← Eesti

2-10-27313/11

Obsah (5)§ 61§ 101§ 96§ 99§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 17. detsember 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-27

) § 61 lg 3 tulenes, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt

§ 61

lg-le 2 lähtuvalt lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse

  1. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks alates
  2. juulist 2009.a. 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla

§ 61

4.lõikes nimetatud suuruse, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Analoogselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010.a. kehtivas

redaktsioonis (§ 99-101).

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lepsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 96

kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi (17.10.2005.a. kohtuotsus) asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale, et 01.jaanuarist 2011.a. elatist tulumaksuga ei maksustata. Hageja palus kohtuistungil pojale kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurendamist 2175 kroonile, kuid mitte vähem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja palub suurendada elatist seetõttu, et lapse vajadused on suurenenud. Kuna hageja palub elatise väljamõistmist miinimummääras, siis ei pea ta tõendama lapse vajadusi. 3 Kostja elab Soomes, on töötu ja õpib kutseõppeasutuses. Kostja väitel saab ta ainult sotsiaaltoetusi. Muid tulusid tal ei ole. Kostja töötus ja kutse omandamine on küll tõendatud (tl 22, 29-30, 51-53) ja kostja saab riiklikku toetust, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja ei suuda maksta elatist miinimummääras. Kostjal on küll abikaasa poja hooldusõigus (tl 21, sama tl 35-36), kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapse isa ei pea täitma lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohus on mitmes oma lahendis toonitanud, et lapse vanem peab tegema kõik endast oleneva, et anda lapsele elatist vähemalt miinimummääras. Kohus ei analüüsi hageja ja kostja väiteid ja ei hinda tõendeid, mis puudutavad 2005.a kohtulahendi täitmisega seonduvat, kuna antud asja lahendamisel ei ole neil tähtsust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Geete Lahi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.