) § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
Kuni 30.06.2009.a kehtinud palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kuni 30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
ja 5. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
lg 1 p 1 a) alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses.
lg 2 sätestab, et lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale 2 keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista palk, viivis, puhkuse kompensatsioon, hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest, koondamise hüvitis ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest, kõik kokku 162 853,09 krooni. Sotsiaalministri 7.oktoobri 2004.a. määruse nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja duplikaadi andmise kord ning tööraamatu hind“ § 15 lg 3 järgi on tööraamatu kaotamisel tööandja kohustatud töötajale väljastama tööraamatu duplikaadi. Seega tuleb kostjat kohustada väljastama hagejale tööraamatu dublikaat. Hageja nõue, välja mõista kostjalt tööraamatu kinnipidamise eest keskmine palk 1184,17 krooni päevas iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.
lg 1 sätestab küll, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Samas on Riigikohus 01.11.2006.a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-76-06 leidnud, et pärast võlaõigusseaduse jõustumist on
Riigikohus märkis, et kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid nõude eelduseks on töötajal kahju tekkimine, s.o töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud. Käesoleval juhul ei ole hageja hagiavalduses tuginenud asjaolule, et tööraamatu kätteandmisega viivitamine on tekitanud temale kahju. Seega tuleb hagi selles nõudes jätta rahuldamata. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetlukulud jätta 10 % ulatuses hageja kanda ja 90 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei ole pooled taotlenud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.