolmandast abielust materiaalselt vähem kindlustatud olukorda. Hageja väidab, et tema sissetulek on 4 300 krooni kuus. Andmete puudumise tõttu hagejaga koos elavate pereliikmete sissetulekute kohta ei ole võimalik kindlaks teha kui materiaalselt kindlustatud on K ja D. Kostja arvab, et tütre K ja poeg D elatisraha suurendamine 700 kroonilt 4 350 kroonini kuus asetab V, kostja tütre kolmandast abielust ebavõrdsesse olukorda eelmistest abieludest sündinud lastega võrreldes, kuna kostjale ei jää tema ülalpidamiseks üldse rahalisi vahendeid. Kostja arvab, et tütar K ja poeg D elatisraha suuruse määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et kostja võtab osa oma praeguse abikaasa esimesest abielust sündinud tütar D G ülalpidmisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündisid abielust XXX poeg D T ja XXX. tütar K T (t.l. 5-6). • et Narva Linnakohtu 18. septembri 2000.a. otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-1425 V T peab maksma N I (end T) poeg D T ja tütre K T ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 700 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni (t.l. 7). • et V T ülalpidamisel on alaealine tütar A T, kes on sündinud XXX. ja kelle ülalpidamiseks 2
(5)• 2-10-31126 V T on S S kasuks välja mõistetud igakuine elatis 1 500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni (t.l. 34-37). et V T on abielust V I sündinud XXX. tütar V I (t.l. 38-39) Hageja palub suurendada 18. septembri 2000.a. Narva Linnakohtu otsusega väljamõistetud elatise summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise igakuuliselt lapse D T ülalpidamiseks 2 175 krooni ja K T ülalpidamiseks 2 175 krooni alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna hagiavaldus oli esitatud enne uue PkS jõustumist, kohaldab kohus vana PkS (kehtinud kuni 01.07.2010.a). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-17-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, sest hageja on laste vajadusi kirjeldanud minimaalses suuruses, lähtudes asjaolust, et kumbki lapsevanem peaks oma ülalpidamiskohustusi täitma vähemalt 2 175 krooni ulatuses (kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut seetõttu ka hageja esitatud statistilistele andmetele lapse vajaduste kohta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu laste ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lastele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest. Kostja väidete kohaselt ei ole ta võimeline lastele elatist tasuma seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teised lapsed vähem kindlustatuks. Lähtuvalt PkS § 61 lg 5 3
(5)2-10-31126 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle, et lapsed on hageja ülalpidamisel. Hageja on veenvalt põhjendanud, et tema sissetulekuks on 4 300 krooni igakuiselt. Vaidlust ei ole, et hagejale kuulub korteriomand. Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja töötasu on kostja sõnul igakuuliselt 4 750 krooni, mis on isegi veidi suurem kui Maksu- ja Tolliameti ning kostja tööandja esitatud andmetel (t.l. 41, 59, 73). Arvestades kostja varalist olukorda, arvab kohus, et ei ole võimalik elatise määramine N I kasuks laste D ja K ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sest kostja töötasu on vaid 4 750 krooni. Kuna kostjal on lisaks hageja ja kostja kahele lapsele veel kaks last, siis kohus leiab, et kostja sissetulek tuleb jagada tema nelja ülalpeetava ja kostja vahel (4 750/5=950). Seega on kostja sissetulekust võimalik tasuda D ja K ülalpidamiseks kummalegi 950 krooni ilma, et kostja teised lapsed A ja V oleksid seatud ebavõrdsesse olukorda võrreldes elatist saavate lastega käesoleva kohtuotsuse alusel. Kohus leiab, et kostja on iseenda käitumise ja suhtumisega seadnud oma lapsed ebavõrdsesse olukorda. Kohtu arvates ei ole veenev kostja vastuväide, et tal on võimalik täita tütre A ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel 1 500 krooni, aga laste D ja K ülalpidamiseks on kostja arvates kummalegi lapsele piisav 350 krooni. Samuti ei ole kohtule selge kostja arusaam, miks kostja lapse V ülalpidamiseks möönab valmisolekut kulutada 2 550 krooni. Kohus ei arvesta elatise väljamõistmisel kostja abikaasa alaealist last (t.l. 39, 45), keda kostjal ei ole kohustust seaduse järgi ülal pidama, samuti ei ole kostja kohustatud ülal pidama oma abikaasat kui kostja sissetulekust ei ole see võimalik (t.l. 40). Kostja väide, et hageja varanduslik olukord seoses temal oleva suurema korteriga on parem kui kostjal, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest ainuüksi kaks ruutmeetrit suuremat elamispinda ei võimalda tagada lapse vajaduste rahuldamist söögi, riiete, koolitarvete jms näol (t.l. 43-44). Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja hinnangu andmine poolte kunagise ühisvara jagamise osas (t.l. 42), sest kohtusse on esitatud poolte ühiste laste ülalpidamiseks elatise nõue. Kohus leiab, et hageja ja kostja varandusliku olukorra võrdlemine selliselt, et võrreldes kostja majanduslikku olukorda saaks lubada kostjal seada tema lapsed ebavõrdsesse olukorda, ei ole õiglane. Kostja väide, et ta ei tea missugune on hageja perekonnaliikmete sissetulek ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kellegil teisel kui lapse vanemal ei ole kohustust hageja ja kostja lapsi ülal pidama. Kuna kohus leiab, et kummagi hageja ja kostja lapse ülalpidamiseks on kostjal võimalik tasuda 950 krooni igakuuliselt, siis arvesse võttes hageja töötasu 4 300 krooni, millest tema peab kandma suurema osa laste vajadustest, on ilmselge, et laste vajadused ei saa rahuldatud miinimummääras, mida on sätestanud seadusandaja. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning muuta tuleb Narva Linnakohtu
- septembri 1990.a otsusega tsiviilasjas nr 2-1425 V T N I kasuks poeg D ja tütar K ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista V T N I kasuks elatis lapse D T ülalpidamiseks alates 30.06.2010.a. igakuiselt summas 950 krooni kuni lapse D T täisealiseks saamiseni ja lapse K T ülalpidamiseks alates 30.06.2010.a. igakuiselt summas 950 krooni kuni lapse K T täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Narva Linnakohtu
- septembri 1999.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-1425 kohaselt V T on kohustatud maksma elatist kokku 700 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust kummagi lapse ülalpidamiseks 2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. 4
(5)2-10-31126 Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 32 850 krooni (9 kuud x 2x2175-700). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5
(5)