← Eesti

2-08-86010/25

Obsah (4)§ 7§ 2§ 12§ 18

Tsiviilasi nr: 2-08-86010 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2010.a, Tallinn Tsiviila

) § 7 lg 3 kohaselt lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 05.03.2001 otsusega nr 12007 tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjon otsused nr 8814 ja 9868, kuna ei ole tõendatud vara endise omaniku lahkumine Saksa riigiga sõlmitud lepingu alusel ning punktiga 2 loeti tõendatuks, et õigusvastase võõrandamise ajal kuulus vara G. F., kes vastab

§ 7

lg 1 p 1 toodud nõuetele ning hageja tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks. 29.04.2002 teatas Tallinna Maa-amet, et XXXX-XXXXXXXX X elanik P. T. on esitanud avalduse, milles palub subjektiotsus ringi vaadata, kuna endine omanik G. F. on Saksamaale lahkunute nimekirjas. Tallinna Maa-amet teatas 16.09.2003 hagejale, et vastavalt Riigikohtu Üldkogu 28.10.2002 otsusele nr 3-4-1-5-02 on ümberasunutele kuulunud vara tagastamine või kompenseerimine peatatud kuni seaduse muudatuse vastu võtmiseni. Riigikohtu Üldkogu 12.04.2006 otsusega nr 3-3-1-63-05 tunnistati

§ 7lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006.

Hagejale vara tagastamise menetlust takistavad tagastamisele kuuluvates elamutes üürnikega sõlmitud korterite erastamislepingute alusel tehtud kanded Riiklikus Ehitusregistris. Kuigi kostjal ei ole tekkinud omandit vaidlustatud ostu-müügilepingu järgi, on vara tagastamise 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-08-86010 läbiviimisel takistuseks sellekohane kanne Riiklikus Ehitusregistris. Kuivõrd vara tagastamise küsimus ei ole tänaseni lahendatud, on vaidlustatud ostu-müügileping tühine ning kehtetu algusest peale. Kostjate vastuväited 2. Kostja 1 leidis, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli tehing õiguspärane.

§ 2

lg 2 kohaselt ei tohi omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Kõnesoleva korteri tagastamise küsimus lahendati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 5992 kui hageja tagastamise ja kompenseerimise taotlus jäeti rahuldamata. Ostu-müügilepingu sõlmimise ajal ei esinenud seadusega vastuolu, lepingu punktis 4 tõendas Põhja-Tallinna Valitsus, et lepinguobjekti suhtes ei ole esitatud taotlust vara tagastamise kohta. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 13 lg 1 kohaselt tekkis omandiõigus erastatavale eluruumile vastavalt AÕS §-le 92.

§ 12

lg 3 p 3 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara on füüsilise isiku heauskses omandis. 3. Kostja 2 palus jätta hagi rahuldamata. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 9868 tühistati hageja suhtes tehtud varasem positiivne subjektiotsus ning jäeti vara tagastamise taotlus rahuldamata, kuna hageja kuulus

§ 7lg-s 3 nimetatud isikute ringi.

Seega oli vaidlustatud tehingu sõlmimise ajaks hageja kui õigustatud subjekti taotlus lahendatud ning

§ 18

lg-s 1 ja EES § 5 lg 5 p-s 4 sätestatud tingimus ostumüügilepingu sõlmimiseks täidetud. Riigikohtu Üldkogu 12.04.2006 otsusega nr 3-3-1-63-05 tunnistati

§ 7

lg 3 kehtetuks alates 12.10.2006, kuid sellekohasel otsusel puudus tagasiulatuv jõud. Esimese astme kohtu otsus 4. Harju Maakohus tegi 19.03.2010 otsuse, millega rahuldas hagi ja tunnustas kostjate vahel eluruumi asukohaga XXXX-XXXXXXXX XX X korter XX osas 15.12.1998 sõlmitud ostu-müügi lepingu tühisust. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

§ 18

lg 1 kohaselt kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. EES § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt kinnitatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Maakohus ei nõustunud kostjatega, et ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 9868 oli hagejale õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimus lahendatud.

§ 7

lg 3 ja § 18 lg 1 esimene lause sätestasid keelu ümberasunutele kuulunud vara tagastada ja kompenseerida kui ka võõrandada, sh erastada üürnikele. Sellisele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis nr 3-3-2-1-07. Seega ei olnud vaidlusaluse vara suhtes tagastamise küsimus lõplikult otsustatud, mida kinnitab ka omandireformi kohustatud subjekti edaspidine tegevus. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 05.03.2001 otsusega nr 12007 tühistati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 28.04.1997 otsus nr 8814 ja 30.03.1998 otsus nr 9868 ning loeti 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-08-86010 Tallinnas XXXX-XXXXXXXX XX X ehitised ja maa omandireformi objektiks ja hageja nimetatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. 15.12.1998 ostu-müügi lepingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 lg 2 sätestas, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud.

§ 18

lg 1 kohaselt on omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni vara võõrandamine keelatud ning seda keeldu rikkuvad tehingud tühised. TsÜS § 66 lg 3 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale. Eeltoodust tulenevalt on kostjate vahel 15.12.1998 sõlmitud XXXX-XXXXXXXX X asuva korteri nr XX ostu-müügi leping tühine. Tuginemine heausksele omandamisele on põhjendamata, kuna eluruumide erastamise kohustatud subjekt, Tallinna linn, pidi olema teadlik võimalikust tehingu tühisusest. Tühisest tehingust ei saanud kostjale 1 omandit tekkida.

§ 2

lg 2 sätestatud põhimõtet tuleb arvestada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimuste lahendamisel ning antud juhul ei ole viide nimetatud sättele asjakohane. Apellatsioonkaebus

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja 1, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja 1 leiab, et XXXX-XXXXXXXX XX X korteri XX tagastamise küsimus lahendati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 30.03.1998 otsusega nr 5992 kui hageja tagastamise ja kompenseerimise taotlus jäeti rahuldamata. 15.12.1998 ostu-müügi lepingu sõlmimise ajal oli tehing õiguspärane ning ei esinenud tehingu kehtetust
  2. a vastuvõetud TsÜS § 66 lg 2 järgi. Riigikohtu otsuse nr 3-3-2-1-07 p-s 34 on märgitud, et

§ 7

lg 3 on kehtetu alates 12.10.2006, kuid sellekohasel otsusel puudus tagasiulatuv jõud ja kõnesolev säte oli vaidlustatud tehingu sõlmimise ajal kehtiv. Kostja 1 omas põhjendatud ootust õiguslikule järjepidevusele. 1998.a sõlmitud korteri ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamine ca 12 aastat hiljem motiivil, et Tallinna linn pidi

  1. aastal olema teadlik võimalikust tehingu tühisusest, on kostja 1 suhtes ilmselt ebaõiglane. Kostja leiab, et vara tagastamine või kompenseerimine ei tohi tekitada uut ülekohut ka just laiemalt kui seda on õigustatud subjektid. Ei vaja põhjendamist, et korteri kaotus on kostja 1 õigusi ja huve kahjustav. Mitmed XXXX-XXXXXXXX XX X kinnistul korterid erastanud üürnikud on korterid edasi müünud. Võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt asetaks XXXX-XXXXXXXX XX X korteri XX ostu-müügi lepingu tühisuse tunnustamine kostja 1 põhjendamatult halvemasse olukorda. Kostja leiab, et hagi rahuldamise korral ja arvestades kahe kostja olemasolu, oleks menetluskulude sissenõudmine kostjalt 1 solidaarselt kostjaga 2 ilmselt ebaõiglane. Kostja 1 palub jätta menetluskulud hageja kanda. Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda kostja 1 taotlust maakohtu otsuse tühistamiseks täies ulatuses, tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja 1 kanda. Vastustaja seisukoht
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on lõppjäreldustes sisuliselt õige. Täpsustada tuleb kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust ja muuta tuleb otsuse motiive. 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-08-86010
  1. Riigikohus on leidnud, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või õigustatud subjekti õiguste teostamist kahjustavate tehingute puhul on õigustatud subjektil õigus nõuda vastava vara võõrandamislepingu tühisuse tuvastamist (vt RKTKo 3-2-1-3-04). Riigikohus on korduvalt leidnud, et juhul, kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt müüb eluruumi muule isikule kui eluruumide erastamise õigustatud subjektile, kaasneb sellega erastamislepingu tühisus (vt RKTKo 3-2-1-95-01 ja RKTKo 3-2-1-72-07). See hõlmab nii müügi- kui ka asjaõiguslepingu tühisust. Seetõttu tuleb kohtuotsuse resolutsiooni sõnastust täpsustada selliselt, et resolutsioonist nähtuks selgesti, et tühised on nii müügileping kui ka asjaõigusleping.
  2. Eluruumide erastamise seadus ei võimalda erastada eluruume, mis asuvad majades, mis kuuluvad tagastamisele. Käesoleva tsiviilasja raames esitati kohtule Tallinna Linnavalitsuse 3.10.1997.a korraldus nr 3624-k (vt t lk 11), mille kohaselt otsustati hagejale tagastada elamu, milles asus eluruum, mille erastamiseks sõlmitud müügilepingu tühisuse tuvastamist hagetakse. Kuigi Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 30.03.1998.a otsusega nr 9868 otsustati jätta hageja tagastamistaotlus rahuldamata ning tühistati Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 28.04.1997.a otsus nr 8814, millega oli hageja vaidlusaluse elamu osas omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, ei ole ükski menetlusosaline kohtule väitnud, et Tallinna Linnavalitsus oleks oma 3.10.1997.a korralduse, millega hagejale vaidlusalune vara tagastati, tühistanud. Nimetatud korralduse tühistamise akti ei ole kohtule ka esitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni poolt enda otsuse tühistamine ei muuda teise haldusorgani, Tallinna Linnavalitsuse, haldusakti, millega otsustati hagejale vara tagastada, kehtivust. Tallinna Linnavalitsusel ja Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjonil on erinev pädevus. Esimese pädevuses on vara tagastamine ning teise pädevuses on vara tagastamise eeldusena isiku õigustatud subjektiks tunnistamine ning vara omandireformi objektiks lugemine. Seega ei saa Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni poolt antud haldusakt omada mõju selle Tallinna linna haldusakti kehtivusele, millega otsustati hagejale vaidlusalune vara tagastada. Need menetlusosaliste väited, mis puudutavad erinevate Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse sätete sisu ja tähendust ning seda, kuidas oleksid Tallinna linna haldusorganid pidanud omandireformiga seotud haldusakte andma, samuti viited Riigikohtu lahenditele, millega sooviti põhjendada

-e sätete teatud viisil kohaldamist, ei saa mõjutada hagi rahuldamist, sest käesolevas asjas on kehtiv haldusakt, millega otsustas Tallinna Linnavalitsus tagastada hagejale vaidlusaluse elamu. See, kas kehtiv õigus sellise haldusakti andmist võimaldas, ei oma käesolevas tsiviilasjas tähendust, sest käesolevat tsiviilasja lahendaval kohtul puuduvad andmed, et Tallinna Linnavalitsuse 3.10.1997.a korraldus nr 3624-k oleks tühistatud. Peale seda, kui haldusakt omandab seadusjõu, tuleb sellest lähtuda. Kuivõrd hagejale otsustati vaidlusalune elamu tagastada, ja kostja 1 ja kostja 2 vahel sõlmitud erastamise müügileping (t lk 16-17) (sõlmitud 15.12.1998.a, not reg nr 13142) kahjustab hageja õiguste teostamist, ja kuivõrd kostjale 1 erastatud vara erastamisele ei kuulunud, on maakohtu otsuse resolutsioon seaduslik. 10. Apellant leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et ostu-müügi lepingu tühistamine 12 aastat hiljem oleks kostja 1 suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et selline apellandi väide ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist. Käesoleval juhul kohus ühtegi lepingut ei tühista, vaid tuvastab lepingu tühisuse, mis oli tühine algusest peale. Tuvastushagi ei allu aegumisele. 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-08-86010 11. Kuigi

§ 2

lg 2 kohaselt ei tohi omandireform tekitada uut ülekohut, on vastav säte pigem abistava iseloomuga ning seda sätet saab kasutada ülejäänud omandireformi õigusaktide tõlgendamisel, kuid otsest regulatiivset toimet vastaval sättel ei ole. Käesoleva otsusega tuvastatava lepingu tühisus tuleneb selgesti muudest normidest. 12. Maakohtu otsus on seaduslik ka menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamise korral tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Mitme kostja korral tuleb menetluskulude jaotus otsustada konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtudes. Kostja 1 oleks võinud esimeses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtta. Siis oleks saanud kohus jätta menetluskulud üksnes kostja 2 kanda. Praegusel juhul vaidles kostja 1 hagile vastu. Seetõttu on menetluskulude solidaarselt kostjate kanda jätmine seaduslik ja põhjendatud. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuse esitanud apellandi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.