MS § 361). 2. Lõpetada haldusasja menetlus kohustamise nõudes
lg 1 p 4 alusel ning tuvastamise- ja kahju hüvitamise nõudes
3. Mõista
lg 5 alusel Maardu Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 1666,70 krooni. 4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada määruse jõustumisel kaebaja poolt tasutud riigilõiv 857,75 krooni (
G.i arvelduskontole nr xxxxxxxxxx (Swedbank). 5. Sekretäril saata määruse ärakiri täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele, kaebajale (koos vastustaja vastusega), vastustajale ja kolmandale isikule. Edasikaebamise kord Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (
2.4. 01.11.2010 esitas kaebaja avalduse (II kd, tl 31) kohtule, milles loobub tuvastamise- ja kahju hüvitamise nõuetest ning palub mõista vastustajalt välja õigusabikulud summas 5000 krooni. Kuna kaebaja ei ole välja toonud oma põhjendatud huvi kohustamise nõude osas ning on esitanud seoses selle nõudega vastustajalt õigusabikulude väljamõistmise taotluse, käsitleb kohus seda kui taotlust menetluse lõpetamiseks
2.5. 03.11.2010 kohtunõudega (II kd, tl 32) palus kohus vastustajal ja kolmandal isikul esitada oma seisukoht kaebusest loobumise avaldusele. Samuti paluti vastustajal esitada oma seisukoht kaebaja õigusabikulude taotluse osas. 18.11.2010 esitas vastustaja oma seisukoha, milles teatas, et nõustub menetluse lõpetamisega kahju hüvitamise ja tuvastamise nõude osas ning menetluskulud puuduvad. Vastustaja aga ei nõustu menetluse lõpetamisega kohustamisnõude osas
Vastustaja märgib, et tegi kolmandale isikule ettekirjutuse sadeveekraavi taastamiseks enne, kui kaebaja oma nõudega kohtusse pöördus. Asjaolu, et ettekirjutuse sisu hiljem 17.11.2009 antud ettekirjutusega nr 9-2/3833-1 täpsustati ja sunnivahendit muudeti, ei oma tähtsust, sest ettekirjutuse sisu jäi põhiosas samaks. Ettekirjutus täideti asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras asendustäitmisena, st kolmanda isiku eest. Seega tuleb lugeda vastustaja tehtud ettekirjutuse täitjaks kolmas isik, mitte vastustaja, st täideti vastustaja antud ettekirjutus. Vastustaja ei ole olnud probleemi lahendamisel tegevusetu ning tema tegevus pole olnud õigusvastane. Vastustaja arvates tuleb kaebus jätta rahuldamata HKS § 26 lg 1 p 6 alusel ja kohtukulud täies ulatuses kaebaja kanda. Kolmas isik 03.11.2010 kohtunõudele ei vastanud, kuigi on selle 08.11.2010 kätte saanud. 2 2.6. Kohus leiab, et kuna kaebaja on kohtusse pöördumise eesmärgi saavutanud ega soovi menetluse jätkamist (nt vastustaja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks) tuleb menetlus kohustamisnõudes uuendada. 2.7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus leiab, et menetluse jätkamine ja sisulise lahendi tegemine, mida vastustaja taotleb, ei ole võimalik, kui kaebuse esitaja soovib menetluse lõpetamist. Kohus on seisukohal, et kaebaja saavutas kohustamisnõude eesmärgi seoses vastustaja poolt täpsema ettekirjutuse ja asendustäitmise kasutamisega. Kaebuse kohaselt kaebaja eesmärgiks oli, et vastustaja teeks toiminguid, mis tagaks põhjavee taseme alandamise, mis kolmanda isiku tegevuse pärast (sadeveekraavi kinni kaevamine) oli takistatud. Vastustaja kohustuseks on ehitustegevuse üle järelevalve teostamine, sh ebaseadusliku ehitustegevuse korral õigeaegsete ja efektiivsete õiguskaitsevahendite kohaldamine. Arvestades, et kaebaja pöördus omavalitsuse poole probleemist teavitamiseks juba 12.10.2007 ja kohtusse kohustamisnõudega 29.09.2008 ning sadevee äravool kraavis tagati vastustaja poolt alles augustis 2010, on ilmselgelt põhjendamatu väita nagu puudunuks kaebajal vajadus kohtusse pöördumiseks (kohustamisnõude esitamiseks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohustamisnõude eesmärk on vastustaja poolt 17.11.2009 antud ettekirjutusega nr 9-2/3833-1 ja kraavi lahti kaevamisega saavutatud ning kuna kaebaja ei taotle enam asja läbivaatamist, tuleb haldusasja menetlus kohustamisnõude osas lõpetada
Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (
2.8.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lg 1 p 4 sätestatud alusel.
Kaebaja taotleb õigusabikulude summas 5000 krooni väljamõistmist. Kohtule on esitatud õigusabileping kaebaja ja esindaja vahel (tl 29) ja internetipanga väljatrükk, millest nähtub, et kaebaja on tasunud 12.09.2010 esindajale 5000 krooni (II kd, tl 28). Kuna kohtule esitati kolm nõuet ja õigus nõuda õigusabikulu väljamõistmist on kaebajal vaid seoses kohustamisnõudega, tuleb menetluskulu välja mõista summas 1666,70 krooni (5000kr/3). 3. Menetluse lõpetamine kahjunõudes ja vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest.
lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. 01.11.2010 avaldusega on loobunud kaebaja kahjunõudest ja tuvastamisnõudest. Vastustaja on sellega nõustunud. Kohus leiab, et kaebaja loobumine nimetatud nõuete osas tuleb vastu võtta ja lõpetada haldusasja menetlus
4.
lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 5 p 2 kohaselt kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. 3 Kaebajal tulnuks kaebuse esitamisel kahjusummalt (14 817 krooni) tasuda riigilõivu 3%, so 444,50 krooni. Kaebaja on tasunud 1080 krooni (tl 19). Seega kuulub enamtasutud osas tagastamisele 635,50 krooni (1080-444,50)
lg 4 p 1 alusel ja
lg 5 p 2 alusel kuulub tagastamisele pool tasumisele kuulunud riigilõivust, so 222,25 krooni (444,50/2). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajale viidatud sätete alusel tagastada 857,75 krooni. Kristina Maimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.