TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2521 Otsuse kuupäev 16.12.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Margo Kahest Mangaru talu kaebus Põllumajanduse R

alusel. Taotlus jäeti PRIA peadirektori 07.04.

1. a käskkirjaga nr 13-6/615 rahuldamata. Margo Kahest Mangaru talu esitas käskkirjale vaide, PRIA 27.08.
2. a. vaideotsusega nr 13-4/118 jäeti vaie rahuldamata. 29.09.2010 esitas Margo Kahest Mangaru talu Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 07.04.2010 käskkirja nr 13-6/615 tühistamiseks.
3. 06.10.2010 võttis kohus kaebuse menetlusse, PRIA vastas kaebusele 26.10.
4. Vastuses kaebusele esitas PRIA taotluse haldusasjade nr 3-10-2521 (Margo Kahest Mangaru talu kaebus) ja 3-10-2522 (Ado Pärnsalu Massu Talu kaebus) liitmiseks ühte menetlusse. 04.11.2010 kohtumäärusega jättis kohus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti taotluse haldusasjade nr 3-10-2521 ja 3-10-2522 ühte menetlusse liitmiseks rahuldamata.
5. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused
6. Kaebaja taotlus jäeti PRIA peadirektori 07.04.
7. a käskkirjaga nr 13-6/615 rahuldamata. Rahuldamata jätmise põhjusena viitas PRIA asjaolule, et kaebaja tegevus oli tuludeklaratsiooni vormi E järgi kahjumis.
8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest kaebaja suhtes on vääralt kohaldatud

§ 3

lg 1 p 2 ning mõisteid „kasum“ ja „majandusaasta puhaskasum“, mille tulemusel koheldakse kaebajat ebavõrdselt teiste taotlejatega. 6. Kaebaja on seisukohal, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kassapõhiselt arvestust pidava isiku kasum leitakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ettevõtlus tulu ehk nn E-vormi ning selle rea 3.3 alusel. Põllumajandusministri

§ 3

lg 1 p 2 kohaselt peab taotleja vastama järgmisele nõudele: taotleja majandustegevus oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis ja taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe järjestikuse majandusaasta puhaskasum ei ületanud kummalgi aastal 1 000 000 krooni või kui taotleja on vahetult enne taotluse esitamise aastat tegutsenud vähemalt ühe kalendriaasta, siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta puhaskasum ei ületanud 1 000 000 krooni. 7. Vastustaja on lähtunud kaebaja puhul füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vorm E ning selle reast 5 ja ei ole sisuliselt hinnanud kaebaja tegevust. Samal ajal ei eelista ega välista määrus ühtegi dokumenti ning ei määra kindlaks, et taotluse menetlemisel tuleks kasumi või kahjumi hindamisel lähtuda ühest kindlast dokumendist või ühest kindlast deklaratsiooni näitajast.

§ 10

lg 4 näeb ette rea raamatupidamise andmeid ja dokumente, mis taotleja peab esitama, et tõendada nõuete täitmist. Määruse need sätted eristavad ka füüsilist isikust ettevõtjat, kes peab arvestust tekkepõhiselt ning ettevõtjat, kes peab arvestust kassapõhiselt ning vastavalt sellele ka dokumente, mida taotleja peab esitama vastustajale koos taotlusega. Selline vahetegu ongi vajalik, sest üldjuhul kassapõhine ja tekkepõhine raamatupidamine eeldab erinevate nõuete täitmist ning näiteks kassapõhist arvestust pidavad isikud ei pea koostama bilanssi või kasumiaruannet. Samas ei tulene

§ 10

lg 4, et kassapõhist arvestust pidava isiku puhul oleks määrav tuludeklaratsiooni vormi E üks rida. Näiteks näeb

§ 13

lg 11 ette, et taotlejate müügitulu hindamisel võetakse aluseks tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kasumiaruanne ning “Raamatupidamise seaduse” kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E ärakiri. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja vääralt kohaldanud

§ 3

lg 1 p 2, sest on samastanud § 3 lg 1 p 2 toodud kasumi mõiste füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E ridadega 3.3 ja

2. Juhul kui vastustajale jäi midagi ebaselgeks seoses kasumi või kahjumiga, siis oleks vastustaja saanud vaidemenetluse käigus taotleda täiendavalt infot ning selgitusi kaebajalt. Tähtsust pole ka asjaolul, et varasematel aastatel ei lähtunud vastustaja teadaolevalt kassapõhist arvestust pidavate isikute puhul tuludeklaratsiooni vormist E (taotlejatel oli võimalik esitada eraldi andmeid enda tulude ja kulude kohta). Haldusmenetluse seaduse § 83 lg 2 kohaselt vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Arvestades, et vastustaja lahendas vaiet oluliselt pikema tähtaja jooksul kui seadus seda ette näeb (kaebaja esitas vaide 29.04.
3. a, kuid vaideotsuse tegi vastustaja alles 27.08.
4. a, s.t et vaide lahendamiseks kulus neli kuud), siis oleks vastustajal olnud väga lihtne koguda täiendavaid andmeid ja selgitusi. 2
5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole arvestanud kassapõhise ja tekkepõhise arvestuse erinevusi. Kui neid erinevusi mitte arvestada ning lähtuda tekkepõhist raamatupidamist pidavate isikute puhul bilansist ja kasumiaruandest ning kassapõhist raamatupidamist pidavate isikute puhul tuludeklaratsiooni vormist E, siis on tagajärjeks isikute ebavõrdne kohtlemine. Kõige ilmekamalt kinnitab seda väidet asjaolu, et kui kaebaja peaks tekkepõhist arvestust, siis selle järgi oleks tema tegevuse tulem positiivne ning kui ta esitaks toetuse taotlemisel vastavad andmed vastustajale, siis poleks enam tõenäoliselt oluline füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E tulem. Pole aga mõistlik seada isiku vastamist mingitele nõuetele sellest, kas isik peab oma raamatupidamist tekke- või kassapõhiselt. Samal ajal on kaebaja kindel, et tekkepõhist raamatupidamist pidavad isikud, kes esitasid vastustajale bilansi ja kasumiaruande, võivad füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vorm E järgi kahjumis olla. Seda põhjusel, et tuludeklaratsioonis on kasumi hindamiseks moonutatud andmed. Tuludeklaratsiooni tulemi puhul peab näiteks arvestama, et sellel võivad kajastuda tulumaksuseadusest tulenevad erisused, mille tõttu on tulem moonutatud võrreldes tekkepõhise raamatupidamisarvestusega. Nii on tulumaksuseaduses ette nähtud erikonto (tulumaksuseaduse § 36 lg 7), teatud ettevõtjatel täiendav mahaarvamine tulust (tulumaksuseaduse § 32 lg 4) ning lisaks saab isik arvesse võtta eelmiste aastate kahjumeid (tulumaksuseaduse § 35 lg 1 jj). Selliseid erandeid ei tunne raamatupidamise seadus (mistõttu ei kajastu need ka bilansis ja kasumiaruandes) vaid tegemist on maksuseadusest tulenevate erisätetega ning need mõjutavad seetõttu ainult tuludeklaratsiooni andmeid.
6. Lisaks eeltoodule tekitab ebavõrdsust põhivara kajastamine, mis võib anda oluliselt moonutatud tulemuse ning mis võib tulemi osas olla vastupidise tähendusega. Kui võtta aluseks füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vorm E, siis kogu oma põhivara müünud ettevõtja oleks selle loogika järgi kasumis ning sellest võiks järeldada, et isik on jätkusuutlik. Tegelikult on isik aga müünud oma tootmisvahendid. Samal ajal kui võtta aluseks tulem, siis põhivara soetanud ja investeeringuid teinud ettevõtja võib olla tuludeklaratsiooni järgi kahjumis. Ka kaebaja puhul on näha tuludeklaratsioonist, et suurema osa tema kuludest moodustab põhivara soetamine. Lisaks tõendab ebavõrdset kohtlemist ka näiteks laenutehingute ja liisingutehingute kajastamine, mille puhul ühel juhul tekiks korraga kahju (tekkepõhiselt), aga teisel juhul jaguneb kulu mitme aasta peale (kassapõhiselt). Sisuliselt ei ole selliselt koheldud isikuid võrdselt, sest raamatupidamisarvestuse pidamine kassavõi tekkepõhiselt ei anna võrreldavat tulemust ning isikute sellel alusel eristamine toob kaasa ebamõistliku ja põhjendamatu eristamise. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 kohaselt haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Üheks oluliseks põhiõiguseks on isikute võrdne kohtlemine (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lg 1). Käesoleval juhul ei kohelda isikuid võrdselt ning kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist rakendavad isikud on seatud erinevatesse kategooriatesse. Sellega on tekkinud olukord, kus võrdseid (füüsilisest isikust ettevõtjaid) koheldakse ebavõrdselt formaalse tunnuse alusel (s.o raamatupidamisliku meetodi alusel).
7. Täiendavates seisukohtades märgib kaebaja, et vaidemenetluses ei pakutud talle võimalust esitada majandustegevuse näitajate võrdlemiseks tekkepõhine arvestus, kuigi juba vaides viitas kaebaja sellele, et 2008.a. oli tema ettevõtluse tulem tekkepõhise arvestuse korral positiivne. Tekkepõhist raamatupidamist kasutavad taotlejad ei pea toetuse taotlemisel esitama maksudeklaratsiooni andmeid, kuigi selle järgi võib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutaval taotlejal olla kahjum, kuid see ei takista tal toetuse saamist. Kaebaja rõhutab veelkord, et selline lähenemine toob kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise. Ebavõrdseks kohtlemiseks puudub aga mõistlik põhjendus. 3 Vastustaja vastuväited
8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub jätta selle rahuldamata.
9. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (taotlemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 456 lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele. Põllumajandusministri 09.11.2007.a

(taotlemise ajal kehtinud redaktsioonis - edaspidi määrus nr 128) § 3 lg 1 punkti 2 kohaselt pidi taotleja majandustegevus olema taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal {antud juhul

1. aasta) kasumis. Sama lõike punkti 31 kohaselt vastab toetuse saamise nõuetele ka taotleja, kes on tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kolm majandusaastat, kuid kelle majandustegevus ei ole olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal kasumis, ja seda juhul, kui tema tegevus on olnud kasumis taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud üleeelmisel ja üleüleeelmisel majandusaastal.
2. Kaebaja on tegutsenud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastaks kolme aasta jooksul. 15.

§ 10

lg 1 kohaselt esitab taotleja toetuse taotlemiseks PRIA-le avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2-5. Sama paragrahvi lõikes 4 on loetletud dokumendid, millised tuleb taotlejal esitada tema poolt avalduses või äriplaanis esitatud raamatupidamise andmete tõendamiseks. Sama lõike punkti 2 kohaselt esitab kassapõhist raamatupidamise arvestust pidav füüsilisest isikust ettevõtja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud andmete tõendamiseks Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakirja {edaspidi E-vorm). Sama lõike punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb kassapõhist raamatupidamise arvestust pidaval ettevõtjal esitada juhul, kui määruse § 3 lg 1 punkti 2 tingimus on täitmata, oma varasemate majandusaastate majandustulemi tõendamiseks ka nende aastate kohta E-vormi kinnitatud ärakirjad. Seega on määrusega nr 128 antud E-vormile tõendi tähendus ja ette ei ole nähtud muid võimalikke dokumente, millega saaks tõendada kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja poolt avalduses ja äriplaanis esitatud andmete tõelevastavust. 16.

§ 12

lg 2 kohaselt võrdleb PRIA taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks avalduses ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega. Sama paragrahvi lõike 4 punktist 1 tulenevalt ei vasta taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele muuhulgas ka juhul, kui kõik lõike 2 kohaselt võrdlemisele kuuluvad omavahel võrreldavad andmed ei ole samased. Seega peavad määruse nõuete kontrollimiseks olema avalduses ja äriplaanis esitatud andmed ning nende andmete tõendamiseks esitatavas E-vormis sisalduvad andmed omavahel võrreldavad ja taotluse rahuldatavuse eeldusena ka samased. 17. Kaebaja esitas taotlemisel PRIA-le

lisa nr 3 kohase mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse äriplaani, mille tabelis nr 6 „Kasumiaruanne" olid esitatud andmed ettevõtluse tulude ja kulude kohta ning andmed kasumi (enne tulumaksustamist) ja puhaskasumi (peale tulumaksustamist) kohta 2008.a-

1. Äriplaani koosseisus esitatud kasumiaruande kohaselt on kaebaja kirjeldanud oma 2008.a kasumiks ja puhaskasumiks 98558,11 krooni.
2. Kaebaja äriplaani andmete õigsuse tõendamiseks esitatud E-vormi kohaselt oli kaebaja 2008.a ettevõtluse tulude ja kulude vahe ehk ettevõtlustulem negatiivne (-77998,00 krooni). 4 Seega ei tõendanud PRIA-le esitatud E-vorm kaebaja poolt kasumiaruandes esitatud andmete õigsust.
3. Taotluse menetlemise ajal järelepärimise vastusena saadud 2006 ja 2007.a-te E-vormide kohaselt oli kaebaja ettevõtlustulem ka 2007.a-l negatiivne (-179263,00 krooni), mingeid muid andmeid või aruandeid oma tegevuse väidetavalt kasumis olemise kohta kaebaja ei esitanud. Seega ei vastanud kaebaja tegevus määruse § 3 lg 1 punktides 2 ja 31 sätestatud nõuetele ja taotlus on jäetud rahuldamata õiguslikul alusel.
4. Käesolevas asjas puudub vaidlus kasuminõude kui sellise üle. Vaidlus käib selle üle, kuidas saab ja tuleb tõendada kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava ettevõtja tegevuse kasumis olemist erinevate aastate lõikes. Kaebaja on kaebuses leidnud, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kassapõhist arvestust pidava isiku kasum leitakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ettevõtlus tulu nn E-vormilt, kaebuses osundatuna ei sobi sellisteks E-vormi read 3.3, 5 ja
5. Lisaks leitakse, et ka

§ 10lõikest 4 ei tulene, et määrav oleks E-vormi mingi konkreetne rida.

Kaebuses on tehtud ka etteheide, et PRIA on jätnud sisuliselt hindamata kaebaja tegeliku tegevuse. 21. PRIA kaebaja väidetega nõustuda ei saa. Nimelt tuleneb taotleja poolt taotlemisel äriplaani koosseisus esitatud kasumiaruande andmete õigsuse hindamiseks E-vormi ja sellel esitatud andmete tähendus vajaliku tõendina ühemõtteliselt

eespool kirjeldatud erinevatest normidest, s.h ka kaebaja poolt viidatud § 10 lõikest

1. Ka kaebuses leitakse, et tekkepõhist ja kassapõhist raamatupidamise arvestust pidavate ettevõtjate eristamine taotlemisel nõutavate dokumentide osas ongi vajalik.
2. Vaidlustatud käskkirjas ei ole PRIA väljendanud, et kasum tuleb alati leida E-vormi mõnelt kaebaja poolt kaebuses viidatud kindlalt realt. PRIA on hinnanud E-vormil esitatud andmeid ja ei ole suutnud leida kaebaja poolt äriplaani koosseisus esitatud kasumiaruandes märgitud kasuminumbri kinnituseks E-vormi kogumis hinnates vajalikke andmeid. Esitatud E-vormi andmed ei võimalda otseselt mõne konkreetse andmerea võrdluses või mingeid arvutusmudeleid kasutades saadava tulemuse võrdlemisel jõuda järelduseni, et kaebaja poolt äriplaani kasumiaruandes deklareeritud kasumi olemasolu ja selle suurus oleksid õiged. Kuna kasumi osas võrreldavaid ja samaseid andmeid ei ole olnud võimalik tuvastada ning E-vormil kaebaja poolt deklareeritud ettevõtlustulem on olnud 2007 ja 2008.a-tel negatiivne, on PRIA lähtunud otsuse tegemisel määruse kohaselt tõendi tähendusega E-vormil kirjeldatud negatiivsest ettevõtlustulemist, mitte taotleja poolt taotlemiseks koostatud kasumiaruandes kirjeldatud kasumist.
3. Tõele vastab kaebuses esitatud väide, et varasematel aastatel on PRIA hinnanud kasuminõude täitmise osas tõendeid praegusest erinevalt. Vastav asjaolu ei tulene mitte PRIApoolsest halduspraktika muutmisest, vaid

kehtestamise aegse regulatsiooni hilisematest muudatustest. Põllumajandusministri 09.11.2007.a

(algses redaktsioonis) oli § 10 lg 4 punktide 3 ja 4 kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja poolt oma taotluses esitatud andmete õigsuse tõendamiseks nõutav esitada ettevõtja raamatupidamisregistrite alusel koostatud koonddokument tulude ja kulude kohta ning ka majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne. 14.11.2008.a-l jõustunud redaktsioonis puudusid nõuded majandusarvestuse tõendamiseks täiendavalt esitatavate dokumentide kohta ja alates 09.08.2009.a-l jõustunud redaktsioonist nõutakse taotluses esitatud andmete tõendamiseks kassapõhist raamatupidamise arvestust pidavatelt füüsilisest isikust ettevõtjalt oma taotlusel esitatud andmete, s.h kasumi tõendamiseks E-vormi esitamist. Eeltoodust tulenevalt on regulaator loobunud kassapõhist raamatupidamise arvestust pidavate füüsiliste 5 isikute poolt taotlemisel esitatavate andmete tõendamisvõimalusest taotleja enda poolt koostatavate raamatupidamisdokumentidega ja asendanud selle taotleja poolt koostatava maksudeklaratsiooniga.

1. PRIA ei pea õigeks ka etteheidet, et tulenevalt vaide lahendamiseks tavapärasest kulunud pikema aja jooksul oleks olnud PRIA-1 lihtne koguda täiendavaid andmeid ja selgitusi. Tähtsusetu pole seejuures asjaolu, et kaebuse esitaja pole vaides ega ka kohtukaebuses ühelgi viisil näidanud, milliseid andmeid või selgitusi ta oma väidetava kasumi kohta esitada saaks või milliste konkreetsete majandustegevuse andmete erinev kajastamine taotluse juurde esitatud kasumiaruandes ja E-vormil toob konkreetsel juhul kaasa konkreetselt kindlaksmääratava erinevuse nende dokumentide andmetest. Seega ei ole kaebaja tegelikult vaidluse tekkimisel ühelgi viisil tõendanud konkreetsete andmete ja võimalike arvutuste abil seda, et kahes erinevas dokumendis ei ole andmed küll samased, kuid nad on vajalike muudatusi silmas pidades siiski võrreldavad. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud PRIA-le õigusvaidlustes oma väidete tõendamiseks mistahes tõendeid, mille olemasolust saab ainult tema teadlik olla, ei saa tuletada ka eeldust vastavate justkui olemasolevate tõendite PRIA-poolseks nõudmiseks. Olukorras, kus kaebaja ei ole oma tegeliku tegevuse iseloomustamiseks seoses taotlemisel deklareeritud kasumiga mingeid täiendavaid andmeid või selgitusi esitanud, tundub ka süüdistus, et hindamata on kaebaja tegelik tegevus, asjakohatu. Nii vaides kui ka kohtukaebuses on tõstatatud üksnes küsimus sellest, et E-vormi andmetest otsuste tegemisel justkui lähtuda ei saakski ja tegemist oleks justkui tõendamiseseme (kasum) suhtes mittekohase tõendiga. Selliselt vaides tõstatatud probleemi igakülgseks mõistmiseks on PRIA pikendanud vaidele vastamise tähtaega ja pöördunud nii Põllumajandusministeeriumi (arvamus refereeritud vaideotsuses) kui ka audiitorfirma poole (arvamus lisatud vaideotsusele). Seoses vaidemenetluse tähtaja pikendamisega tekkis ka kaebajal ajalises plaanis reaalne võimalus soovi korral koostada oma väidete tõendamiseks nt tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidavate ettevõtjate raamatupidamise arvestusega võrreldavad raamatupidamislikud arvestusdokumendid. Midagi sellist kaebaja aga teinud ei ole.
2. PRIA möönab, et erinevatest dokumentidest ja andmetest lähtumine ühe ja sama tõendamiseseme (antud juhul kasum) suhtes võib teatud tingimustel viia ka võrdsuspõhiõiguse riiveni. Praegusel juhul kujutab kaebuse vastav osa siiski konkreetsete faktiliste asjaoludega seostamata abstraktset arutelu erinevate arvestuspõhimõtete ja erinevate dokumentide erinevustest.
3. Kaebuses esitatud väide selle kohta, et isikute ebavõrdset kohtlemist kinnitab ilmekalt asjaolu, et juhul, kui kaebaja peaks tekkepõhist arvestust, oleks tema tegevuse tulem positiivne ja E-vormil ei olekski eraldi võttes tähendust, on tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidavate isikute osas määrusega juba reguleeritud küsimus. Samas on väide, et juhul, kui kaebaja peaks tekkepõhist arvestust, oleks tema tegevuse tulem positiivne, pelgalt oletuslik ja ei põhine ilmselt ühelgi viisil kaebaja poolt ka tegelikult koostatud tekkepõhisel arvestusel. Seda, et kaebajal oleks olemas oma väidete tõendamiseks ja tema majandustegevuse võrreldavaks hindamiseks ka tekkepõhine arvestus, ei luba miski oletada.
4. Samavõrd abstraktseks ja seega konkreetse vaidlusega seostamatuks jääb kaebuses esitatud väide selle kohta, et tuludeklaratsioonis (vorm E) on kasumi hindamiseks moonutatud andmed ja seetõttu võivad ka tekkepõhise arvestuse kohaselt kasumit teenivad isikud olla vorm E järgi kahjumis. Kaebuses välja toodud tulumaksuseaduse § 36 lg 7, § 32 lg 4 ja § 35 lg 1 tulenevad erisused ei saa puudutada konkreetset vaidlust. Kaebajal ei ole vaidlusalusel perioodil

kohaselt kontrolliesemesse mitte ettevõtja jätkusuutlikkus, vaid tegevuse kasumis olemine võrdlusaastatel. Lisaks võib kaebaja arutelu tähenduses tuua põhivara realiseerimine kaasa ettevõtja jätkusuutlikkuse kadumise sõltumata kasutusel olevast raamatupidamise arvestusmeetodist, samas kui miski ei veena vastustajat selles, et ka tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidavate ettevõtjate puhul võib põhivara soetamine, eriti kui seda tehakse üle ettevõtja finantsvõimete, tuua kaasa majandusaasta või mitme järjestikkuse majandusaasta tegevuses kasumi puudumise.

1. Väited laenutehingute ja liisingutehingute osas on samuti konkreetse vaidlusasjaga seostamata. Siinjuures peab vastustaja vajalikuks rõhutada, et kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava ettevõtja võimalus jaotada kulu mitme aasta peale ehk siis vastavalt arvestusaastal laenulepingu alusel tegelikult maksmisele kuuluvate summade kohaselt, saab võrreldes tekkepõhist raamatupidamise arvestust pidava ettevõtjaga kaebaja arutelu tähenduses olla kassapõhist arvestust pidavale ettevõtjale ettevõtlustulu arvestust suurendavaks, mitte vähendavaks asjaoluks.
2. Seega on kaebaja püüdnud kaebuses võrrelda omavahel tegelikult võrreldamatuid asjaolusid ehk erinevaid arvestusmeetodeid, milliste olemasolu ja asjakohasus ei saa tegelikult olla praeguse vaidluse esemeks. Samuti ei ole viljakas raamatupidamise arvestuspõhimõtete ja maksudeklaratsioonide kui erineval otstarbel koostatavate andmekogumite erisuste iseloomustamine, kui vastavad erisused on seostamatud või arusaadaval viisil seostamata kaebaja tegeliku majandustegevuse andmetega. Ainuüksi asjaolu, et raamatupidamise arvestusmeetodid erinevad märkimisväärselt sõltuvalt tekkepõhisusest või kassapõhisusest ja raamatupidamise meetodid omakorda võivad erineda maksuarvestuse eesmärgil kasutusel olevatest arvestusmeetoditest, ei tähenda, et võrdsuspõhiõigus saab olla või on konkreetsel juhul ka riivatud. Arusaadavalt peavadki erinema teineteisest raamatupidamise seaduse, maksuseaduste ja põllumajanduslikke toetusi sätestavate seaduste reguleerimisalad ja vastavalt ka reguleerimise vahendid. PRIA täiendavad vastuväited kaebaja seisukohtadele.
3. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et raamatupidamise aastaaruande bilansi ja kasumiaruande küsimata jätmine vaidemenetluses oli PRIA poolne rikkumine. PRIA-l puudub õigus nõuda taotlejalt kindla raamatupidamise arvestusmeetodi kasutamist.
4. PRIA ei vaidle, et FIE tekkepõhisel raamatupidamisel põhinevad andmed ja FIE kassapõhisel raamatupidamisel põhineva tuludeklaratsiooni e-vormi andmed on erinevad. Samas esitati kaebaja majandustegevust iseloomustavad uue sisuga dokumendid alles kohtumenetluses. PRIA jääb seisukohale, et ka nendest dokumentidest tulenevalt on kaebaja 2008.a. majandustegevuse tulemiks kahjum. 7 Kohtu põhjendused ja otsus
5. PRIA peadirektori vaidlustatud 07.04.
6. a käskkirjaga nr 13-6/615 jäeti kaebuse esitaja investeeringutoetuse taotlus rahuldamata põhjusel, et taotleja majandustegevus oli tema tuludeklaratsiooni E-vormi järgi nii 2008.a. kui ka 2007.a. kahjumis. Taotluse rahuldamata jätmise õigusliku alusena on märgitud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (kuni 31.12.2009 kehtinud redaktsioonis) § 456 lg 2 ja põllumajandusministri 09.11.2007.a

„Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §12 lg 4 p 3 ja lg

2. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) (taotlemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 456 lõike 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele. Põllumajandusministri 09.11.2007.a

(edaspidi määrus nr 128) § 12 lg 4 p 3 sätestab, et taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, kui on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele. 35.

§ 10

lg 1 sätestab, et toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIAle avalduse ja äriplaani ning neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid, mis on loetletud lõigetes 2–5. Sama paragrahvi lõike 4 p 1 kohaselt tuli kaebuse esitajal esitada taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta lõpu seisuga majandusaasta põhivara nimekiri, milles kajastuvad põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtus. Kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava isikuna tuli vastavalt lõige 4 p-le 2 esitada maksukohustuslasele esitatud nõuete täitmist tõendava dokumendina taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakiri, mis kajastab ettevõtja tegevust vähemalt 12 kuu jooksul. Lisaks sellele tuli § 10 lg 4 p 5 kohaselt esitada ka taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste loetelu. 36.

§ 12

lg 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluse menetlemisel vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse ja investeeringuobjekti vastavust määruses sätestatud nõuetele. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 võrdleb PRIA taotluse nõuetekohasuse kontrollimiseks avalduses ja äriplaanis toodud andmeid omavahel ning neid andmeid tõendavates dokumentides esitatud andmetega. § 12 lg 3 sätestab, et taotluses esitatud andmete kontrollimiseks on PRIA-l õigus kasutada teiste andmekogude andmeid.

1. Vaidlustatud käskkirjast põhjendusest ei nähtu, et toetuse andmise otsustamisel oleks PRIA nõutud dokumente analüüsinud ja analüüsi tulemusena jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole abikõlbulik (oli kahjumis). Käskkirjas märgitu kohaselt on PRIA on lähtunud üksnes füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E ridadel 5 ja 9 kajastatud näitajast.
2. Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et määrusest nr 128 ega ühestki muust õigusaktist ei tulene, et taotluse menetlemisel tuleks kassapõhiselt arvestust pidava isiku kasumi või kahjumi hindamisel lähtuda füüsilise isiku tuludeklaratsiooni E vormist ning kindlast deklaratsiooni näitajast. Vastustaja on aga just sellest kaebaja puhul lähtunud ning ei ole kaebaja tegevust sisuliselt üldse hinnanud. 8
3. PRIA on seisukohal, et määrusega nr 128 on antud E-vormile tõendi tähendus ja ette ei ole nähtud muid võimalikke dokumente, millega saaks tõendada kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja poolt avalduses ja äriplaanis esitatud andmete tõelevastavust.
4. Kaebaja juhib õigesti tähelepanu sellele, et vastustaja on vääralt kohaldanud

§ 3

lg 1 p 2, sest on samastanud nimetatud sättes toodud kasumi mõiste füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E märgitud ettevõtlustulemiga. Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E kinnitatud ärakirja esitamine on vajalik selleks, et kontrollida avalduses ja äriplaanis esitatud andmete tõelevastavust. Samas ei saa sellele dokumendile omistada ettevõtja kasumis või kahjumis olemist tõendava dokumendi tähendust määruse nr 28 § 3 lg 1 p 2 tähenduses nagu seda on teinud PRIA.

1. Dokumentide osas, mis tuleb koos avaldusega esitada, eristatakse füüsilist isikust ettevõtjat, kes peab arvestust tekkepõhiselt ning ettevõtjat, kes peab arvestust kassapõhiselt. Selline vahetegu on iseenesest vajalik, sest kassapõhine ja tekkepõhine raamatupidamine eeldab erinevate nõuete täitmist. Nii näiteks ei pea kassapõhist arvestust pidavad isikud koostama bilanssi või kasumiaruannet. Samas on õige on kaebaja seisukoht, et õigusaktid ei sätesta, et taotlejaid tuleb raamatupidamise meetodist tulenevalt toetuse määramisel erinevalt kohelda.
2. Kohus on seisukohal, et mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse taotlejaid tuleb toetuse määramisel otsustamisel kohelda võrdselt olenemata sellest, millist raamatupidamise meetodit taotleja kasutab. 43.

§ 12

lg 4 p 1 kohaselt vastab taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele kui kõik omavahel võrreldavad andmed on samased. PRIA väitel peavad seega olema avalduses ja äriplaanis esitatud andmed ning nende andmete tõendamiseks esitatavas E-vormis sisalduvad andmed olema omavahel võrreldavad ja taotluse rahuldamise eeldusena ka samased.

1. Kohus on seisukohal, et avalduses ja äriplaanis esitatud andmed ning nende andmete tõendamiseks esitatavas E-vormis sisalduvad andmed ei saa olla samased, sest kassapõhine ja tekkepõhine raamatupidamine on erinevad ega saa anda samaseid tulemusi. Sellele juhitakse tähelepanu PRIA vaideotsusele lisatud audiitorfirma memos (tl 7-8) Lisaks märgitakse memos, et E vormi rida 3.
2. väljendab raamatupidamislikult ettevõtja tulemit. Õige on väide, et kasum ja ettevõtluse tulem tulumaksuseaduse alusel ei ole võrdsed. Need kaks numbrit ei peagi olema võrdsed.
3. Kohus on seisukohal, et

§ 3

lg 1 p-s 2 nimetatud kasumis olemise (või siis vastavalt kahjumis olemise ) hindamine üksnes tuludeklaratsiooni E vormil näidatud ettevõtluse tulemi alusel on viinud ebaõige otsustuseni – jätta investeeringutoetuse taotlus rahuldamata.

1. Nagu eelnevalt märgitud viib taotluste erinev hindamine lähtudes sellest, kas raamatupidamist peetakse tekke- või kassapõhiselt, taotlejate ebavõrdse kohtlemiseni, mis Põhiseaduse § 12 lg-s 1 sätestatu kohaselt on mõistliku põhjenduseta lubamatu. Kohus leiab, et antud juhul koheldakse füüsilisest isikust ettevõtjataid lähtudes kasutatavast raamatupidamislikust meetodist ebavõrdselt ilma mõistliku põhjenduseta. Ka PRIA möönab, et erinevatest dokumentidest ja andmetest lähtumine ühe ja sama tõendamiseseme (antud juhul kasum) suhtes võib teatud tingimustel viia võrdsuspõhiõiguse riiveni. 9
2. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et vaidemenetluse käigus tulnuks vastustajal nõuda kaebajalt täiendavaid selgitusi ja teavet. Seda vastustaja teinud ei ole, kuigi haldusmenetluse seaduse § 83 lg 2 selleks kohustab.
3. Kohus jätab tähelepanuta vastustaja väited, et ka täiendava info saamisel (tekkepõhise raamatupidamisarvestuse esitamise korral) tulnuks kaebaja taotlus jätta rahuldamata. Kohus saab käesoleva asja lahendamisel lähtuda üksnes vaidlustatud haldusaktis toodud põhjendustest. Riigikohtu halduskolleegium juhib 05.11.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-08 tähelepanu sellele, et kohus ei saa asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel (ex ante situatsioonis) märkinud. Seda eriti juhtumitel, kus haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel (vt Riigikohtu 17.10.2007 otsus asjas nr 3-3-1-39-07). Riigikohus märgib eelviidatud otsuses, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt Riigikohtu 22.05.2000 otsust asjas nr 3-3-1-14-00). Kui haldusakti adressaat ei tea, millised olid haldusakti andmise põhjused selle andmise hetkel, siis ei ole tal võimalik efektiivselt ja argumenteeritult vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Isik mõistab haldusakti õigusliku ja faktilise aluse kaudu, miks selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse selgumine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine (vt Riigikohtu 14.10.2003 otsuse asjas nr 3-3-1-54-03, p-i 36). Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses.
4. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti peadirektori 07.04.2010 käskkirja nr 13-6/
5. Kuna haldusakti tühistamise järel on Margo Kahest Mangaru talu investeeringutoetuse taotlus nr 141009671527 lahendamata, tuleb PRIA-l taotlus uuesti läbi vaadata. Menetluskulud
6. Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 3 630 krooni, taotletav summa sisaldab tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulu summas 3 380 krooni (tl 39 pöördel ).
7. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab vastustajalt Margo Kahest Mangaru talu kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud summas 3 630 krooni krooni. Õigusabile tehtud kulutused ja nende suurus on kohtu arvates igati põhjendatud. Mai Saunanen kohtunik 10