Tsiviilasi nr: 2-09-54426 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-54426 Tsiviilasi J. U. hagi R. M. vastu elatise saamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.06.2010.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 46 800 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): J. U. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXX, aadress: XXXXX XX-XX XXXXXX) tehinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): R. M. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXX, aadress: XXXXX XX-XX XXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 21.06.2010.a otsus tühistada.
- Saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
- R. M. apellatsioonkaebus rahuldada.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-54426 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 19.10.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatusraha kummalegi lapsele summas 2600 krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni ning seda tagasiulatuvalt alates 01.06.2009.a Hiljem täiendas hageja oma hagiavaldust ja lõplikult palus hageja kostjalt välja mõista perioodi 01.07.2009-15.10.2009 eest elatusraha summas 8 600 krooni ning alates 16.10.2009.a igakuine elatis summas 2 600 krooni tütre ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni ning perioodi 01.07.200915.10.2009 eest elatis summas 8 600 krooni ning alates 16.10.2009.a igakuine elatis summas 2 600 krooni poja ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt olid poolte abielust sündinud XX.XX.XXXX.a tütar K. U. ja XX.XX.XXXX.a poeg R. U., kes elasid hageja juures. Kuni juunini 2009.a tasus kostja laste ülalpidamiseks elatist korrapäraselt, kuid peale seda enam kostja ülalpidamiskohustust ei täitnud. Tütre ülalpidamiseks kulus hagejal kuus keskmiselt 4 142 krooni (kommunaalkulud 575 krooni, kaabeltelevisioon 67 krooni, mobiiltelefon 100 krooni, kunstikool ja tarbed 375 krooni, toit 1 200 krooni, esmatarbekaubad 100 krooni, riided ja jalanõud 800 krooni, transport 125 krooni, muud kulud 800 krooni). Poja ülalpidamiseks kulus hagejal kuus keskmiselt 4 142 krooni (kommunaalkulud 575 krooni, kaabeltelevisioon 67 krooni, mobiiltelefon 100 krooni, treeningud ja spordiriided 375 krooni, toit 1 200 krooni, esmatarbekaubad 100 krooni, riided ja jalanõud 800 krooni, transport 125 krooni, muud kulud 800 krooni). Kostja vastuväited
- Kostja nõustus, et on kohustatud maksma lastele elatist. Kostja maksis hagejale poolte kokkuleppel 3 000 krooni kuus kuni juunini 2009.a. Peale juunit 2009.a andis kostja hagejale raha sularahas nii palju kui võimalik. Detsembris 2009.a oli kostjal võimalik anda hagejale vaid 1 000 krooni kuus. Kostja töötasu vähenes juunist 2009.a summale 7 985 krooni kuus, millest kostja pidi maksma korteri eest 5 200 krooni kuus. Alates detsembrist 2009.a oli kostja palk 9 000 krooni kuus. Kostjal tekkis aga kommunaalteenuste võlgnevus ning kostja palus pangalt laenulepingu osas maksepuhkust, mille pank rahuldas osaliselt ja alates 01.01.2010.a tasus kostja pangale 2 000 krooni kuus. Samuti tasus kostja kommunaalteenuste eest 1 500 krooni ning ülejäänud raha summas 5 500 krooni jäi toidule, transpordile, side ja esmatarbe kaupade jaoks ning lastega ajaveetmisele. Kostja andis lastele ka taskuraha keskmiselt 1 500 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus tegi 21.06.2010.a otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kummagi poole kanda. Kohus leidis, et hageja taotletav elatis laste ülalpidamiseks oli mõistlik ja põhjendatud ega olnud, arvestades laste iga ja nende vajadusi, ülepaisutatud, mistõttu tuli hagi rahuldada. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leidis, et kostja ei ole elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt vastu vaielnud, samuti ei ole kostja tõendanud, et oleks nimetatud perioodi eest elatist tasunud, v.a. 1 000 krooni detsembris 2009.a, mis oli juba elatisest maha arvestatud. Seega leidis kohus, et põhjendatud on tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista hageja kasuks perioodi 01.07.2009-15.10.2009 eest elatis summas 8 600 krooni tütre ülalpidamiseks ja perioodi 01.07.2009-15.10.2009 eest elatis summas 8 600 krooni poja ülalpidamiseks. 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-54426 Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus ei ole nõudnud hagejalt tulusid ja kulusid kajastavaid dokumente. Kostja ei nõustu sellega, et kohus mõistis elatise välja tagasiulatuvalt, vaatamata kostja väidetele oma finantsseisundi kohta ja võimatusest täita ülalpidamiskohustust sellises ulatuses. Samuti leiab kostja, et tema ei pea maksma elatise juurde tulumaksu, vaid see on hageja kohustus. Kostja on seisukohal, et kohus ei ole välja selgitanud poolte tegelikku varalist seisu ja seega on elatise suurus määratud ebaõigesti. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut, kuna ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ei arvestatud kostja esitatud tõenditega tema varalise seisundi kohta. Maakohtu otsus ei saa olla seaduslik ja põhjendatud, kui selle tegemisel jäeti tähelepanuta vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et kohus on jätnud kõrvale kostja esitatud faktilised ja õiguslikud väited ning see on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele selle alternatiivse taotluse osas, milles apellant taotles asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.
- Harju Maakohus leidis vaidlustatud otsuses, et kuivõrd hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas, millele lisandub tulumaksu osa, siis ei pea hageja laste vajadusi tõendama. Veidi hiljem märkis maakohus siiski, et hageja poolt väidetud laste vajadused on mõistlikud ja põhjendatud (vt vaidlustatud kohtuotsuse lk 3 t lk 81). Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei saa väljamõistetav igakuine elatis olla üldjuhul väiksem summast, mis vastab poolele alampalgast, so 2175 krooni. Maakohus aga mõistis kostjalt välja igakuise elatise ning arvestas ka tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist summast, mis oli suurem kui 2175 krooni. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud laste vajadusi ja vanemate võimalusi sisuliselt hindama. Seda aga maakohus teinud ei ole. See asjaolu, et tulumaksuseaduse kohaselt tuleb elatist saaval vanemal tasuda elatise pealt ka tulumaksu, ei muuda PkS § 61 lg-s 4 sätestatut, sest vastav säte räägib kostjalt väljamõistetava elatise suurusest, mitte sellest suurusest, mis peab hagejale laekuma peale maksustamisreeglite järgi toimuvat maksustamist. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et kuigi hagejal tuleb kohtuotsusega väljamõistetavalt elatiselt tasuda ka tulumaksu, ei tähenda see alati, et hageja saab tulumaksu võrra väiksemat elatist. Juhul, kui hagejal sissetulek puudub, tuleb arvestada ka maksuvaba miinimumi, kui hageja suhtes rakendatakse maksustatavast tulust mahaarvamisi, siis ka need vähendavad tulumaksuga maksustatavat tulu. Seega ei saa alati öelda, et hageja saab igal juhul ja alati kulutada laste saadavast elatisest laste peale tulumaksumäära võrra vähem raha.
- Kuigi maakohus märkis lakooniliselt, et hageja poolt väidetud laste vajadused on mõistlikud ja põhjendatud, ei esitanud maakohus seejuures motiive, millest lähtuvalt maakohus sellise järelduseni jõudis. Olukorras, kus kostja vaidles hagile vastu ning ühegi asjaolu osas selgesõnalist omaksvõttu ei väljendanud, oleks maakohtul tulnud otsuses esitada 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-54426 selged motiivid, millest lähtuvalt maakohus laste vajaduste osas vastava järelduse tegi. Viidatud puuduse tõttu ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõudele. Kuivõrd maakohus laste vajadustega seonduvat menetluses sisuliselt üldse ei arutanud, poolte väiteid ega vastuväiteid välja ei selgitanud, pooltele asjaolude esitamiseks ning nende tõendamiseks ettepanekut ei teinud, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtupoolset puudust apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
- Kuigi maakohus lähtus otsust tehes sellest, et lapse vajadused ühe lapse kohta on 4142 krooni kuus, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 2600 krooni kuus lapse kohta ning arvestas tagasiulatuvalt välja mõistetud elatise suurust, samuti lähtudes summast 2600 krooni kuus. Seega mõistis maakohus kostjalt elatise välja enam kui pooles ulatuses. Seda, miks tuleb kostjalt elatis välja mõista suuremas ulatuses kui 50%, maakohus ei põhjendanud. Eelduslikult lasub mõlemal vanemal võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Sellisest eeldusest on võimalik kõrvale kalduda, kuid kõrvalekaldumine peab olema põhjendatud. Eespool toodud põhjustel ei saa ülalpidamiskohustuse ulatuse üle otsustamisel arvestada ka tulumaksu maksmise kohustusega viisil, nagu tegi seda maakohus. Eespool toodud põhjustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 4
(4)