lg 4) ja et kriminaalmenetluse raames hinnatavate menetluskulude suuruse või põhjendatuse pinnalt esitatud kahju hüvitamise nõue oleks praegu ennatlik ja perspektiivitu (
Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (
O. P. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Harju Maakohtu 15.09.2009 määrusega, millega jäeti riigiprokuröri 18.08.2009 määruse peale esitatud kaebus lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku §-st 231 rahuldamata. Riigiprokuröri 18.08.2009 määrusega peeti eelnevalt põhjendatuks hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 17 841 krooni ja 60 senti. Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude hüvitamist tunduvalt suuremas summas ja leiab, et antud juhul tekitati materiaalne kahju edasikaebamisele mittekuuluva kohtumäärusega. Ühtlasi palub avaldaja jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 osas, milles see piirab isiku õigust kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamisele. Arvestades asjaolu, et sisuliselt on vaidlustatud kriminaalmenetluse raames tehtud otsustusi, tekib küsimus, kas antud juhul saab kaebus üldse halduskohtu pädevusse kuuluda. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi -
) § 11 lg 1 p-st 2 tuleb kõigepealt kontrollida ja hinnata lisaks muudele võimalikele puudustele nimelt seda aspekti.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik - õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide ja toimingute peale on võimalik kaebust esitada.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Antud juhul on esitatud küll kahju hüvitamise nõue, kuid sisuliselt on vaidlustatud riigiprokuröri 18.08.2009 määrust, milles asuti seisukohale, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele summas 17 841 krooni ning 60 senti ja mitte enam. Nimetatud seisukoht võib olla ka vaieldav, kuid määrust oli võimalik edasi kaevata ning kontrollida lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 230 lõigetest 1 ja 2. Seda on Harju Maakohtu 15.09.2009 määrusega (tl 83) ka tehtud, mis tähendab seda, et vastav teistsugune menetluskord on olemas ning küsimus halduskohtu pädevusse kuuluda ei saa. Asjaolu, et eeluurimiskohtuniku määrus on tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 231 lg-st 5 lõplik ja edasikaebamisele mittekuuluv, on iseküsimus. Menetluskulude põhjendatuse hindamine kriminaalmenetluses on kriminaalmenetluse seadustiku raames lahendatav teema ja vaidlustada saab seda lähtuvalt sellest regulatsioonist ning nendes piirides, mida nimetatud seadustik võimaldab. Halduskohtu pädevusse mittekuuluvates vaidlustes ei saa halduskohus ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada. Seega on kaebuse esitaja taotlus kriminaalmenetluses lahendatud, sellelt pinnalt esitatav kahju hüvitamise nõue perspektiivitu ning kaebus tuleb selle esitajale
Teoreetiliselt oleks küll võimalik kahju hüvitamist halduskohtu kaudu taotleda, kuid seni, kui kriminaalmenetluse käigus tehtud määruseid ei ole vastavas menetluses uuesti ümber hinnatud - ei ole kahju hüvitamise nõudel sisulist perspektiivi. Taolised nõuded tuleks tagastada lähtuvalt
Sisuliste eduväljavaadete puudumise tõttu ei oleks sellisel juhul alust kaebuse esitajat ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Enno Loonurm Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.