3-10-1309/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2010, Jõhvi 3-10-1309 S. J kaebus Viru Vangla 11.05.2010 korralduse nr 1.1-4/187 ja 18.05.2010 korralduse nr 1.1-4/217 õigusvastaseks tunnistamiseks
2. juuli 2010 S. J ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta S. J kaebus täies ulatuses rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 19.08.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.05.2010 vormistati Viru Vanglas korraldus nr 1.1-4/187 (tl 17), millega otsustati alates kella 8.45 suitsukappide paigaldamise ajaks lukustada vangistusseaduse § 8 lg 2 ja vangla sisekorraeeskirja § 12 alusel S7, S9, S10 ja S11 osakondades kambrite uksed. Korraldust põhjendati vajadusega tagada vangla julgeolek ja paigaldajate turvalisus ning vältida võimalikke kokkupuuteid kinnipeetavatega. 18.05.2010 vormistati samal õiguslikule alusel rajanev korraldus nr 1.1-4/217 (tl. 18) S7 osakonna kambrite lukustamiseks alates 19.05.2010 kella 08.00 kuni remonditööde lõpetamiseni ja põhjendati seda vangla julgeolekukaalutlustega. Viru Vanglas 15.06.2010 koostatud õiendi (tl 19) kohaselt avati kambrid taas vastavalt 11.05.2010 kell 10.15 ja 19.05.2010 kell 11.
4. 24.05.2010 esitas S. J Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1) ja palus, et kohus tuvastaks Viru Vangla korralduse õigusvastasuse leides, et see on vastuolus vangistusseaduse § 4’. 1 1 Oma õiguste rikkumiseks pidas ta ka seda, et haldusakte ei esitatud vastuväidete esitamiseks ja tegevuse peatamiseks ning märkis, et mõlemal juhul oli tagatud ühe tunnine jalutuskäik. Oma huvi väitis ta seisnevat soovides välistada tulevikus samasugune tegevus ning esitada taotlus alusetu vabaduse võtmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 15-16) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati vaidlusaluste korralduste andmise aluseks olnud asjaolusid, oma seisukohti vangla julgeoleku ja asjasse puutuvate õigusaktide suhtes ning leiti, et kambrite lukustamine oli vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud ja proportsionaalne. Seejuures rõhutati eraldi vajadust vältida remonditöödeks kasutatud tööriistade kui vanglas keelatud esemete sattumist kinnipeetavate kätte. Veel märgiti, et kuna kaebaja pole pädev hindama vangla julgeolekuohtusid ega korraldama vangla tööd, ei oleks tema vastuväited sisuliselt kuidagi saanud lukustamist mõjutada. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalikult esitatu juurde. S. J väitis vangla tegevuse ja selle tulemusel tekkinud kahju seisnevat selles, et kambrisse sulgemisega rikuti tema õigust vabadusele. Jaanika Kõrgmäe selgitas täiendavalt, et kinnipeetavate ümberpaigutamine nõudnuks suuremaid ümberkorraldusi ja polnud seetõttu otstarbekas. KOHTU PÕHJENDUSED S. J kaebusega vaidlustatud Viru Vangla korraldused (tl 17-18) rajanevad vangistusseaduse § 8 lg
5. Nimetatud säte kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada vangla sisekorraeeskirjas või kodukorras ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Ainsa tingimusena on seaduseandja seejuures kehtestanud, et vastav otsus peab olema kirjalik. Seega on tegemist kaalutlusotsustusega, mille puhul on vanglal väga ulatuslik otsustusruum. Sellisel alusel antud haldusaktide kohtuliku kontrolli võimalused on piiratud ning halduskohus saab kontrollida vaid seda, kas on täidetud haldusakti õiguspärasuse eeldused, järgitud kaalutluse piire, eesmärki ning õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse § 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks vorminõuetele. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 12 järgi on vangistusseaduse § 8 lg 2 kohase otsuse tegemine direktori asetäitja pädevuses, kellele allub vangistusosakond. Mõlemad korraldused ongi andnud vangistuse ala direktori asetäitja ülesandeid täitnud ametnik (tl 32). Korraldused sisaldavad viiteid asjakohaste õigusaktide kehtivatele sätetele ja on nende ning haldusmenetluse seaduse § 55 ja 56 kehtestatud vorminõuetega kooskõlas. Mõlema korralduse faktiliseks aluseks olevad viited osakondades toimuvatele paigaldus- ja remonditöödele võimaldavad üheselt aru saada, mis tingis piirangu kehtestamise vajaduse. Vangistusseaduse § 66 lg 1 kohaselt tuleb vanglal korraldada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. See, mida täpselt hõlmab mõiste „vangla julgeolek“ sõltub konkreetse vangla eripärast ja on suurelt osalt iga vangla enda otsustada, kuid ilmselgelt sisaldab see muuhulgas ka vanglas viibivate remonditööliste julgeoleku tagamise kohustust. Vangla sisekorraeeskirja § 64’ p 8 kohaselt on kinnipeetavale keelatud tööriistad ja ehitusmaterjal. Finants- ja majandusosakonna peaspetsialisti poolt koostatud õiend (tl 20) kinnitab, et mõlemal vaidlusalusel juhul oli tegemist töödega, milliste puhul kasutati nii tööriistu kui ehitusmaterjale. Terve osakonna kambrite lukustamise korral on küll tegemist suure hulga kinnipeetavate liikumisja suhtlemisvabadusele suunatud piiranguga, mis eeldab vahetut ja olulist põhjust, kuid mõlemal käsitletaval juhul oli see vangla ja seal viibivate isikute üldise julgeoleku tagamise vajadusest lähtuvalt vaieldamatult olemas. Julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi (tl 19) kohaselt kestis kambrite lukustamine kummalgi korral vaid veidi enam kui kaks tundi. Seega oli see püstitatud eesmärgi suhtes nii vajalik kui ka igati mõõdukas vahend ega saanud kinnipeetavaid ülemääraselt 2 2 piirata. Ükski kohtule esitatud väidetest ja tõenditest ei anna alust arvata ka seda, et rikuti võrdse kohtlemise või mistahes muud õiguse üldtunnustatud põhimõtet, rakendatud meetme otstarbekuse üle otsustamiseks halduskohtul aga õigus üldse puudub. Vangistusseaduse § 4’ tuginemisel on kaebaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et selle paragrahvi teine lõige näeb ette kinnipeetava vabaduse allutamist seaduses toodud piirangutele ning lubab vangla julgeoleku kaalutlustel kohaldada ka selliseid piiranguid, mida pole seaduses konkreetselt üldse sätestatudki. Ühe või mitme osakonna kõigile kinnipeetavatele suunatud haldusakt on oma loomult haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 märgitud üldkorraldus, mille puhul pole haldusorganil sama seaduse § 40 lg 3 p 6 kohaselt kohustust menetlusosaliste arvamuse ja vastuväidete ärakuulamiseks. Eelnevalt toodud järeldustel on S. J kaebus põhjendamatu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 5) alusel vabastatud 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla esindaja oma menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl 35). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte võimalikud muud menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 20.01.2011 Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2010 kohtuotsusega nr 310-1309, millega jäeti Tartu Halduskohtu 20.07.2010 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 3 3