punkt 4 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.6 kehtestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. 09.09.2010 esitas R. V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), palus tema suhtes tehtud käskkiri õigusvastaseks tunnistada ja tühistada ning väitis, et lõhkus akna, kuna kambris ei olnud õhku, sellest hakkas pea valutama ja oli halb olla, kuid valvur ütles, et arsti ja peavalurohtu pole.
lg 1, § 53 lg 1 ja § 133 tuginedes märkis ta, et kamber peab vastama nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja ringluse, kuid ajalehe „Põhjarannik“ andmetel tuvastati vanglas õhuvahetuse ebaühtlus ning lisas, et valvur seadis arstiabi andmise kohustuste täitmata jätmisega ohtu tema tervise. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 21-22) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti distsiplinaarkaristust õiguspäraseks ning kirjeldati oma seisukohti kaebaja rikkumise, tema väidete ja käskkirja aluseks olevate asjaolude suhtes. Muuhulgas märgiti, et suvi oli erakordselt palav ning mõjutas paratamatult ka temperatuuri kambrites, kuid õhuvahetus oli tagatud sundventilatsiooniga ja kõik vanglas viibivad isikud olid samades tingimustes. Süüdistusi valvuri tegevuse suhtes peeti alusetuteks ning märgiti, et kaebaja pöördus lõhkumise päeval inspektor-kontaktisiku poole seoses valutava käega, 1 1 talle määrati arsti vastuvõtu ajaks 17.07.2010, enesetunde üle ta ei kurtnud ja see ei saanud olla nii halb, sest võimaldas akna lõhkumist. 30.11.2010 Jõhvi kohtumajja edastatud täienduses (tl 43-45) selgitas R. V veelkord kaebuses tõstatatud küsimusi ja esitas vastuväited vangla vastusele märkides muuhulgas, et inspektorkontaktisikule ei saanud ta halba enesetunnet kurta, kuna tema tööpäev lõppes kell 17.00, lõhkumine toimus aga kella 19.30 ajal. Seletuskirjas halva enesetunde kohta käivate väidete puudumist põhjendas ta valvuri poolt antud vigase pastakaga, probleemi kohta kaebuse esitamata jätmist varasemate kaebuste koheselt vastamata või lahendamata jätmisega ning märkis, et tema polnud ainuke akna lõhkuja ja 30 kraadise kuumusega päevad läbi kinnises kambris istumine võib vabalt kinnipeetava tervist ohustada. KOHTU PÕHJENDUSED Viru Vangla vaidlustatud käskkirjaga (tl 14-15) on R. V karistatud
p 4 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.6 tuginedes selle eest, et 06.07.2010 kell 19.00 lõhkus ta kambri akna.
p 4 kohaselt peab kinnipeetav suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid korras. Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.6 sisaldab põhimõtteliselt sama kehtestades, et kinnipeetav peab suhtuma vangla varasse heaperemehelikult ja kasutama seda ainult ettenähtud otstarbel. R. V ei eita seda, et lõhkus oma kambri akna, kuid arvab, et ta oli õigustatud seda tegema, kuna kambris polnud piisavalt õhku. Aken on
lg 1 kohaselt üks kohustuslikest kambri juurde kuuluvatest osadest, seega saab selle lõhkumine olla käsitletud sama seaduse § 67 lg 4 kehtestatud kinnipeetava kohustuse rikkumisena ning seejuures ei oma tähendust põhjendused, miks täpselt kinnipeetav enda väidetel nii tegi ja kas need vastavad tõele või mitte.
’ lg 4 ja 5 kehtestatu annab kinnipeetavale võimaluse vaidlustada tema õigusi rikkuvad vangla haldusaktid ja toimingud kirjaliku vaide või halduskohtusse esitatava kaebusega ning ühestki vangistusalasest õigusaktist ei tulene talle õigust anda vanglas valitsevale mistahes olukorrale või vanglaametniku käitumisele hinnangut oma kohustuste täitmata jätmisega. Nõuded distsiplinaarmenetluse läbiviimisele on kehtestatud vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’. R. V puhul on need kõik täidetud, sest teda on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 31), ta on saanud anda seletusi (tl 28 ja 30), distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl 25-26), vastav käskkiri (tl 23-24) sisaldab küllaldases ulatuses asjakohaseid faktilisi ja õiguslike põhjendusi, karistus on määratud seaduses ettenähtud tähtaegade ja pädevuse piires, selle liiki ja pikkust on kaebaja isikust ja toime pandud teost lähtuvalt põhjendatud ja kaalutud ning määratud karistus on süüteo raskust arvestades igati proportsionaalne. R. V pole küll esitanud taotlust arstiabi mittevõimaldamisega seotud vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, kuid mitmed tema väited ja täienduses avaldatud soov, et tulevikus selliseid probleeme enam ei esineks, viitavad selgelt, et ta peab vangla tegevust arstiabi osutamisel
Nimetatud sätted kehtestavad vangla kohustuse tagada kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ja vanglaametniku kohustuse informeerida kinnipeetava haigestumisest, vigastusest või mürgitusest viivitamata arsti või õde. Seejuures on kaebajal aga jäänud tähelepanuta asjaolu, et mõiste „vältimatu abi“ ei hõlma mitte iga tervisehäda või halba enesetunnet vaid üksnes niisuguseid olukordi, mis ähvardavad elu ja võivad põhjustada pöördumatuid kahjustusi tervisele. Ükski R. V kaebuse või selle täienduse väide ega kohtutoimikusse esitatud dokumentaalne tõend ei kinnita, et ta oli 06.07.2010 sellises seisundis, mis tinginuks vajaduse osutada vältimatut arstiabi. Tervisekaardi väljavõtte (tl 36-38) kohaselt pole ta järgneval päeval Murru Vanglasse saabudes kurtnud tervise üle, seda ei ole ta teinud ka päev hiljem ja seega ei ole vähimatki alust arvata, et arsti kutsumata jätmine või peavalu rohu puudumine sai oluliselt tema tervist mõjutada. 2 2 Eeltoodud järeldustel ei ole kohtul alust tühistada Viru Vangla 22.07.2010 käskkirja nr 6-3/1616-D ning R. V kaebus jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 16) alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud pole. Raili Randlane Kohtunik 3 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.