) §-e 22 lg l p 2, mille kohaselt on õigus rahvapensionile püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav tööstaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta enne pensioni taotlemist. 12.11.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Igor Aršinovi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 28.10.2010.a otsuse nr 18402 peale. Kaebuses taotleti nimetatud otsuse tühistamist ja paluti tuvastada Igor Aršinovil töövõimetuse alusel rahvapensioni saamiseks juriidiline fakt, et ta vähemalt ajavahemikus 27.10.2009.a – 27.10.2010.a on alaliselt elanud Eestis. 17.11.2010.a kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja ei nõustu pensionikomisjoni otsusega ja taotleb selle tühistamist, kuna on Eestis alaliselt elanud juba alates 2003.a, kuigi registreeris oma elukoha rahvastikuregistris alles 24.08.2010.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas (TsÜS § 14 lg 2). Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lg 3). Kaebuse esitaja on Eesti kodanik. Kuni 1991.a elas ta oma vanematekodus Jõgevamaal, Kasepää vallas Tiheda külas Sõpruse 93, kus on ka tema praegune registreeritud elukoht. 1991.a kolis kaebuse esitaja kogu perega elama Valgevenesse, kus elas tema vanaema. Pärast vanaema surma naasis kaebuse esitaja 2003.a koos abikaasaga uuesti Eestisse ja asus elama praegusel aadressil, kus elab alaliselt ja pidevalt kuni tänaseni. Kaebuse esitaja elukohaks olev elamu kuulub tema emale. Viimase erimeelsuste tõttu kaebuse esitaja abikaasa Maria Aršinovaga on Marina Aršinova elukohaks 2005.a registreeritud Tähe 9A Mustvee linnas Jõgevamaal, kuid faktiliselt elab ta kaebuse esitaja juures. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel seadusega ettenähtud juhtudel õiguslik tähendus. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. RRS § 48 lg 2 p 3 järgi on elukohaandmetel õiguslik tähendus muu hulgas avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. RRS § 391 sätestab isiku kohustuse hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad püsivalt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta alama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. RRS § 43 järgi saab aga isiku elukoha aadressi kanda rahvastikuregistrisse ka selle kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel, kelle territooriumil isik tegelikult elab. Kui isiku viibimiskoha aadress on teada, küsib kohaliku 2 omavalitsusüksuse pädev asutus RRS § 43 lg 3 järgi enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja viibimiskohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Kui nii isik kui ruumi omanik ei teata 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega viibimiskohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse rahvastikuregistrisse isiku elukoha aadress linna või valla ja osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega. Kaebuse esitaja ei olnud elukoha registreerimise kohustusest teadlik ning kuni käesoleva aasta suveni ei põhjustanud registreeritud elukoha puudumine temale asjaajamistes ka mingeid takistusi. Seoses tõusetunud terviseprobleemidega registreeris kaebuse esitaja perearsti soovitusel oma elukoha 24.08.2010.a.
lg 1 p 2 sõnastusese kohaselt seondab seadus rahvapensioni saamise õiguse Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõigusega elamisega vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist, mitte aga elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega. Kaebaja leiab, et rahvastikuregistrisse elukoha aadressi kohta tehtud kanne on vaid üks võimalikest tõenditest ning alalist Eestis elamist on rahvapensioni taotlemiseks võimalik tõendada ka teiste tõenditega, s.h tunnistajate ütlustega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 nimetab haldusmenetluses ühe tõendi liigina tunnistaja ütluse.
lg 2 kohaselt kohaldatakse selles seaduses reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, kui riikliku pensionikindlustuse seadus ei näe ette teisiti. Riikliku pensionikindlustuse seaduses ja selle alusel antud aktides sätestatud pensioni määramise menetluses on tunnistajate ülekuulamine välistatud (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16.09.2009.a. otsus asjas nr 3-3-1-53-09). HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib kaebuses halduskohtule taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist Riigikohtu praktikast (nt erikogu 18.10.2004.a määrus asjas nr 3-24-2-04) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalikõigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et ta on Eestis sündinud ja üles kasvanud, tal on Eesti kodakondsus. I. Aršinov abiellus 1991.a Eestis ja sai 2003.aastal Eesti passi. Kaebuse esitaja palub kohtul tuvastada töövõimetuse alusel rahvapensioni saamiseks juriidiline fakt, et tema vähemalt ajavahemikus 27.10.2009.-27.10.2010 on alaliselt elanud Eestis ja palub tühistada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 28.10.2010.a otsus nr 18402 ning kohustada Lõuna Pensioniametit pensioniavaldust uuesti läbi vaatama. VASTUSTAJA SEISUKOHT 27.10.2010.a pöördus Igor Aršinov Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo poole taotlusega määrata talle rahvapension töövõimetuse korral riikliku pensionikindlustuse seaduse § 22 lg 1 p 2 alusel. Rahvastikuregistri andmetest nähtus, et Igor Aršinov elab Eestis alates 24.08.2010.a. Dokumente, millest nähtuks, et Igor Aršinov elas Eestis juba enne 24.08.2010.a, ei ole. Riigikohus on oma lahendi 3-3-1-86-09 p-s 18 asunud seisukohale, et HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib kaebuses halduskohtule taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist. Riigikohtu praktikast (erikogu 18.10.2004.a määrus asjas 3-2-4-2-04 ja 29.10.2003.a määrus asjas 3-2-1-104-03 ning tsiviilkolleegiumi 11.11.2003.a määrus asjas 32-1-105-03) tuleneb, et riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. 3 Riigikohtu seisukohast järeldab vastustaja, et halduskohtu pädevusse kuulub igasuguse vanaduspensioni saamiseks vajaliku juriidilise fakti tuvastamine. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et I. Aršinovil on õigus pöörduda halduskohtusse tuvastamaks asjaolu, et ta on elanud Eestis alalise elanikuna vähemalt ühe aasta. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Avaldus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel.
lg 1 p 2 alusel on õigus rahvapensionile püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist. Igor Aršinovil on Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 13.10.2009.a otsusega nr 668170 tuvastatud püsiv töövõime kaotus 80% ulatuses alates 23.09.2010.a. Rahvastikuregistri andmetel on I. Aršinovi Eestis elamine registreeritud 24.08.2010.a ja seega keelduti talle rahvapensioni määramisest töövõimetuse tõttu 27.10.2010.a esitatud taotluse alusel (t.l 9). HMS § 38 nimetab haldusmenetluses ühe tõendi liigina tunnistaja ütluse. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse ja analoogia kohaselt riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lg 3 p 3 kohaselt võib halduskohtult taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist. Riigikohtu praktika (erikogu 18.10.2010.a nr 3-2-4-2-04) kinnitab ülalmainitud seisukohta.
lg 2 kohaselt kohaldatakse selles seaduses reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, kui riikliku pensionikindlustuse seadus ei näe ette teisiti. Pensioni määramise menetluses on välistatud tunnistajate ülekuulamine ja seega pensioni määramiseks juriidilise fakti tuvastamiseks on see kohaldatav halduskohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.09.2009.a otsus asjas 3-3-1-53-09).
ÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kaebaja on Eesti kodanik. Viimati vahetas ta Eesti passi 27.06.2007.a ja pass kehtib kuni 27.06.2010.a (t.l 11). RRS § 6 lg 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud andmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Sama paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.