lg 1 p 2 ja p 8, hagihind määratakse vara hagis hagetava vara väärtusega; mitmest varalisest nõudest koosnevas hagis - kõikide nõuete summaga. Hageja on esitanud kolm varalist nõuet - välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 12 960 krooni, välja mõista kostjalt hageja kasuks kahe kuu keskmine palk summas 5380 krooni ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis tööraamatu kinnipidamise eest summas 2538 krooni, kokku nõuete summa 20 878 krooni. Kohus leiab, et kolme varalise nõude hinnaks on 20 878 krooni. Hagi hind kokku 65 878 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 30. septembril 2005. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4
lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kohtukulud. Hageja esitas kohtukulude nimekirja, milles palub välja mõista kohtukulud – esindaja kulud 6000 krooni, postikulud 62,30 krooni ja AT-s teadaande avaldamise kulu 100 krooni; kokku kohtukulud 6162,30 krooni. Enne 1.
46 p 1 ja p 2 kohaselt, kohtukulud on: riigilõiv; asja läbivaatamiskulud. Vastavalt enne 1.
p-d 1-7 kohaselt, asja läbivaatamiskulud on: eksperdi-, tõlgi- ja tunnistajatasu; riiklikule ekspertiisiasutusele ekspertiisi tegemisest tekkinud kulud; dokumentaalse tõendi saamise, asitõendi vaatluse ja paikvaatluse tegemise kulud; sundtoomise, aresti ja vahi all pidamise kulud; õigusabikulud; postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud; väljaandes Ametlikud Teadaanded kutse või teate avaldamise kulud; poolel töölt puudumise tõttu saamata jäänud palk, sõidukulud ja korteriraha. Postikulude 62,30 krooni ja AT-s teadaande avaldamise kulu 100 krooni osas tuleb hageja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldada. Hageja taotles 6000 krooni õigusabikulude hüvitamist. Enne 1.
lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja varalised nõuded on kokku 20 878 krooni, millest 5% moodustab 1043,90 krooni. Mittevaraliste nõuete osas leiab kohus, et arvestades menetluse keerukust ja menetluse kestust ning asjaolu, et mittevaraliste nõuete rahuldamine on aluseks varaliste nõuete rahuldamisele, on põhjendatud hageja esindaja kulud kostjalt välja mõista hageja taotletud suuruses, mis ei ole kaetud varaliste nõuete osas määratud esindaja kuluga, s.o 4956,10 krooni. Nimetatud summa ei ületa justiitsministri kehtestatud piirmäära. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja esindaja kulud 6000 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja kohtukulud – postikulud 62,30 krooni, AT-s teadaande avaldamise kulu 100 krooni ja õigusabikulud 6000 krooni, kokku 6162,30 krooni. Riigilõiv Kohus tuvastas, et hageja oli hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 1 alusel hagiavalduse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest. 5
lg 1 kohaselt, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/, ning vastavalt § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja on esitanud kolm mittevaralist nõuet ja kolm varalist nõuet (12 960 + 5830 + 2538) summas 20 878 krooni. Enne 01.
§ § 47 lg 2 ja lg 3 kohaselt, hinnaga hagilt tasutakse riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hinnata hagilt tasutakse riigilõivu kindlas suuruses. Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 37 lg 3, mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt nõudelt väärtuses kuni 15 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 1050 krooni, nõudelt väärtusega kuni 6000 riigilõiv 420 krooni ja nõudelt väärtusega kuni 4000 krooni riigilõiv 280 krooni. Kokku tuli hagilt, milles on esitatud kolm mittevaralist nõuet ja kolm erinevat varalist nõuet tasuda riigilõivu 3 x 60 + 1050 + 420 + 280 = 1930 krooni. Hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud Kostjalt tuleb välja mõista riigituludesse riigilõiv 1930 krooni. TsMS §179 lg 5 – 9 kohaselt, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Vastavalt TsMS § 179 lg 4, riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Kohus selgitab, et kohtuotsusega riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumber 2900078583 või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2900078583. Kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus lahendi sundtäitmisele saata. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.