← Eesti

3-09-773/107

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-773 Haldusasi OÜ Tehnopuit kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-5/140 osalise tühistamise nõudes Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Tehnopuit apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Tehnopuit Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Tehnopuit apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-09-773 osas, millega kaebus jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10. märtsi 2009. a maksuotsuse nr 12-5/140 tühistamise nõudes osas, milles maks määrati seoses VIP Reisid OÜ 24.04.2007 arve nr 71322 alusel tasutud summaga, ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. 3. Teha selles osas uus otsus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10. märtsi 2009. a maksuotsus nr 12-5/140 osas, milles maks määrati seoses VIP Reisid OÜ 24.04.2007 arve nr 71322 alusel tasutud summaga. 4. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 5. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Tehnopuit kasuks välja menetluskulud summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 09.10.2007 korralduse nr 12-2.1/21964 alusel OÜ Tehnopuit käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodidel 2007. aasta aprill kuni august. PMTK pikendas 21.02.2008 3-09-773 korraldusega nr 12-2.1/5291 kontrollperioodi 2007. aasta jaanuarist kuni 2007. aasta detsembrini. 2. 30.10.2008 kontrollaktis nr 12-3/787 leidis PMTK, et kontrolli tulemusel kuuluvad juurdearvestamisele järgmised maksusummad: käibemaks 298 014 krooni, tulumaks 555 104 krooni ja sotsiaalmaks 11 764 krooni. OÜ Tehnopuit esitas 27.11.2008 kontrollaktile vastuväite, milles vaidles maksuhalduri seisukohtadele vastu ning esitas täiendavad tõendid. 3. PMTK 10.03.2009 maksuotsusega nr 12-5/140 määrati OÜ-le Tehnopuit tasumiseks käibemaksu summas 292 831 krooni, sotsiaalmaksu summas 11 764 krooni ning erijuhtude tulumaksu summas 545 487 krooni. Maksuotsuse põhjendused:

  1. a)OÜ Tehnopuit deklareeris maksustamisperioodidel 2007. aasta aprill kuni august käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku summas 1 283 165 krooni. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Tehnopuit on soetanud kaupu ja teenuseid, mida ei saa otseselt äriühingu ettevõtlusega seostada;
  2. b)raamatupidamises kajastatakse VIP Reisid OÜ arveid: 24.04.2007 arve nr 71322 summas 2920 krooni; 14.05.2007 arve nr 71500 summas 2336 krooni; 11.07.2007 arve nr 72082 summas 10 087 krooni. Kajastatud on 13.06.2007 OÜ Levision arved nr 30 ja nr 53 – autoelamu rent perioodil 23.06.2007 – 09.07.2007 kogusummas 28 181,85 krooni. 30.04.2007 on OÜ Tehnopuit juhatuse liige Margus Tõugu-Hiiemäe näidanud oma kuluaruandes ka Leedu Statoilis soetatud diiselkütuse tšekke, kajastades neid summasid (käibemaks kokku 251,40 krooni) OÜ Tehnopuit sisendkäibemaksu hulgas. PMTK on seisukohal, et välisreisidega seotud kulutused ei ole seotud OÜ Tehnopuit ettevõtlusega. Juhatuse liikmega reisis koos ka R. K., keda PMTK hinnangul ei saa seostada OÜ-ga Tehnopuit ja selle ettevõtlusega, mistõttu R. K. reisikulud ei ole seotud OÜ Tehnopuit ettevõtlusega;
  3. c)OÜ Tehnopuit on soetanud väidetavalt büroo tarbeks kaupu: AS-st Espak 14.04.2007 on soetatud lehtkäterätikuid, tapeeti, porte, põrandavalgusti, laualambi jne kogusummas 4608,10 krooni; AS-st Veepisar on 01.08.2007 soetatud ruloo kogusummas 1051 krooni; Common AS-st on 17.07.2007 soetatud riiul kogusummas 806 krooni. Neid kulusid ei saa pidada OÜ Tehnopuit ettevõtlusega seotuks. AS Veepisar kirjeldas soetatud rulood: kangas 100, täispimendus tavaline ruloo – valge kett vasakul. OÜ Tehnopuit eriarvamusele lisatud fotolt on aga näha, et akna ette on paigaldatud bambusruloo. Seega esitas OÜ Tehnopuit PMTK-le eksitavat informatsiooni. Kontorinurga piltidel on seintel eristatav ühte sorti tapeet ja porte. Arve kohaselt aga soetati kahte eri liiki portet ja tapeeti. Tapeedirullide ja portede osas märkis OÜ Tehnopuit juhatuse liige, et tapeetide ja portede lahtirullimisel selgus, et kahe erineva sordi tapeedi ja porte kasutamine ei sobi, mistõttu ülejäänud rullid jäid alles. Paraku olevat allesjäänud rullid muutunud kasutuskõlbmatuks hiirte näksimise tõttu. Kuna OÜ Tehnopuit kontorinurk ei ole juhatuse liikme eluruumist eraldatud, siis ei ole välistatud selle kasutamine ka väljaspool tööaega isiklikuks otstarbeks. Kuna tegemist on vaid väikese osaga eraisikule kuuluvast elutoast, ei ole kulutuste kajastamine 100 %-liselt äriühingu kulutustes ja ka sisendkäibemaksus lubatud. Õiglane oleks proportsiooni rakendamine 50 % osas, v.a. ruloo ja hiirte näksitud tapeedirullide osas;
  4. d)OÜ Tehnopuit on soetanud AS-lt Hydroscand õhupüstoli komplekti summas 385 krooni. PMTK ei väida, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kuludega, vaid pööranud tähelepanu asjaolule, et nimetatud arvet on sisendkäibemaksus topelt kajastatud. Juhatuse liige küll tunnistas oma eksimust, kuid maksuotsuse aja seisuga ei ole sellekohast parandust käibedeklaratsiooni teinud;
  5. e)sisendkäibemaksuna on kajastatud ülisuurtes kogustes diiselkütuse soetamisel tasutud käibemaksu AS-lt Bedger ja Hepa OÜ-lt. Perioodil 2007. aasta aprill kuni august on OÜ Tehnopuit soetanud diiselkütust kokku 137 537,9 liitrit summas 1 742 208 krooni, sh käibemaks 265 851,5 krooni, ning perioodidel 2007. aasta veebruar kuni märts ja 2007. 2

(15)3-09-773 aasta september kuni detsember 140 053,9 liitrit summas 1 945 773 krooni, sh käibemaks 296 812,70 krooni. PMTK tuvastas, et OÜ Tehnopuit on kajastanud OÜ Hepa poolt väljastatud 8 kütusetšekki sisendkäibemaksus kaks korda. Nimetatud arved on kajastatud OÜ Hepa poolt esitatud koondarvetel, mis on kajastatud OÜ Tehnopuit sisendkäibemaksus, mistõttu PMTK leidis, et sisendkäibemaksu summas 3926 krooni mahaarvamine oli õigustatud. 2007. aasta oktoobri ja novembri käibedeklaratsioonidesse on parandused sisse viidud. AS Bedger arved on fiktiivsed ning OÜ Tehnopuit pani toime maksupettuse. OÜ-l Tehnopuit ei ole õigust maha arvata kontrollitaval perioodil AS Bedger nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu summas kokku 282 866,40 krooni. AS Bedger ei ole soetanud sellises koguses diiselkütust, nagu näitab OÜ Tehnopuit (kokku summas 972 159,10 krooni). Kontrollitaval perioodil on AS Bedger soetanud diiselkütust 43 500 liitrit, mitte 76 755 liitrit, nagu OÜ Tehnopuit kajastab oma raamatupidamises. Maksukohustuslane ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, mis kinnitaks tehingute toimumist selles ulatuses. Lisaks ei ole AS-l Bedger sellistes summades sularaha kassas olnud ja ettevõtte töötajad ei kinnita sellistes kogustes ja summades tehinguid. OÜ Tehnopuit raamatupidamises kajastatud kütusekulu on põhjendamatult suur. Kuna tehinguid AS-ga Bedger ei ole toimunud, tuleb OÜ-l Tehnopuit tasuda ka tulumaksu summas 537 847 krooni;
  1. f)OÜ Tehnopuit sõiduautosid kasutatakse oma tarbeks. Sõiduauto Mercedes-Benz Viano sõidupäeviku analüüsimisel selgus, et kannetes on marsruudid märgitud tervete päevade ulatuses ja väga umbmääraselt, mis ei välista isiklike sõitude tegemist. Päevikus kajastatud distantsid on üsna pikad enamuse marsruutide jaoks. Sõidupäeviku olemasolu ei veena maksuhaldurit, et erasõitude tegemine selle autoga oli välistatud. Seetõttu tuleb ettevõttel deklareerida tööandja vara töövälisest kasutamisest tekkinud erisoodustus. Kuna ettevõtte poolt on sõiduautole MB Viano tehtud kulutustelt tasutud käibemaks ka sisendkäibemaksuna maha arvatud, tuleb OÜ-l Tehnopuit deklareerida ka käive MB Viano omatarbest (maksuotsuse p 2.3). 4. OÜ Tehnopuit esitas 13.04.2009 halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PMTK 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/140 täies ulatuses. 30.04.2009 kaebuse täpsustuses muutis kaebuse esitaja oma taotlust, paludes tühistada maksuotsus osas, millega on määratud OÜ-le Tehnopuit täiendavalt tasumiseks kuuluv käibemaks summas 292 772,3 krooni, sotsiaalmaks summas 11 674 krooni ja tulumaks summas 545 378,4 krooni. Kaebuse põhjendused olid järgmised:
  2. a)maksuotsus ei ole tehtud objektiivselt ja kooskõlas seadusega. Kaebuse esitaja on oma 27.11.2008 vastuväidetes PMTK kontrollaktile selgitanud, miks ta kajastas välisreisidega seotud kulutusi ettevõtte majanduskuludena. Asjaolu, et R. K. ei olnud kaebuse esitajaga töösuhtes, ei tähenda, et tema reisikulusid ei või kompenseerida, kui reis on tehtud ettevõtte huvides. R. K. pidi asuma kaebuse esitaja juurde tööle projektijuhina kogu karjääritööstusega seonduva elluviimiseks. Maksuotsuses on tõdetud, et R. K. pidas kaebuse esitaja nimel läbirääkimisi erinevate karjääritehnika tootjatega, mis kinnitab, et R. K. tegutses kaebuse esitaja huvides. Sellest hoolimata jõudis maksuhaldur arusaamatule järeldusele, nagu ei oleks kaebuse esitaja juhatuse liikme ja R. K. välisreis kaebuse esitaja majandustegevusega seotud. Kaebuse esitaja esitas kohtule oma seisukoha tõendamiseks dokumendid, mis kinnitavad läbirääkimiste pidamisi karjääritehnika müüjatega, et sellega põhistada reisi Leedu Vabariiki, kus käidi rasketehnika messil, samuti Soome, Rootsi ja Norrasse. Kaebuse esitajal oli selge huvi oma tegevust laiendada, selleks peeti vastavasisulisi läbirääkimisi ning raamatupidamises kajastatud välisreisid olid seotud tulevikuplaanide võimaliku elluviimisega;
  3. b)juhatuse liikme reisikulude kajastamine ettevõtluskuludena on põhjendatud. Maksuhaldur ei ole eristanud töölepingut juhatuse liikme lepingust. Isegi kui tegemist oleks olnud töölähetusega töösuhet reguleerivate sätete mõttes, jääb arusaamatuks, miks jättis maksuhaldur asjakohased kuludokumendid arvesse võtmata. Kaebuse esitaja on arvestanud kuludokumentideks nii sõidupiletid kui ka majutuskulusid tõendavad dokumendid. Muud majutuskulud puuduvad seetõttu, et kaebuse esitaja rentis haagissuvila, mis oli märksa soodsam kui kohalike 3
(15)3-09-773 hotelliteenuste kasutamine. Töölähetust ja sellega seotud hüvitiste maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 453, mille § 3 määrab, et töölähetuse kulud ja päevarahad makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel. Kaebuse esitaja ei maksnud ühelegi töötajale ega ka juhtimis- või kontrollorgani liikmele töölähetuse kulude hüvitist ja päevaraha põhjusel, et OÜ Tehnopuit poolt tehtud kulutusi ei käsitletud töölähetusena, vaid ettevõtluse tarbeks tehtud kulutustena. Kuna nii haagissuvila rent kui ka muud sõidukulud on OÜ Tehnopuit poolt tasutud sularahata arvelduste korras teistele juriidilistele isikutele, siis tavapärases ettevõtluses ei vormistata arvete tasumiseks kirjalikke otsuseid. Kulu nimetamine reisikuluks ei saa olla määrav töölähetuse vormistamise nõudmiseks. Seega on välisreisidega seotud kulude näol tegemist tavapäraste ettevõtluskuludega tulumaksuseaduse (TuMS) § 32 lg 1 mõttes ning kaebuse esiajal on seadusest tulenev õigus neid oma majandustegevuses kajastada;
  1. c)hinnates kaebuse esitaja elamispinna kasutamist büroopinnana, on maksuhaldur jätnud olulised tõendid tähelepanuta ning teinud asjaolude pinnalt täiesti ebaõige järelduse. OÜ Tehnopuit esitas 11.02.2008 täiendavates tõendites kinnituse, millest nähtuvalt ei kasuta kaebaja vaidlusalust toanurka mitte mingil muul otstarbel kui üksnes OÜ Tehnopuit majandustegevuses. Jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja jõudis selle tõendi põhjal järeldusele, et see ei kinnita kontorinurga kasutamist vaid büroona. Maksuhalduri seisukoht paneb ebamõistlikult suure tõendamiskoormuse kaebuse esitajale, mis ei ole kooskõlas hea haldustavaga ja maksumenetluse põhimõtetega. Juhul, kui maksuhaldur leiab, et kaebuse esitaja kaldub esitatud kinnituses kajastatust kõrvale, peaks ta seda ise tõendama. Kõiki asjaolusid hinnates nõustus kaebaja tehtud kulutuste osas proportsiooni kohaldamisega. Bürooruumil on juhatuse liikme eraelus vaid esteetiline väärtus, mida ta näeb silmanurgast siis, kui ta käib köögis söömas. Proportsiooni suurus oleks tulnud määrata sellest lähtuvalt ca 10/90, mitte aga 50/50, nagu maksuotsuses on leitud;
  2. d)põhjendatud ei ole AS-ga Bedger tehtud tehingute maksustatavast käibest mahaarvamine. Kaebaja kinnitas maksuhaldurile, et ta on ostnud masinate töötamiseks vajaliku kütuse AS-st Bedger. Maksuhaldur asus seisukohale, et selliseid tehinguid ei ole toimunud, lähtudes üksnes AS Bedger töötajate ülekuulamisest saadud infost. Materjalidest ei nähtu, et maksuhaldur oleks AS Bedger raamatupidamisdokumentatsiooni kontrollinud. Kaebuse esitaja juhtis oma vastuväites tähelepanu tunnistaja ütluste vastuolule, mis võib viidata sellele, et hoopis AS Bedger on pannud toime maksupettuse ning varjanud oma kütuse müügi tegelikke koguseid. Maksuotsuses ei ole põhjendatud, miks maksuhaldur on välistanud võimaluse, et AS Bedger on oma kütusemüügi aruannetes väära informatsiooni esitanud. Vastustaja on põhistanud oma väiteid sellega, et AS-l Bedger ei ole sellises summas sularaha kunagi kassas olnud. Samas ei selgu, millal maksuhaldur AS Bedger sularahajääki inventeeris ning seda ei ole otsuse põhjal võimalik kontrollida. AS-st Bedger saadud ostukviitungid vastavad täielikult käibemaksuseaduses (KMS) ettenähtule, mistõttu ei olnud kaebuse esitajal põhjust nende adekvaatsuses kahelda. Isegi kui maksuhaldur ei usu esitatud kuludokumente, siis pidanuks ta analüüsima, kas kaebuse esitajal võis kuluda kütust tema poolt kajastatud koguses. Kaebuse esitaja esitas piisavalt tõendeid selle kohta, kuhu tema poolt soetatud kütus on kulunud. Kontrollaktis asus maksuhaldur seisukohale, et kaebuse esitaja ei või oma majandustegevuses kasutada autosid, mis ei ole ARK-s tema nimel registreeritud. Maksuotsuses on sellest seisukohast küll loobutud, kuid sellegipoolest ei ole neid argumente arvesse võetud. Täielikult on jäetud hindamata, milliste vahendite arvelt saanuks kajastada sellist käivet, nagu kaebaja on oma deklaratsioonides näidanud, kui ta ei oleks kütust ostnud. Kaebuse esitaja majandustegevus seisneb 90% ulatuses transporditeenuse osutamises, st enamus sissetulekut tekib ainult juhul, kui soetada kütust;
  3. e)maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 84 tulenevalt isegi kui lugeda, et AS-ga Bedger ei ole tehtud mitte ühtegi tehingut, siis oleks maksuhaldur pidanud hindama, kas selle raha eest võidi osta kaebuse esitajale kütust kellegi teise käest (varjatud tehing MKS § 83 lg 4 tähenduses). Maksuotsuses AS-ga Bedger seotud tehingute kohta esitatud kokkuvõttest nähtub selgelt, et maksuhalduri otsustus ei ole objektiivne. Nimelt väide, et AS Bedger ei ole sellistes kogustes kütust soetanud, on kontrollimata. Mitte kusagilt ei nähtu, et maksuhaldur oleks analüüsinud AS Bedger ostu- ja müügiaruandeid, mis välistaksid võimaluse, et AS Bedger töötajate poolt 4
(15)3-09-773 esitatud info on ebaõige. Väide, et kaebuse esitaja kütusekulu on liiga suur, on ebapädev ega põhine mitte ühelgi seadusel. Väide, et kütuse eest tasuti vaid sularahas, ei tähenda automaatselt, et tehinguid ei ole toimunud. Kaebuse esitaja tegeles 2007. aastal aktiivselt küttepuude müügiga ja erisikud maksid peamiselt sularahas. Lisaks arveldatigi AS Bedger müügikohas ainult sularahas;
  1. f)maksuotsuses toodud seisukohad erisoodustuse kohta ei põhine kehtival seadusel ega kohtupraktikal. Kummaline on see, et maksuotsuses nõustutakse, et kohtupraktikas loetakse kontrollaktile vastuväite esitamist peamiseks maksukohustuslase ärakuulamise vahendiks, millega koos antakse võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ka vaidlusaluste tehingute kohta. Samas heidab maksuhaldur maksuotsuses ette, et kaebuse esitaja esitas sõidupäevikud alles eriarvamusega koos. Jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid ja millise seaduse sätte alusel soovib maksuhaldur veel näha, et veenduda MB Viano kasutamises ainult ettevõtlusega seotud sõitudeks. Väide, nagu oleksid sõidupäevikus kanded väärad, kuna Tallinn-Rapla marsruudi pikkus on erinev sellest, mida maksuhaldur saab Eesti kaardilt linnade vahekaugusi arvesse võttes, on pahatahtlikud. Ühest asulast teise sõites ei piirduta vaid auto kesklinna parkimisega;
  2. g)kaebuse esitajale kuulus kuus sõidukit. Lisaks nendele oli kaebuse esitaja kasutuses ka 4 veoautot OÜ Marvic Transport lepingu täitmiseks ning traktor küttepuude valmistamiseks. On loogiline, et nende masinate käitamiseks kulub kütust. Asjaolu, et osadel kuudel osteti kütust suuremates kogustes, kui seda tegelikult samal kuul kulutati, ei näita mingil viisil seda, nagu ei oleks kütust soetatud majandustegevuseks. Kaebuse esitaja juhatuse liikme ütlusi, mille kohaselt on kaebuse esitajal olemas kütusemahutid kuni 26 000 liitri kütuse tarbeks, ei pidanud maksuhaldur vajalikuks arvesse võtta. Lepingulistele klientidele nn maha müüdud kilomeetrid ei näita autodega tegelikult tehtud töö mahtu ja läbisõitu. Enamikke veokeid kasutati lisaks konkreetsete lepinguliste kohustuste täitmiseks ka muudel töödel. Ekskavaator Komatzu kulutatava kütuse arvutab kompuuter ning kaebuse esitaja ei saaks seda näitu ka parema tahtmise juures mõjutada, lisaks erinevatele ettevõtetele esitatud arved, kus töö iseloomust tulenevalt ongi arvestuse aluseks üksnes töötund, mitte kilomeeter. Kulusid, mida maksuhalduril ei õnnestunud ignoreerida, tõlgendas ta subjektiivselt ja meelevaldselt. Autode kasutamisõiguse hindamisel ARK andmetest lähtumine on põhjendamatu, kuna OÜ Tehnopuit on esitanud OÜ-ga Marvic sõlmitud lepingu kui ka kõikide kõne all olevate ning kaebajale mitte kuuluvate autode kasutamise lepingud. Maksimaalse orienteeruva kütusekulu arvestamisel on maksuhaldur võtnud aluseks ebaadekvaatsete ning seni tuvastamata järelpärimiste tulemina saadud andmed. Maksuhalduri kogutud andmetest saaks adekvaatsena käsitleda üksnes AS-st Silberauto saadud vastust, millele on maksuhaldur kontrollaktis viidanud, kuid haldusasja materjalide hulgas seda ei ole. Kaebuse esitaja juhatuse liige selgitas kohtule vande all, et metsaveokid sõitsid enamuse ajast haagisega, st suuremat koorma kaalu ja ka suuremat kütusekulu kui tavaliselt. Väo Elektrijaama poolt väljastatud koorma kaalulehelt nähtub, et auto koorem on kaalunud ca 33 000 kg, samas kui maksuhalduri poolt kontrollaktis võrdluseks võetud hüpoteetilise betoonveoki tavapärane koorem kaalub kaebajale teadaolevalt 7000-8000 kg, so ca 4 korda vähem. Kütuse reaalset kulu tõendavad kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud auto kompuutrist tehtud fotod, mis näitavad auto tegelikku keskmist kütuse tarbimist;
  3. h)AS-st Common soetatud riiul ning AS-st Espak soetatud põranda- ja laualamp on kontoris kasutusel. Asjaolu, et osa tapeeti ei leidnud rakendust, ei tähenda automaatselt, et seda ei ostetud vastaval eesmärgil. Teatavasti kulub kahe erineva tapeedi paigaldamisel kumbagi tapeeti rohkem, kui ühesuguse tapeedi paigaldamise korral. Selle arvestusega ostis kaebuse esitaja ka tapeeti rohkem, kui reaalselt kulus. Ei ole mõeldav kajastada ettevõtte kuluna ainult seda osa tapeedist, mis tegelikult seina paigaldati. Sellisel juhul tuleks teha proportsionaalne mahaarvestus ka seina paigaldatud tapeedi sellelt osalt, millest mingisugune osa üle jäi, mis ei ole aga kõiki asjaolusid arvestades mõistlik. Kaebuse esitaja on teinud maksuhaldurile korduvalt ettepanekuid tulla OÜ Tehnopuit tööruumi vaatama, veendumaks kõikide tehtud kulutuste asjakohasuses, kuid maksuhaldur ei ole seda 5
(15)3-09-773 vajalikuks pidanud. Kaebuse esitaja ei mõista, millel põhineb väide, et kontorinurgas olevat arvutit kasutatakse ka isiklikuks otstarbeks. Koduses majapidamises on olemas ka juhatuse liikme ja tema elukaaslase isiklik arvuti ning seetõttu ei leia tööruumis olev arvuti eraviisilist kasutust. Ruloo ostmise osas AS-st Veepisar selgitab kaebaja, et ei pidanud ruloo ostmisel vajalikuks kontrollida sellel kajastatud artikli vastavust faktiliselt soetatud kaubaartikliga. Samas võib kaebuse esitaja kinnitada, et tema ostis AS-st Veepisar just selle ruloo, mis akna ette on paigaldatud;
  1. i)põhjendatud on käibe- ja tulumaksu määramine seoses AS-st Hydroscand õhupüstoli soetamise topeltkajastamisega raamatupidamises. 5. Vastustaja PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited:
  2. a)maksustamisel ei ole oluline mitte planeeritav äritegevus ja eesmärgid, vaid tehtud kulutuste tegelik seotus ettevõtlusega ja tegelik ettevõtlus. R. K. ainus seos kaebuse esitajaga on see, et R. K. on suhelnud e-kirja teel E. F. kaebuse esitaja e-maili aadressilt. Kuid samas on R. K. suhelnud sama isikuga ka oma isiklikku e-maili aadressi kasutades. 30.07.2007 alates on R. K. oma transporditeenuseid pakkuva äriühingu OÜ E. juhatuse liige, millest võib järeldada, et R. K. tegutses pigem oma huvides. Jääb arusaamatuks, kuidas saab R. K.t seostada OÜ Tehnopuit ettevõtlusega. Kohustust lähetuste vormistamiseks ei ole, aga samas võib lähetuste vormistamine olla mõistlik, kuna ühest küljest annab see võimaluse tasuda lähetusrahasid, kuid teisest küljest aitab korrektselt vormistatuna tõendada reisi seotust äriühingu ettevõtlusega. Kui maksuhalduril on tekkinud kahtlus esitatud andmete ja väidete õigsuses, siis lasub tõendamiskoormus kulutuste ettevõtlusega seotuse osas just nimelt maksukohustuslasel. Maksuhalduri hinnangul ei ole Norra reis ettevõtlusega seotud, kuna kaardist, kus on toodud ära Norra reisi marsruut, nähtub, et sõidetud on piki Norra rannikut väga pikalt, mis vastab pigem turismireisi tunnustele. Samas ei ole kaebuse esitaja tõendanud väidet, et külastati erinevaid kohalikke ettevõtteid. Esitatud on küll brošüüre, kuid neid on võimalik kõigil huvilistel internetist ise otsida;
  3. b)müüja ei ole kinnitanud tehingute toimumist kaebuse esitajaga. Maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit tehingute toimumise tõendamiseks. Kui ainsad kinnitused tehingu toimumise kohta on ostja poolt maksuhaldurile esitatud arved, mis ei vasta müüja poolt tavapäraselt väljastatavate arvete formaadile, ning maksupettuse toimepanemise kahtluse alla sattunud isikute selgitused, siis on põhjendatud nimetatud isikute ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine ning kas osaliselt või täielikult arvesse võtmata jätmine. Asjaolusid, mis võimaldaksid maksusumma määrata hindamise teel, käesolevas vaidluses ei esine. Vastustaja ei nõustu väitega, et kaebuse esitaja on arvetel märgitud kauba tegelikult kätte saanud. Maksuhalduril pole olnud võimalik kauba kättesaamist kontrollida, sest tõenditest nähtub, et AS Bedger nimel väljastatud arved on AS Bedger töötajate selgituste kohaselt võltsimise tunnustega, müüja tehingute toimumist ei kinnita ja seega puudub tehingutel tegelik majanduslik sisu. Sellest tulenevalt puudub kaebuse esitaja raamatupidamises dokument, mis tõendaks, mille eest ja kellele on summad välja makstud. Muuhulgas ei ole OÜ Tehnopuit ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõikest 5 tulenevaid nõudeid täitnud. Juhul kui OÜ Tehnopuit näitab, kellele ja mille eest täpselt vaidlusalused summad tasuti, siis ei ole põhjendatud määrata tulumaksu ja juhul, kui tegelik müüja oli käibemaksukohustuslane, ka käibemaksu. Seni aga nähtub, et kaupu reaalselt ei eksisteerinud, vähemalt mitte OÜ Tehnopuit poolt tarnituna, ja seetõttu on õige nii tulumaksu kui ka käibemaksu määramine. Selline seisukoht põhineb muuhulgas ka kontrollaktis väljendatud järeldusel, et OÜ-l Tehnopuit ei olnud lihtsalt sellises koguses kütust tarvis soetada. Lisaks süvendab maksuhalduris tekkinud kahtlust asjaolu, et AS-le Bedger maksti sularahas väga suuri summasid. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kaebuse esitaja juhatuse liige ei ole maksuhalduri andmetel kusagilt palka saanud, kuid kütuse eest on kuluaruannete kohaselt maksnud juhatuse liige, kes raha hiljem äriühingult tagasi sai;
  4. c)sõiduki osas on käesoleval juhul maksuhaldurile esitatud küll sõidupäevik, millesse tehtud kanded ei anna aga piisavalt ülevaadet sõiduki täpsest liikumisest. Arvestades asjaolu, et 6
(15)3-09-773 sõidupäevikusse märgitud läbitud distantsid on ebamõistlikult suured, ei ole sõidupäevikud usaldusväärsed ning seetõttu kasutati suure tõenäosusega sõidukit ka ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
  1. d)toanurka ei kasutata üksnes büroo tarbeks. Ruloo osas ei ole tavapärane, et kauplused eksivad arvel kauba kirjeldusega. Kaebuse esitaja väide ruloo müüja eksimuse kohta on paljasõnaline. Maksuhaldur lähtub selles osas kaebuse esitaja raamatupidamises kajastatud ruloo ostuarvest. Müüja on maksuhaldurile saatnud müüdud ruloo kirjelduse, mis erineb piltidelt nähtavast ruloost. Kui kaebuse esitaja leiab, et müüja on arve väljastamisel kauba kirjeldusega eksinud, siis on tal võimalik lasta müüjal arve parandada. Kuni seda tehtud ei ole, tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitajale on müüdud valge pimendav ruloo, mis on erinev kontorinurgas reaalselt asuvast ruloost;
  2. e)kaebuse esitaja poolt pakutud kontorinurga ettevõtluseks kasutamise proportsioon 10/90 ei ole reaalne, vaid lähtuda tuleb maksuhalduri pakutud 50/50 proportsioonist. Lisaks sellele, et Lauteri 8 aadressile on registreeritud OÜ Tehnopuit, elab seal veel vähemalt kaks inimest. Kuna korteris ei asu ühtegi teist kontorinurka, on loomulik, et korteris elavad inimesed kasutavad sama töönurka ja arvutit ka oma era-asjade korraldamiseks ning Interneti kasutamiseks. Maksuhaldur küsis kaebuse esitajalt proportsiooni võimalikku suurust ka varem, kuid äriühing esitas omapoolse nägemuse alles kaebuses koos seisukohaga, et sisuliselt ikkagi kontorinurka muuks kui ettevõtluseks ei kasutata. Maksumenetluse käigus oli kaebuse esitaja nõus proportsiooni rakendamisega, mis juba iseenesest näitab, et kontorinurka ei kasutatud üksnes ettevõtluse tarbeks. 6. Tallinna Halduskohtu 19.11.2009 otsusega tühistati PMTK 10.03.2009 maksuotsus nr 125/140 punktis 2.3 tuvastatud erisoodustuse ning sellelt määratud tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Otsusega mõisteti PMTK-lt OÜ Tehnopuit kasuks välja menetluskulu summas 2000 krooni. Kohtu põhjendused:
  3. a)maksuhaldur on õigesti leidnud, et Leedu Statoilis soetatud diiselkütuse tšekke ei saa kajastada OÜ Tehnopuit sisendkäibemaksu hulgas. Kuna käibe tekkimise kohaks ei olnud käesoleval juhul Eesti, puudus kaebuse esitajal õigus Leedu Statoilis soetatud diiselkütuse tšekkide kajastamiseks sisendkäibemaksu hulgas. Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et R. K. Leedu ja Soome reisikulude kompenseerimist ei saa käsitleda OÜ Tehnopuit ettevõtlusega seotud kuluna. Puudub vaidlus selle üle, et R. K. ei olnud OÜ-ga Tehnopuit töösuhetes. Seda ei muuda ka asjaolu, et R. K. pidi kaebuse esitaja esindaja väitel asuma OÜ-sse Tehnopuit tööle projektijuhina. Seega ei saanud OÜ Tehnopuit käsitleda R. K. välisreisidega seotud kulutusi töölähetuse kuludena. Teise füüsilise isiku eest selliste kulude kandmine eeldab töösuhet, mida käesoleval juhul ei eksisteerinud. Ka Norra reisiga seotud kulusid ei saa seostada kaebuse esitaja ettevõtlusega. Autoelamu rent suveperioodil annab alust järelduseks, et tegemist oli pigem puhkuse- kui tööreisiga. Reisi marsruudilt nähtub, et sõideti piki Norra rannikut kõige põhjapoolsemasse tippu. Seega oli tegemist tuhandetesse kilomeetritesse ulatuva reisimarsruudiga. Samas ei ole kaebuse esitaja maksuega ka kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit eelnevate läbirääkimiste või suhtlemise kohta, millest ilmneks, et lepiti eelnevalt kohtumistes kokku kasvõi ühegi karjääritehnikat ja metsamasinaid tootva äriühinguga. Selle asemel on kaebuse esitaja esitanud kohtule väljavõtted Norske Skog veebilehtedelt selgitusega, et nimetatud ettevõte jäi Norra marsruudi teekonnale. Konkreetsete äriühingute nimesid ei mäletanud kohtuistungil ka kaebuse esitaja seaduslik esindaja. Bjorn Tore Enskudi e-kirjast R. K. ei saa järeldada, et tegemist on tööga, mitte eraviisilise suhtlemisega seotud kirjaga, kuna selles ei mainita midagi karjääritehnika või metsamasinate soetamisest. Rohkearvuline illustreeriv metsatehnikat puudutav materjal ei tõenda seda, et nimetatud materjal on saadud konkreetsetelt äriühingutelt Norras. Arvestades reisi pikkust, selle toimumise aega ning reisil osalenud inimeste arvu, olid reisiga seotud kulutused võimaliku karjääritehnika ja metsamasinatega tutvumise eesmärgil liiga suured selleks, et käsitleda reisi välislähetusena. Reisi käigus mõne OÜ Tehnopuit tööga seonduva äriühingu külastamine ei muuda puhkusereisi töölähetuseks; 7
(15)3-09-773
  1. b)büroo tarbeks soetatud kaupade osas märkis kohus, et vaidlus puudub selle üle, et suures osas on kaup soetatud OÜ Tehnopuit kontorinurga sisustamiseks, kusjuures OÜ Tehnopuit kontorinurk asub äriühingu juhatuse liikme kodus. Kohtule kontorinurga kohta esitatud illustreerivatelt piltidelt nähtub, et OÜ Tehnopuit kontorinurk ei ole teistest eluruumidest seinaga eraldatud, vaid moodustab osa köögist ning lükandukse kaudu osa ka avatud elutoast. Seega määrab kontorinurga sisustus ka juhatuse liikme kodu kujunduse ning kontorinurga sisustuse võrra väheneb juhatuse liikme vajadus teha kulutusi vastava ruumiosa sisustamiseks oma kodus. Seetõttu peab kohus põhjendatuks proportsiooni 50:50 kasutamist ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulude määramisel. Tähtsust ei oma asjaolu, mitu tundi oma vabast ajast veedab kaebuse esitaja esindaja kontorinurgas. Kuna AS Veepisar arvel kajastatud ruloo ei kattu fotodelt nähtuva, kontorinurga sisustamiseks kasutatud bambusrulooga, on maksuhaldur õigesti leidnud, et vastava ruloo soetamine ei ole seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega. Samasugusele seisukohale tuleb asuda ka tapeedi ja porte osas, mida kaebuse esitaja ei ole kontorinurga sisustamisel kasutanud;
  2. c)tunnistajate S. V. ja R. T. kohtuistungil antud ütlustest ning AS Bedger töötajate poolt maksumenetluses antud seletustest nähtub, et AS Bedger töötajate konkreetsed seletused kaaluvad üles OÜ Tehnopuit töötaja ja endise töötaja ebamäärased ütlused. Tunnistaja R. T. ei osanud nimetada konkreetset tanklat, kust kütust osteti. AS Bedger tankla ei asu Smuuli teel ning Narva mnt 150/90 tankla ei asu ka teede ristumiskohas. Tunnistaja S. V. ütlused, mille kohaselt kirjutas tšekile iga kord ostja nime ja aadressi tanklatöötaja, on ilmselgelt ebaõiged juba seetõttu, et OÜ Tehnopuit juhatuse liikme poolt 10.06.2009 kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt kirjutati ostja nimi tšekkidele siis, kui hakati aruandesse raamatupidamisdokumente kokku panema. Seega ei saa pidada ka tunnistaja S. V. teisi ütlusi usaldusväärseteks. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et OÜ Tehnopuit tehinguid AS-ga Bedger ei saa lugeda toimunuks. Haldusasja materjalidest nähtub, et OÜ Tehnopuit on tasunud AS-le Bedger sularahas 2007. aasta veebruaris 190 407,50 krooni, märtsis 179 005 krooni, aprillis 186 574 krooni, mais 287 913,45 krooni, juunis 195 790,80 krooni, juulis 144 034,20 krooni, augustis 157 846 krooni, septembris 154 954,80 krooni, oktoobris 120 188,20 krooni, novembris 78 881,40 krooni ning detsembris 158 751 krooni. Arvestades asjaolu, et ostu objektiks oli ühesugune kaup, saab ühes kuus tehtud tehinguid pidada omavahel ilmselt seoses olevateks tehinguteks. OÜ Tehnopuit töötaja ning endise töötaja ütlustega on tõendamist leidnud, et kütust ostvad isikud elementaarset hoolsuskohustust kütuse ostmisel ei täitnud, millest tulenevalt sai ka tekkida olukord, kus arvetel müüjana näidatud isik faktiliselt enam AS-s Bedger ei töötanud ning AS Bedger eitab tehingute toimumist. Kuna tehingute toimumine ei ole tõendatud ning puuduvad ka andmed selle kohta, kes oli tegelik müüja ning kas tegemist oli käibemaksukohustuslasega, ei ole kaebajal õigust sisendkäibemaksu AS Bedger arvete alusel maha arvata. AS Bedger arvetelt nähtuv kütuse müük ei ole kinnitust leidnud, mistõttu on maksuhaldur õigesti määranud kaebuse esitajale tasumiseks ka tulumaksu. Käesolevas asjas ei oma tähtsust küsimus, kui palju ning millisel eesmärgil OÜ Tehnopuit vaidlusalusel perioodil kütust kulutas;
  3. d)haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebuse esitaja teostas sõiduautoga MB Viano ka ettevõtluse väliseid sõite. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja esitas maksuhaldurile eeltoodud sõiduauto sõidupäeviku, milles ei ole isiklikke sõite kajastatud. Nii maksu- kui ka kohtumenetluses on kaebuse esitaja väitnud, et kõik sõidud on seotud ettevõtlusega. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei pea veenma maksuhaldurit selles, et erasõitude tegemine MB Vianoga on välistatud, maksuobjekti (sõiduki tegeliku kasutamise ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks) peab tuvastama maksuhaldur. Maksuhaldur seda tuvastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esitatud sõidupäeviku alusel ei saa teha järeldust, nagu oleks sõidukit kasutatud isiklikeks sõitudeks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8
(15)3-09-773 7. OÜ Tehnopuit apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti PMTK 10.03.2009 maksuotsus tühistamata, ning teha uus otsus, millega tühistada maksuotsus kaebaja poolt vaidlustatud ulatuses. Põhjendused:
  1. a)halduskohus on jätnud olulisele osale esitatud väidetele ning tõenditele hinnangu andmata, seejuures ka sisuliselt põhjendamata, miks ta ei pea ühte või teist väidet põhjendatuks. Kohus ei ole arvestanud ka Riigikohtu poolt sarnaste asjade lahendamiseks antud juhistega. Sellega on kohus rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme, mis on lõppastmes viinud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni;
  2. b)hoolimata sellest, et kaebuse esitaja on korduvalt heitnud ette nii vastustajale kui ka kohtule, et maksuhaldur ei ole kontrollmenetluse läbiviimisel järginud kõige elementaarsemaid haldusmenetluse põhimõtteid, ei ole kohus oma otsuses ainsagi lausega põhjendanud, miks vastustaja võis käesoleva maksumenetluse kestel nendest seadusega sätestatud nõuetest kõrvale kalduda või millistel kaalutlustel leidis kohus, et vastustaja tegevus haldusmenetluse läbiviimisel ei allu antud juhul kaebaja poolt viidatud regulatsioonile. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et maksuotsus oleks tulnud täielikult tühistada juba ainuüksi seetõttu, et see on tehtud oluliste haldusmenetluses kehtivate normide järgimata jätmisega, mis iseenesest toobki kaasa maksuotsuse ebaseaduslikkuse;
  3. c)kohus leidis, et kuna R. K. ei olnud apellandiga töösuhetes, tähendab see automaatselt, et tema reisikulusid ei või kompenseerida, isegi kui reis on tehtud ettevõtte huvides. Kohus ei ole analüüsinud, miks ta leiab, et maksukohustuslane ei võinud kanda kõnealuseid kulusid üldkuludesse. Apellant viitas oma kaebuses, et Vabariigi Valitsuse 22.12.2000 määruse nr 453 § 3 kohaselt makstakse töölähetuse kulud ja päevarahad tööandja kirjaliku otsuse alusel. Apellant ei ole maksnud ühelegi töötajale ega ka juhtimisvõi kontrollorgani liikmele töölähetuse kulude hüvitist ja päevaraha põhjusel, et ei ole OÜ Tehnopuit poolt tehtud kulutusi käsitlenud töölähetusena, vaid ettevõtluse tarbeks tehtud üldiste kulutustena. Määruses ei sisaldu keeldu reisikulude ettevõtlustulust mahaarvamise kohta, kui töölähetust ei ole vormistatud, samuti ei ole sellist keeldu ka TuMS-s. Kohtuotsuses ei ole selgitatud, milline seadus kohustab kõikide reisidega seotud kulude kandmiseks töölähetusi vormistama või milline säte ütleb, et võimaliku äripartneri ärireisi kulude katmiseks ettevõtte vahenditest peaks tulevase äripartneriga eelnevalt töösuhtesse astuma. Kohus on asunud ekslikule seisukohale, et kui isik, kellega apellandil puudub töösuhe, tegutseb ettevõtte nimel ja huvides, siis ei saa sellise tegevusega kaasnevaid kulutusi ettevõtlusega seotud kuludena käsitleda. Apellandi hinnangul ei pea teise füüsilise isiku eest ettevõtte tulevase arendamise eesmärgil tehtud kulude kandmiseks töösuhet eksisteerima. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, milliste tõendite või asjaolude põhjal on kohus jõudnud järeldusele, et TuMS § 32 lg 1 käesoleval juhul ei kohaldu. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga, et maksustamisel ei ole oluline mitte planeeritav äritegevus ja eesmärgid, vaid tehtud kulutuste tegelik seotus ettevõtlusega ja tegelik ettevõtlus. Ettevõtte planeeritav tegevus on samuti oluline. Seadusest ei tulene keeldu ettevõtluse tuludest maha arvata neid kulusid, mis on tekkinud seoses ettevõtte planeeritava äritegevusega. See on ka loogiline, sest vastasel juhul tuleks näiteks äriprojekti koostamisele või planeeritava tegevuse finantsanalüüsile tehtavad kulud arvata ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Apellandi hinnangul ei ole see seaduse mõte;
  4. d)kohus tõlgendas vääralt ka Norra reisiga seotud asjaolusid. Apellandi seaduslik esindaja on oma vande all antud ütlustes selgitanud, et reisil Norrasse käidi tutvumas karjääritehnika ja metsamasinatega. Seda, et apellant nimetatud tööreisil viibides majutusettevõtetes ei ööbinud ja eelistas autoelamu rentida, ei saa pidada õiguslikult aktsepteeritavaks põhjenduseks, et keelata kantud kulutuste mahaarvamine ettevõtja tulust. Kohus ei ole viidanud, millisele normile ta tugines, kui leidis, et kulude sidumiseks ettevõtlusega on tööreisil viibides kohustus ööbida majutusettevõttes. Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et kuna Norra ettevõtjate juures käidi tehnikaga tutvumas suvekuudel, siis tähendab see automaatselt seda, et tegemist oli puhkuse, mitte tööreisiga. Kohus väites, et reisi käigus mõne OÜ Tehnopuit tööga seonduva äriühingu 9
(15)3-09-773 külastamine üksi ei muuda puhkusereisi töölähetuseks, on sisuliselt tuvastanud, et Norra reis oli seotud apellandi ettevõtlusega. Sellest hoolimata on jätnud kohus TuMS § 32 lg 3 kohaldamata. Kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta kohtu poolt tuvastatud asjaoludele;
  1. e)kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata apellandi selgitused büroonurga kasutamise kohta. Oluline on see, et apellant oli esitanud korteriomaniku kinnituse selle kohta, et kontorinurka ei kasutata muuks kui apellandi majandustegevuseks. Hoolimata tõendi esitamisest tõlgendas kohus maksuhalduri poolse võimaliku kahtluse maksukohustuslase kahjuks, mis apellandi hinnangul on lubamatu. Seoses AS-st Espak soetatud kaubaga juhib apellant tähelepanu asjaolule, et hoolimata sellest, et tal ei ole koheselt tekkinud vajadust soetatud kaupasid kasutama hakata, on tal siiski õigus kaupade soetamisel nendelt sisendkäibemaks maha arvata. Asja lahendamisel on oluline üksnes see, kas nimetatud tapeet soetati kontorinurga remontimiseks või mitte. Apellandi juhatuse liige on selgitanud, et nii see oli. Kuna maksuhaldur pole vastupidist tõendanud, siis tuleb see lugeda ettevõtlusega seotud kuluks;
  2. f)kohus on asunud väärale seisukohale, et AS-ga Bedger toimunud tehingud ei ole kohtumenetluse raames kinnitust leidnud. Täielikult analüüsimata on jäetud apellandi poolt esitatud ja tõenditega põhistatud reaalne kütusekulu, mis kogumis teiste tõenditega kinnitab, et apellant on sellise koguse kütust reaalselt ära kasutanud. Apellandi hinnangul ei ole õige tuvastada tehingute toimumata jätmist ainult ühe tehingupoole ütluste põhjal olukorras, kus AS Bedger enda majandusnäitajad äratasid kahtlust. Soetatud kütuse abil on osutatud teenuseid, mida apellant on ka deklareerinud ning mida maksuhaldur on aktsepteerinud. Juhul, kui juurdemaksmisele kuuluva maksusumma määramisel ei arvestata kõiki neid tehinguid, millele apellant oma kontrollaktile esitatud vastuväites tähelepanu juhtis ja ka vastavad tõendid esitas, siis tuleb kogu kontrollperioodi jooksul deklareeritud käive ümber arvutada, kuna apellandil tekib nendelt tehingutelt arvestatud ja tasutud käibemaksu suhtes tagasinõudeõigus;
  3. g)selgusetuks jääb, miks ei pidanud kohus vajalikuks AS Bedger töötajate kohtusse kutsumist tunnistuste andmiseks, vaid piirdus nende maksuhaldurile antud selgituste uurimisega, kui oli olemas reaalne kahtlus, et AS-s Bedger võib toimuda maksupettus ning apellant oli kohtu tähelepanu juhtinud asjaolule, et protokollides antud ütlused on omavahel vastuolus. Kohus on asunud seisukohale, et AS Bedger töötajate seletused kaaluvad üles apellandi töötaja ja endise töötaja tunnistajatena antud ütlused, jättes seejuures täiesti arvestamata apellandi juhatuse liikme vande all antud seletused;
  4. h)kohus on sisuliselt kõrvutanud AS Bedger töötajate maksuhalduri juures antud ütlusi vahetult kohtus antud tunnistajate ütlustega ning on seejuures andnud väljaspool kohtumenetlust antud ütlustele suurema kaalu. Tähelepanuväärne on see, et AS Bedger töötajad paistavad kahe ja poole aasta möödumisest hoolimata mäletavat OÜ-ga Tehnopuit seotud asjaolusid üsnagi täpselt, samas kui väidetavalt ei mäleta keegi seda ettevõtet. Apellandi hinnangul peaks AS Bedger töötajate vastuolulised ütlused äratama hoopis kahtlust nende usaldusväärsuses, mitte vastupidi. Apellandi hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid üheselt, et apellant on AS-st Bedger kütust ostnud. Esitatud on kütusetšekid, mida maksuhaldur ei ole vaidlustanud. Lisaks on asjas tõendatud, et reaalselt on apellandi poolt näidatud kütus ära kulutatud. Kuna apellandil on reaalselt selline kogus kütust kulunud, siis on ka tõendeid kogumis hinnates selge, et ta ostis selle AS-st Bedger. Apellandil pole mingisugust põhjust osta kütust mingist teisest asutusest ja siis püüda näidata, et see on ostetud AS-st Bedger. Käesolevas asjas on vastupidiselt halduskohtu arvamusele määrava tähtsusega see, et reaalselt on OÜ Tehnopuit teenust osutanud, mille pealt on tasutud ka kõik maksud. Kui apellant ei oleks vaidlusalust kütust soetanud, oleksid osutamata jäänud ka kõik teenused. Apellandi poolt sellises koguses kütuse soetamise osas tuleb hinnata masinate tegelikke läbisõitusid ja tegelikult töötatud tunde. Apellant on esitanud maksuhaldurile muuhulgas ka Marvic Transport OÜ-le esitatud arved, millel on kajastatud viie kallurauto poolt Marvic Transport OÜ-le teenuse osutamine. Kui maksuhaldur leidis, et arvetel ja pooltevahelises lepingus nimetatud veokite kasutamine ei ole tõendatud, pidanuks maksuhaldur tegema vastavad 10
(15)3-09-773 tagasiarvestused ka apellandi poolt Marvic Transport OÜ-le esitatud arvete osas. Maksuhaldur on apellandi majandustegevust aktsepteerinud tulude osas, aga mitte kulude osas. Lisaks on apellant korduvalt nii maksuhaldurile kui ka esimese astme kohtule selgitanud, et ta ei kulutanud igal kuul ära selles ulatuses kütust, kui ta oli soetanud. Tehingutelt arvestatav käibemaks tuleb aga deklareerida tehingu toimumise ajal. Apellant on esitanud põhjalikud arvutused ja täiendavad tõendid, mis tõendavad kütuse tegelikku kulu ning seeläbi ka selle soetamise otstarvet. Sellest hoolimata ei tuvastanud kohus maksuhalduri tegevuses midagi ebaseaduslikku. Kütuse reaalse kulu tuvastamine on oluline ka tulumaksu määramise seisukohalt. Isegi kui asuda seisukohale, et AS-ga Bedger ei ole tehinguid toimunud, tuleb hinnata, kas kaebaja poolt näidatud kütusekulu on reaalne ning selle põhjal hinnata, kas tehtud kulud on tema majandustegevusega seotud ning selle põhja arvutada omakorda tulumaksu suurus;
  1. i)maksuotsuse sellisel kujul jõusse jätmise korral toimub topeltmaksustamine, kuna maksuotsuses määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv käibemaks ka nendelt tehingutelt, millelt juba korra on käibemaks arvestatud. Apellandi arvates on see ebaseaduslik ning sellele on tähelepanu juhitud nii vaides kui kaebuses. Sellest hoolimata ei ole kohus selles osas seisukohta võtnud;
  2. j)apellant taotles esimese astme kohtult menetluskulude summas 73 574 krooni väljamõistmist. Kohus, viidates HKMS § 93 lõikele 5, vähendas apellandi menetluskulud 40 000 kroonile põhjendusel, et kohtu arvates on kulud ülepaisutatud. Kohtuotsusest ei selgu, kas kohus on arvestanud asjaoluga, et apellant tasus kaebuse esitamisel halduskohtusse riigilõivu 15 000 krooni ning et see summa oli samuti menetluskulude hulka arvestatud. Apellant ei saa nõustuda kohtu poolt esitatud pealiskaudse põhjendusega, mille kohaselt on kulud lihtsalt üle paisutatud ilma, et sellise järelduse juures oleks vähimalgi määral analüüsitud tööde tegelikku mahtu. Vähendades menetluskulusid 40 000 kroonini, pidi kohus pidama mõistlikuks õigusabi kulusid summas 25 000 krooni. See tähendab, et kohtu arvates võis maksuotsuse läbitöötamise, kaebuse kirjutamise, menetluse kestel esitatud täiendavate materjalide läbitöötamise, vastuväidete ja kohtuvaidluse seisukohtade koostamise ning kahe kohtuistungi ettevalmistamise peale kuluda kokku maksimaalselt 10,5 tundi. Nimelt kulus kokku 15 tunnist, mida kohus mõistlikuks pidas, 4,5 tundi kohtuistungite peale. Apellandi hinnangul on kohus ka siin rikkunud menetlusõiguse norme, mis kohustab mõistma välja põhjendatud kulud. Kohus ei ole kulude aruannetes esitatud tööde loetelu üldse hinnanud, mistõttu on otsus ka selles osas põhjendamata ning ebaseaduslik. 8. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud OÜ Tehnopuit kanda. Vastuväited:
  3. a)halduskohus on selgitanud, millele ta järelduste tegemisel tugineb ning miks tõendite igakülgsel ja kogumis hindamisel üks tõend kaalub teise üle. Halduskohtu otsus on kooskõlas nii materiaal- kui ka menetlusõiguse normidega;
  4. b)vastustaja nõustub kaebajaga, et ettevõtlusega seonduv väljamakse võib toimuda ka muu lepingu kui töölepingu alusel, kuid antud võimaluse olemasolu ei muuda majutuskulude kandmist Leedus ning reisi Soome apellandi ettevõtlusega seotud kuludeks. Apellandi tõendamiskoormiseks on näidata tehtud kulude objektiivset seotust OÜ Tehnopuit ettevõtlusega. Ainuüksi e-kiri, milles kolmas isik annab ülevaate teatud masinate või äriühingu tegevusega tutvumise võimalustest, ei näita, et isik tegutseks apellandi nimel ning kulud oleksid kuidagi seotud OÜ Tehnopuit ettevõtlusega. Seejuures märgib apellant ebaõigesti, et maksuhaldur on kinnitanud R. K. tegutsemist OÜ Tehnopuit huvides. Käesolevas vaidluses ei ole leidnud tõendamist, et OÜ Tehnopuit poolt Leedus majutusteenuse eest tasumine ja laevapiletid Soome oleksid seotud apellandi ettevõtlusega, järelikult kuulub kohaldamisele TuMS § 51 lg 1;
  5. c)halduskohus ei ole otsuse põhjendavas osas väitnud, et ainult autoelamu üürimise fakt kui selline välistab kulutuse seotuse ettevõtlusega. Halduskohus on järelduste tegemisel hinnanud asjaolusid kogumis (autoelamuga läbitud marsruut, reisi kestvus ja esitatud 11
(15)3-09-773 tõendid), millest tulenevalt ei tõenda apellandi poolt esitatud illustreeriv pildimaterjal, brošüürid, karjääri- või metsatehnika soetamist mittepuudutav kirjavahetus autoelamu üürimise seotust OÜ Tehnopuit ettevõtlusega. Vastustaja nõustub halduskohtu motivatsiooniga täies ulatuses. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kohus on tuvastanud Norra reisi osalise seotuse OÜ Tehnopuit ettevõtlusega. Apellandi järeldused kohtuotsuse sõnastusest on ekslikud. Kohus pidas otsuses silmas, et vabal ajal väljaspool juhtorgani liikme kohustusi samas valdkonnas tegutseva äriühingu esinduse raames objekti külastamine ei muuda külastust kohustuste täimiseks OÜ Tehnopuit ees;
  1. d)maksuhalduri arvestatud 50 % proportsioon kontorinurga osas on õige. Seoses AS-lt Espak soetatud kaubaga leiab maksuhaldur, et apellant ei ole tõendanud ostetud kauba seotust ettevõtlusega. Arvestades korteri siseruumidesse paigaldatud tapeedi eeldatavat eluiga, ei ole eluliselt usutav, et kontorinurga tapeedi vahetamisel varutakse ettevõtluse eesmärgil tapeeti vajaminevast kogusest märksa enam, kuna tulevikus võib tekkida potentsiaalselt vajadus tapeedi vahetamiseks. Seda olukorras, kus soetatud tapeet on apellandi esindaja sõnade kohaselt utiliseeritud selle kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu;
  2. e)apellant ei ole tõendanud, et väidetavad tehingud AS-ga Bedger toimusid. Samuti ei ole apellant tõendanud reaalselt tarbitud kütuse vastavust väidetavalt AS-lt Bedger ostetud kütusekogustele. Isegi kui apellant oleks menetluses tõendanud, et tarbitud kütus vastab arvetel märgitud kogustele, siis ei kinnita ainuüksi selline asjaolu ja vahetanklate või vahemahutite olemasolu tehingu toimumist AS-ga Bedger. Halduskohus ei ole jätnud käsitlemata apellandi väidet kütusekulu küsimuses ning on leidnud õigesti, et haldusasjas kogutud kõiki tõendeid arvesse võttes ei oma tehingu toimumise seisukohalt tähtsust, kui palju ning millisel eesmärgil OÜ Tehnopuit vaidlusalusel perioodil kütust kulutas. Luues ettekujutuse tehingu toimumisest käibemaksukohustuslasega, kasutas apellant sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, mida muul viisil kütust hankides ei tekiks. Ühtlasi on apellatsioonkaebuses ekslikult peetud maksuhalduri poolt tehingu mittetoimumise hindamise aluseks kütusekoguse suurust. Tegelikkuses tekitasid väidetavalt soetatud kütusekogused maksuhalduris kahtluse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimiseks, kuid tehtud järeldused ei põhinenud mahulistel faktoritel. Samuti on vale apellandi poolt püstitatud tees, mille järgi seatakse OÜ Tehnopuit äritegevuse läbiviimine otseselt sõltuvusse AS-lt Bedger väidetavalt ostetud kütusest. Kütuse muretsemine on võimalik erinevatest allikatest ning väljamaksete tuvastamine ei tähenda iseenesest, et selle raha eest soetati ettevõtluse tarbeks kütust mujalt. Kuna OÜ Tehnopuit väidetav tehingupartner AS Bedger eitab tehingute toimumist apellandiga eelkõige põhjusel, et AS Bedger ei soetanud väidetaval müügiperioodil nii suures koguses kütust, kui arvetelt nähtub, väljastatud arved ei kattu AS Bedger tegelike arvetega ning arveid väljastanud isik ei töötanud arvete koostamise ajal AS Bedger alluvuses, siis on apellandi tõendamiskoormiseks tehingute toimumise tõendamine. Apellant ei ole aga tehingute toimumist tõendanud. Tõendamiskohustuse kõrval ei ole apellant täitnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lõikest 5 tulenevat hoolsuskohustust teise tehingupoole isikusamasuse tuvastamisel;
  3. f)arusaamatuks jääb apellandi etteheide topeltmaksustamise kohta. Maksuhaldur ei ole määranud apellandile teistkordselt ühtegi kontrollitava maksustamisperioodi eest tasutud ning sisendkäibemaksu korras mahaarvamata maksu. Apellandi väited topeltmaksustamise kohta on paljasõnalised ja tõendamata;
  4. g)kohus ei ole rikkunud tõendite vahetu hindamise põhimõtet. Tõendite vahetu hindamine ei tähenda, et tõendite vastastikune kaalumine on lubatud ainult selliste tõendite puhul, mis on kogutud ühe menetluse raames. Kuna ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu, siis hindab kohus kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohus on uurinud tõendeid piisava põhjalikkusega ning selgitanud, miks kohus ei pea teatud tõendeid usaldusväärseteks. Juhul, kui apellant kahtles AS Bedger töötajate poolt maksumenetluses antud ütluste tõesuses, siis oli apellandil võimalus esitada halduskohtule põhjendatud taotlus maksumenetluses 12
(15)3-09-773 ülekuulatud tunnistajate täiendavaks ülekuulamiseks. Sellist taotlust ei ole apellant kohtule esitanud; h) halduskohus on menetluskulude jaotuses lähtunud menetluskulude põhjendatud ulatusest. Halduskohtu menetluskulude proportsionaalne jaotus vastab menetluse keerukusele ja mahule. Apellandi esindaja õigusabiteenuse arvete kirjeldused on üldsõnalised, mis ei anna alust järeldada, et kulunud aeg oli vajalik asja ettevalmistamiseks ning kliendi huvide kaitseks kohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus maksu määramise õiguspärasuse üle tehingutelt seoses reiside eest tasutud arvetega Leetu, Soome ja Norrasse, kodukontori sisustamiseks tehtud kulutuste kandmise proportsiooni ja kulude seotuse üle kodukontori sisustamisega ning AS Bedger nimel esitatud arvetega. Vaidlus käib ka selle üle, kas halduskohus mõistis menetluskulud välja piisavas suuruses.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et halduskohtu otsus ja maksuotsus tuleks tühistada seetõttu, et maksuotsuse tegemisel rikuti maksumenetluse norme, sest maksuhaldur ei kohaldanud piisavalt uurimispõhimõtet, ei teostanud diskretsiooni õiguspäraselt, tõlgendades kõiki asjaolusid maksukohustuslase kahjuks, ei arvestanud olulisi asjaolusid ega põhjendanud maksuotsust piisavalt. See, et halduskohus ei ole neile etteheidetele põhjalikumalt vastanud kui maksuotsuse sisulise õiguspärasuse kontrollimise läbi, on piisav, sest maksuotsuse tühistamist ei saa nõuda menetlus- ja vormivigadele viidates juhul, kui sellised vead ei mõjutanud maksuotsuse resolutsiooni sisu. Maksu määramise aluseks olevate asjaolude tekkimisel on maksuhalduril kohustus maks määrata ning juhul, kui kohtumenetluses ei leia tuvastamist, et maksuhaldur on andnud asjaoludele ebaõige hinnangu, tuleks maksuotsuse selliste vigade tõttu tühistamise korral maks uuesti määrata. See ei ole kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega.
  3. Maksuhaldur möönab vastuses apellatsioonkaebusele, et R. K. ei pidanud olema töösuhtes apellandiga, et oleks võimalik lugeda tema reisideks kantud kulutusi apellandi ettevõtluseks. Apellant selgitab, et R. K. töösuhet polnud, kuid apellant kavandas oma ettevõtluse laiendamist ja tegevuse muutmist, mistõttu osaleti messil ja tutvuti teiste ettevõtjate poolt pakutavate teenuste ja toodetega. Reisi Leetu, kus osalesid apellandi juhatuse liige ja R. K., ei ole töölähetusena vormistatud. Sel ajal R. K. mujal ei töötanud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et olukorras, kus puuduvad R. K. seletused või ütlused selle kohta, et tema reis ei olnud apellandi ettevõtluse huvides, on e-kirjadest E. Fedaraviciusega võimalik usutavalt järeldada, et reis oli seotud apellandi ettevõtlusvaldkonnas ärisuhete loomisega. Äriühingu esindamine ärisuhtluses ei pea toimuma töösuhte raames: võimalik on käsunduslepingu või töövõtulepingu olemasolu. Need lepingud ei pea olema kirjalikult vormistatud.
  4. Mis puutub reisikulusid sõiduks Soome, siis selles osas ei ole apellant ka ringkonnakohtu arvates suutnud esitada piisavalt usutavaid ja konkreetseid tõendeid kulutuste seose kohta ettevõtlusega. Raamatupidamisdokumendid peavad näitama kulutuste seost äriühingu ettevõtlusega. Arved, millest nähtuvad kulutused reisile Soome, ja nende kulutuste seose tõendamiseks apellandi ettevõtlusega esitatud dokumendid on sedavõrd vähesed ja lünklikud, et need ei tõenda kulutuste seost apellandi ettevõtlusega.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduri järeldustega ka Norra reisiga seoses tehtud kulutuste ettevõtlusega seotuse osas. Olukorras, kus reisi seotuse tõendamiseks apellandi ettevõtlusega on esitatud vaid infovoldikuid või brošüüre ja üks e-kiri, milles vahetatakse teavet B. T. E. telefoninumbri kohta, ei saa pidada raamatupidamisdokumente piisavaks, et asuda seisukohale, et reis on tehtud seoses 13
(15)3-09-773 apellandi ettevõtlusega. Pelgalt apellandi juhatuse liikme vande all antud seletus ja maksumenetluses antud seletused ei ole piisavalt usutavad. Halduskohus ja maksuhaldur põhjendasid oma seisukohta veenvalt reisi puhkusereisile omase marsruudi ja ajaga. Olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud nende asjaolude pinnal põhjendatud kahtlus, et kantud kulutused ei ole seotud ettevõtlusega ning seetõttu maksu määramine on põhjendatud, on maksukohustuslase ülesanne tõendada, et maks määrati valesti. Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant usutavalt tõendanud, et selle reisi raames üldse mõnda tööga seonduvat äriühingut külastati.
  1. Soetatud ruloo seose osas apellandi ettevõtlusega – väidetava kasutamisega apellandi juhatuse liikme kodukontori sisustuses – nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Olukorras, kus ruloo müüja kinnitab, et esitatud arve ei kajasta kodukontoris tegelikult kasutuses oleva ruloo soetamist, tuleb maksukohustuslasel tõendada vastupidist. Seda piisavalt veenvalt pole tehtud. Tapeedi ja porte osas ei ole halduskohus oma otsuses kaebuse väidetele vastanud, vaid on põhjendanud nende soetamisega seoses maksu määramist vaid büroonurga kasutamisega ka kaebaja juhatuse liikme koduse majapidamisega seoses. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja väitel ei ole tapeeti ja portet reaalselt kasutatudki, vaid neid otsustati pärast soetamist esialgu mitte kasutada ning seejärel ladustamise käigus muutusid need kasutuskõlbmatuks. Ringkonnakohtu arvates on need apellandi väited paljasõnalised ja pole usutavad.
  2. Mis puudutab riiuli ja lampide ning muu sellise soetamist, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et nendel sisustuselementidel on esteetiline väärtus ka apellandi juhatuse liikme kodu sisustamisel ning seetõttu – ka juhul, kui büroonurgas töövälisel ajal midagi ei tehtud, mis on vähemalt suuremal määral ka usutav – on 50 : 50 proportsiooni arvestamine õiguspärane. Kodukontori sisustamisega seotud kulude arvamine ettevõtlusega seotud kulude hulka on võimalik ka tervikuna, kuid see eeldab, et büroonurga sisustuselemendid on suunatud vaid tööga seotud ülesannete täitmiseks. Lambid ja riiul on nende paigutust arvestades aga kasutamiseks ka töövälisel ajal.
  3. AS Bedger nimel väljastatud arvete osas märgib ringkonnakohus järgmist. AS Bedger raamatupidaja ütlusi, millest nähtuvalt ei osanud ta selgitada, et üks müüjatest ei tööta enam pikka aega tanklas, ja et üks müüjatest märkis, et ta on kuulnud apellandist meediast seoses rahapesukahtlusega, ei saa teha järeldusi, et nende isikute ütlused pole usutavad. Raamatupidaja, kes ei suhtle vahetult tankla töötajatega, ei pruugi mäletada arvete hilisemal vaatamisel koheselt, millal töötaja töösuhe lõppes; müüja poolt ekslikult rahapesukahtluse kohta teabe omamine võis olla eksitus. Ringkonnakohtu arvates on AS Bedger töötajate ja endise töötaja maksumenetluses antud seletuste ja apellandi poolt kütuse soetamist kinnitavate ütluste ja seletuste võrdlemisel olulisem, et kui väidetavalt toimus kütuse soetamine sularahas igapäevaselt (mõnel päeval mitu korda, kuid vähemalt reeglina igal nädalal mitmel korral) suures koguses, ei ole usutav, et ükski kütuse väidetavalt soetanud isikutest ei pannud tähele arvete kohapeal mittekoostamist. Olukorras, kus AS Bedger töötajad kinnitavad kõik, et nende arvetel olid rebitud servad, on vaidlusalustel arvetel lõigatud servad. Arvete teistsugust trükkimist võrreldes AS Bedger muu tavapärase ettevõtlusega oleks olnud võimalik kontrollida juba seeläbi, et kütuse ostjad oleks märganud arvete koostamisega seotud keerukust: tavapärase printeri paberi eemaldamist ja teise paberi printerisse panemist. Kui arved koostatigi tanklas kohapeal pärast kütuse ostmist, poleks mõistlikku põhjendust, miks AS Bedger töötajate poolt arvete võltsimisel oleks arve koostajaks (müüjaks) märgitud isik, kes seal enam ammu ei töötanud. Sellist asjaolu on võimalik põhjendada vaid sellega, et arved on koostatud mujal kui AS Bedger tanklas ning isiku(te) poolt, kes ei teadnud AS Bedger töötaja töösuhte lõppemisest. Seetõttu on usutavalt põhjendatud juba apellandi poolt maksupettuses osalemise kahtlus, mida apellant pole veenvate tõenditega ümber 14
(15)3-09-773 lükanud. Maksupettuse korral ei saa rääkida olukorrast, kus arvel ostjana näidatud isik ei teadnud, et tehingu teine pool esitab arveid, mis on müüja isiku näitamisel ekslikud. Seetõttu pole asja lahendamisel ka oluline halduskohtu poolt viidatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete rikkumine omavahel seotud sularahatehingute korral isikusamasuse tuvastamata jätmisel. See asjaolu saaks olla määrav käibemaksu määramisel juhul, kui ostja tegelikkuses ei teadnud, et arved on esitatud tundmatu kolmanda isiku poolt, kuid maksupettuses osalemist ei saaks ostjale ette heita.
  1. Apellandi seisukoht, et maksuhaldur oleks maksu määramisel pidanud arvestama, et apellant vajas kütust suuremas koguses, kui maksuhalduri arvates usaldusväärsete tõenditega on selle soetamine tõendatud, ei ole õige. Ka juhul, kui kütust ettevõtluses tarvitati oluliselt suuremas koguses, ei saa tehtud kulutusi maksusumma määramisel arvesse võtta, sest tõendatud on, et apellant ei soetanud kütust esitatud arvete alusel ning puuduvad muud arved, mis näitaksid tegelikku kütuse soetamist. TuMS § 51 lg 1 punkti 3 tähenduses on ka sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, ettevõtlusega mitteseotud kulud, millelt residendist äriühing maksab tulumaksu.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis ebaõigesti maksuotsuse tühistamata vaid osas, milles maks määrati 25.-26.04.2007 Leetu toimunud reisiga seotud väljaminekutelt. Selles osas tuleb teha asjas uus otsus, millega maksuotsus tuleb vastavas osas tühistada. Muus osas tuleb maksuotsuse tühistamise nõue jätta rahuldamata.
  3. Kuna ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, lahendab ta ka menetluskulude jaotuse halduskohtus. Õige on apellandi väide, et halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta leidis, et menetluskulud on vajalikud vaid sedavõrd väikses ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et asjas on peetud mitu istungit, üle kuulatud tunnistajad ning maksuotsus põhineb mitmel teineteisega mitteseotud asjaolul, millega seoses on esitatud arvukalt tõendeid. Siiski ei ole kohtuasi sedavõrd keerukas, et õigustada õigusabikulude kandmist summas kokku 49 300 krooni, millele lisandus käibemaks. Apellatsioonimenetluses taotles apellant menetluskulude väljamõistmist summas 15 000 kr (riigilõiv). Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mis tuleb proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega vastustajalt välja mõista, on ringkonnakohtu arvates kahe kohtuastme peale kokku summas 2 500 kr. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.