← Eesti

3-10-587/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-587 Otsuse kuupäev

  1. detsember 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Romek Seimari (Seimar) kaebus Tartu Vangla 10.12.
  2. a käskkirja nr 1-4/1871 ja 06.01.
  3. a käskkirja nr 1-4/14 ja tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  4. detsember 2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja esindaja Mati Senkel ; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Edasikaebamise kord
  5. Jätta kaebus rahuldamata.
  6. Vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda.
  7. Mõista välja riigieelarve vahendite arvelt tasu haldusasjas nr 3-10-587 õigusabi osutamise eest summas 12384 (kaksteist tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) krooni Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ advokaadile Mati Senkelile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
  8. jaanuarini
  9. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  10. Tartu Vangla 10.12.
  11. a käskkirjaga nr 1-4/1871 kohaldati kinnipeetav Romek Seimari suhtes vangistusseaduse (VangS) §-de 69 ja 70 alusel täiendava julgeolekuabinõuna kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, spordisaali kasutamise keelamist ning väljaspool elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamist tingis käskkirja kohaselt asjaolu, et R. Seimar 10.12.
  12. a kella 13.20 paiku eeluuritavate eluhoone
  13. osakonna koridoris karjus valjuhäälselt vanglaametnik Marika Raudseppa peale, et sina käid minu peale kitumas ja kui sa tahad omale tõelist vihavaenlast, siis selle sa ka saad. R. Seimar käitus seega agressiivselt vanglaametniku suhtes.
  14. R. Seimar esitas 18.12.
  15. a Tartu Vanglale 10.12.
  16. a käskkirja nr 1-4/1871 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tartu Vangla 21.01.
  17. a vaideotsusega E5 562 rahuldamata jättis.
  18. Tartu Vangla 06.01.
  19. a käskkirjaga nr 1-4/14 määrati R. Seimarile distsiplinaarkaristuseks 10 ööpäeva kartserisse paigutamist Tartu Vangla kodukorra punktide 7.1.3 ja 7.2.3 nõuete süülise rikkumise eest, kuna 10.12.
  20. a kella 13.20 paiku R. Seimar eeluuritavate eluhoone
  21. osakonna trelluste juures tõstis häält vanglateenistuja peale, kasutades ähvardavaid väljendeid.
  22. R. Seimar esitas 04.02.
  23. a Tartu Vanglale 06.01.
  24. a käskkirja nr 1-4/14 kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis Tartu Vangla 08.03.
  25. a vaideotsusega E5 57 rahuldamata jäeti.
  26. R. Seimar esitas 08.03.
  27. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 06.01.
  28. a käskkiri nr 1-4/14 ja 10.12.
  29. a käskkiri nr 1-4/
  31. Tartu Vangla 07.04.
  32. a käskkirjaga nr 1-4/453 lõpetati R. Seimari suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.
  33. R. Seimar vabanes 11.10.
  34. a vanglast. Kaebuse põhjendused ja taotlused
  35. R. Seimar kirjeldab, et 09.12.
  36. a läks ta Tartu Vanglas vanglaametnik Marika Raudsepa saatel kooli. Teel kooli palus viimane kaebajal kiiremini käia, sest olevat kiire. Kaebaja avaldas, et ta ei jõua kiiremini liikuda ning palus M. Raudsepal talle selgitada, milline seadus näeb ette, et kinnipeetav peab joostes kooli minema. M. Raudsepp vastas, et kui ta kiiremini liikuma ei hakka, siis ta kaebab R. Seimari peale ja teeb tal elu raskeks. Järgmise päeva hommikul tuli kaebaja juurde
  37. sektori kontaktisik Peeter Peemot ja ütles, et kaebaja peale käidi kaebamas, sest ta ei käitu koolis korralikult. Kaebaja küsis kontaktisiku käest, milles on seisnenud tema mittekorralik käitumine, kuid selgitust ei saanud, vaid kontaktisik avaldas kaebajale hoiatuse. Samal päeval kui kl 13.20 paiku tuli M. Raudsepp taas kaebajat kooli viima, ei saanud kaebaja kooli minna tugeva peavalu tõttu. Järgneva vestluse käigus küsis kaebaja M. Raudsepalt, mida ta valesti tegi, et viimane tema peale kaebamas käis, mille peale M. Raudsepp vaatas üleolevalt kaebajale otsa ja ütles, et kui ei meeldi, kirjuta kaebus. Kaebaja küsis seepeale M. Raudsepalt, miks ta provotseerib ja õhutab vihavaenu ja miks ta tahab teha kinnipeetavast oma vihavaenlast. Sealjuures tuli kaebaja ja M. Raudsepa juurde
  38. sektori kontaktisik, kes küsis kaebaja käest, mis talle ei meeldi. Kaebaja küsis seejärel ka kontaktisiku käest, miks ta peab joostes kooli minema. Seepeale palus kontaktisik lõpetada kaebajal oma nurisemised ning lahkus. Sama tegi ka kaebaja ning sellega jutuajamine lõppes.
  39. Kaebaja on seisukohal, et ta ei rikkunud 10.12.
  40. a Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 ja 7.2.3 nõudeid. Kaebajale heidetakse käskkirjades ette, et tema käitumine oli agressiivne. Agressiivse käitumise all peetakse üldteadaolevalt silmas käitumist, millega teisele isikule põhjustatakse valu või kahjustatakse teist isikut muul viisil. Kaebaja küsimusest M. 2 Raudsepale, et kas soovid minust endale teha vihavaenlase, ei saa antud olukorra kontekstis teha kaebaja arvates järeldust, et vanglaametnik oleks saanud end tunda kahjustatuna, või tal oleks tekkinud oht, et talle võidakse teha valu, eriti arvestades asjaolu, et kaebaja asus küsimuse esitamise hetkel teisel pool raudvõret ja 10 m kaugusel, st tal puudus antud juhul igasugune võimalus M. Raudsepa rünnata. M. Raudsepa ja kaebaja vahelise kauguse tõttu rääkis kaebaja ka 10.12.
  41. a juhtumi puhul kõva häälega. Küsimus mahub kaebaja arvates ka viisakusreeglite raamesse, sest vihjas kaebaja arvates ebaõiglasele olukorrale, et M. Raudsepp ilma kaebajale konkreetset etteheidet tegemata tegi selle asemel ettekande kontaktisikule.
  42. Tartu Vanglas salvestatakse peaaegu kõik inimeste liikumised valvekaameratega. Kaebaja on nõudnud distsiplinaarmenetluse jooksul korduvalt, et vaadatakse üle lindistus, millele on salvestatud tema väidetav distsiplinaarüleastumine, kuid juurdluse käigus pole seda tehtud. Tartu Vangla on seega rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, sest pole välja selgitanud väidetava õigusrikkumisega seonduvaid kõiki asjaolusid. Uurimispõhimõtte rikkumisega on antud käskkirjade puhul tegemist ka seetõttu, et distsiplinaarmenetluse protokollis puudub korrektselt vormistatud E. Seppa seletuskiri.
  43. Tartu Vangla on kaebaja arvates rikkunud vaidlusalaste käskkirjade andmisega ka HMS §-s 4 sätestatud kaalutlusõiguse nõuet, sest käskkirjadega kohaldatus vahendid pole proportsionaalsed kaebaja käitumisega.
  44. Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla on rikkunud sisekorraeeskirja § 99 nõuet, mille kohaselt saab distsiplinaarkaristuse määrata ainult direktori käskkirjaga, teda puudutav käskkiri aga ei ole direktori käskkiri. Tartu Vangla on rikkunud HMS § 10 lg 1 p 1 ja 4, mille kohaselt haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on asjas menetlusosaline või ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, mistõttu ei oleks Peeter Peemot tohtinud määrata distsiplinaarkaristust.
  45. Eeltoodu alusel leiab kaebaja, et kõnesolevad distsiplinaarmenetlused on läbi viidud ühekülgselt ja eelnimetud õigusaktide sätteid rikkudes. Vastustaja vastuväited
  46. Tartu Vangla on seisukohal, et käskkirja 1-4/1871 tühistamise osas on vaidluse ese ära langenud ning antud osas asja menetlemine tuleb lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna Tartu Vangla 07.04.2010 käskkirjaga nr 14/453 on R. Seimari suhtes 10.12.
  47. a käskkirjaga nr 1-4/1871 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud täies ulatuses lõpetatud.
  48. Käskkirja nr 1-4/14 osas märgib vastustaja, et on distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine ja süü. Vastustaja viitab VangS §-le 133, § 6 lg-le 1 ning Tartu Vangla kodukorra p-le 7.1.3 ning märgib, et kui kaebaja kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ähvardavat väljendit, siis oli ametnikul seadusest tulenev kohustus koostada ettekanne ja anda vangla direktorile kaebaja distsipliini rikkuvast käitumisest teada. Koheselt peale intsidendi toimumist koostas vanglateenistuse ametnik M. Raudsepp ettekande nr 2077 ning teavitas sellest vangla julgeolekuosakonda. 3
  49. Tartu Vangla ei nõustu kaebaja väidetega agressiivsuse osas, kuna agressiivsus võib väljenduda nii füüsiliselt kui ka verbaalselt. Agressiivsuse verbaalne väljendumine seisneb omakorda teise inimese asetamises psühholoogiliselt ebameeldivasse olukorda. Antud juhul tundis M. Raudsepp ennast peale ähvarduse saamist häirituna ja ohustatuna. R. Seimari selgitus, et tema vihjas üksnes ebaõiglasele olukorrale, ei saa olla antud juhul aktsepteeritav, kuna see ei anna kinnipeetavale ühtegi alust vanglateenistuse ametniku ähvardamiseks. Samuti ei nõustu Tartu Vangla R. Seimari seisukohaga, et kuna väidetavalt asus ta ametnikust 10 m kaugusel ning ei saanud ametnikku rünnata, ei pidanud ametnik ennast ka ähvardatuna tundma. Tartu Vangla rõhutab seda, et kaebaja poolt kasutatud väljendit võib selle sõnastuse poolest käsitleda tulevikku suunatud ähvardusena.
  50. Lisaks eeltoodule märgib vangla ka seda, et distsiplinaarmenetluse käigus on välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse materjalides puudub korrektselt vormistatud vanglateenistuse ametnik E. Sepa seletuskiri ei saa mõjutada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivust. Intsidendis vahetult osalenud ametnike M. Raudsepa ja A. Külma ettekanded nr 2077 ja 2077A, mille alusel algatati distsiplinaarmenetlus ja mida distsiplinaarmenetluse protokolli koostamisel arvesse võeti, on nõuetekohaselt ja õigeaegselt vormistatud.
  51. Videosalvestuste säilitamise kohta peab vangla vajalikuks selgitada, et Tartu Vanglas toimub kinnipeetavate ja vahistatute ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine kooskõlas justiitsministri
  52. aprilli 2003 määrusega nr
  53. Eelnimetatud määruse § 4 p 1 kohaselt teostatakse Tartu Vanglas lisaks kinnipeetavate visuaalsele jälgimisele ka elektroonilist jälgimist valvekaamerate abil. Samas ei tulene õigusaktidest vanglale kohustust salvestada elektroonilise jälgimisega saadavat pilti. Tartu Vangla viitab HMS § 38 lg-le 2 ning märgib, et eeltoodust tulenevalt on vangla seisukohal, et R. Seimari distsipliinirikkumine on distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditega piisavalt tõendatud. Samas tuleneb eeltoodust, et ka menetlusosalisel (antud juhul R. Seimaril) oli kohustus aktiivselt menetluse läbiviimise ajal selles osaleda. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal ei ole R. Seimar oma seletuskirjades ega sellel perioodil vanglale esitatud taotlustes väljendanud soovi videosalvestise säilitamiseks. Taotluse 10.12.
  54. a videosalvestise säilitamiseks esitas R. Seimar alles 27.01.
  55. a, kuid antud videosalvestus ei olnud enam kättesaadav. Reeglina säilitatakse Tartu Vanglas videosalvestusi 1 kuu ning kui selle aja jooksul videosalvestuse säilitamiseks pikemat aega taotletud ei ole, siis ei ole see hiljem kättesaadav.
  56. Tartu Vangla märgib, et proportsionaalsuse oluliseks astmeks on sobivuse kontroll. Antud juhul otsustas Tartu Vangla kohaldada kinnipeetava suhtes karistusena kartserisse paigutamist 10 ööpäevaks. Vanglaametniku ähvardamine ohustab ilmselt vangla julgeolekut. Enda käitumisega näitas kaebaja negatiivset eeskuju ka teistele kinnipeetavatele, kuna intsident toimus eeluurivate eluhoone
  57. osakonna koridoris. Julgeolekut ohustava rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist tuleb pidada sobivaks, kuna see aitab saavutada kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamise ning õiguskorra kaitsmise eesmärki. Arvestades, et R. Seimaril oli teo toimepanemise hetkel kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametniku suhtes solvavate väljendite kasutamise eest, võib asuda seisukohale, et teise VangS § 63 lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane. Kohtu põhjendused ja otsus 4
  58. Tartu Vangla 10.12.
  59. a käskkirjaga nr 1-4/1871 on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja Tartu Vangla 06.01.
  60. a käskkirjaga on kaebajat karistatud 10.12.2009.a kella 13.20 paiku selle eest, et ta eeluuritavate eluhoone
  61. osakonna trelluste juures tõstis häält vanglateenistuja peale, kasutades ähvardavaid väljendeid. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.3 sätestab muuhulgas, et kinni peetav isik on kohustatud olema vangla teenistujatega viisakas ja kodukorra p 7.2.3 kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada ähvardavaid väljendeid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes oli põhjendatud ja ta on süüdi temale inkrimineeritud rikkumises. Kohus ei nõustu kaebajaga, et teda on alusetult karistatud kodukorra osundatud sätete rikkumise eest, kuna tõendatud on kaebaja poolt agressiivne käitumine, mille käigus ta kasutas ähvardavaid väljendeid vanglaametniku suhtes. Agressiivse käitumise korral püüavad isikud saavutada oma eesmärke teiste huvidega mitte arvestades. Antud vaidluse kontekstis mõistab kohus agressiivsuse all kallaletungivuse ohtu, ründamist või ründevalmidust. Kui kaebaja ütleb valvurile, et kui sa tahad endale tõelist vihavaenlast, siis selle sa ka saad, siis on tegemist ähvardamisega. Vaieldamatult oli sellega väljendatud valvuri vastu ründevalmidust ning sellega oli väljendatud ka kallaletungivuse oht. Kaebaja käitumise eesmärgiks oli saavutada valvuriga eelmisel päeval tekkinud vaidluse lahendamine teiste isikute huve eirates. See, et sel päeval oli valvuri ja kaebaja vahel raudvõre, ei muuda kaebaja käitumist ohutuks ja lubatavaks. Kaebaja käitumine ei olnud ka viisakas. Valvur oli õigustatud eelmisel päeval toimunud sündmuse kohta ettekande tegemiseks (VangS § 133). Ametniku poolt ettekande tegemist ei ole sünnis ja lubatav nimetada kitumiseks, nagu seda tegi kaebaja. Selles kontekstis on tegemist pigem solvava väljendiga. Vastustaja ei ole eiranud menetlusreegleid, uurimispõhimõtet ja kaalutlusõigust. Kaebaja süü on tõendatud asjas kogutud kirjalike tõenditega piisavalt, mille tõttu pole valvekaamerate salvestised vajalikud. Käskkirja andnud ametnik on pädev käskkirja andmiseks, kaebaja ei ole ühegi ametniku suhtes toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada neid erapoolikuiks. Vangla sisekorraeeskirja § 99 on kehtetu alates 01.01.2009 (https://www.riigiteataja.ee/akt/13336192, 30.12.2010). Kuna kaebajal oli kehtiv karistus vanglaametniku solvamise eest, siis ei ole määratud karistus ebaproportsionaalne.
  62. Riigi õigusabi asjas nr 2-10-7468 on Tartu Maakohtu poolt rahuldatud kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks vaidluses haldusakti tühistamiseks kohustuseta pärast kohtumenetluse lõppu kulude hüvitamiseks. Kaebajat esindas riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mati Senkel, kes on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustavad tasu ja kulud kokku ilma käibemaksuta 12384 krooni, kuna büroo ei ole käibemaksukohuslane. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna valdav osa summast moodustub Tallinna ja Jõhvi vahel sõitmisel. 5
  63. Seoses kaebuse rahuldamata jäämisega peaks poolte menetluskulud kandma kaebaja (HKMS § 92 lõige 1), kuna aga vastustaja ei ole esitanud taotlust kulude hüvitamiseks, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Roby Koik kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.