Obsah (7)

§ 14§ 24§ 9§ 21§ 92§ 93§ 84

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 25. oktoober 2010. a, Tallinn 3-10-

§ 14lg 3 p 1).

4. Lõpetada haldusasja nr 3-10-1997 menetlus, sest kaebaja on kaebusest loobunud (

§ 24lg 1 p 2).

1. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Perevara AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse keskkonnaministri 30.07.2010 käskkirja nr 1087 (avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine) osaliseks tühistamiseks ja Keskkonnaministeeriumi kohustamiseks kinnitada 13.07.2010 toimunud riigivara müügi avaliku 1 kirjaliku enampakkumise tulemused kaebaja kasuks. Kaebaja taotles käskkirja nr 1087 tühistamist osas, millega 13.07.2010 toimunud enampakkumise võitjaks kinnitati Triisa maaüksuse (katastritunnus 24802:006:0005) osas J. K.; Purdi maaüksuse (katastritunnus 24802:005:0166) osas OÜ Picea Grupp; Vahepõllu maaüksuse (katastritunnus 24802:006:0217) ja Veskipõllu maaüksuse (katastritunnus 24802:006:0192) osas OÜ Kerseli; ning Tulviste maaüksuse (katastritunnus 24802:006:0246) ja Rüütli maaüksuse (katastritunnus 24802:006:0077) osas AS Tartu Tehnika. Alternatiivselt palus kaebaja tuvastada keskkonnaministri 07.10.2009 käskkirja nr 1661 (maa riigi omandisse jätmine) õigusvastasus vaidlusaluseid maaüksusi puudutavas osas.
2. Ühes kaebusega esitas Perevara AS taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja taotles käskkirja nr 1087 kehtivuse peatamist Triisa, Purdi, Vahepõllu, Veskipõllu, Tulviste ja Rüütli maaüksusi puudutavas osas, vastustajal nimetatud maaüksuste osas kaebuse esitajaks mitteolevate isikutega võla- ja asjaõiguslepingute sõlmimise keelamist ning kinnistusraamatu registriosadesse võõrandamise keelumärgete sissekandmist kaebaja kasuks. Tallinna Halduskohtu 11.08.2010 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2010 määrusega jäeti AS Perevara määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Tallinna Ringkonnakohus tagastas kohtuasja nr 3-101997 toimiku halduskohtule 23.09.
4. Tallinna Halduskohus jättis 30.09.2010 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal teatada, kuidas ta soovib kohtumenetlust jätkata. Kohus selgitas, et esialgse õiguskaitse taotluse ja Tallinna Halduskohtu 11.08.2010 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ajal on kinnistusraamatusse Purdi maaüksuse omanikuna kantud OÜ Picea Grupp; Vahepõllu ja Veskipõllu maaüksuse omanikuna OÜ Kerseli; ning Tulviste ja Rüütli maaüksuse omanikuna AS Tartu Tehnika. Triisa maaüksuse võõrandamise kohta ei ole kinnistusraamatusse kannet tehtud. Seega vaidlusalustest kuuest maaüksusest viie osas on kinnistusraamatusse kantud uued omanikud ning nende maatükkide osas ei ole tühistamis- ja kohustamiskaebus enam asjakohane. Kohus märkis, et Purdi, Vahepõllu, Veskipõllu, Tulviste ja Rüütli maaüksuste osas on kaebajal võimalik taotleda keskkonnaministri 30.07.2010 käskkirja nr 1087 õigusvastasuse tuvastamist, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi.
5. Perevara AS teatas 11.10.2010 vastuseks, et soovib täies ulatuses kaebusest loobuda ja haldusasja menetluse lõpetada. Vastuseks kohtu nõudele teatas vastustaja, et ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu ja menetluskulude hüvitamist ei soovi. Ka kolmandad isikud ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ja tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 8 lg-st 1 kuulub kaebus kohtualluvuse järgi läbivaatamisele Tallinna Halduskohtus. Kaebus vastab

§-s 10 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse eest on tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse § 56 lg-s 10 sätestatud määras. Kaebus on esitatud

§ 9lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

Seega saab kaebuse menetlusse võtta.

§ 14

lg 3 p 1 alusel tuleb menetlusse kaasata kolmandad isikud, kes tunnistati enampakkumise võitjateks ja kelle õigusi võib tühistamis- ja kohustamiskaebus puudutada. 2 6.

§ 21

lg 1 alusel on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 24

lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui ta võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. Kaebaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse ja kinnitab, et on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Vastustaja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega saab haldusasja menetluse lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2 teine lause).

7.

§ 92

lg 6 kohaselt kannab kaebuse esitaja kohtukulud, kui menetlus lõpetatakse kaebusest loobumise tõttu.

§ 92

lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 8. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Kohus selgitab, et kui riigilõivu suurus on enam kui 200 krooni, tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest (

§ 84lg 5 p 2).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada riigilõivuseaduse § 12 ja 13 nõuetele vastav taotlus. Monika Laatsit 3