6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. 26.05.2010.a. esitas J N Viru Maakohtusse hagi V N’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx. Poolte abielust on sündinud kaks last: xxxx.a. tütar A N ja xxxx.a. tütar S N, kes hukkus xxxx.a. Hageja lahkus kostja juurest 2009.a. augustis, kuna kostja oli hageja suhtes vägivaldne, peret ei aidanud, kulutas raha kasiinomängudele. Hageja on korduvalt proovinud leida kostjaga kontakti, et abielu lahutada kohtuväliselt, kuid kostja ei võta telefoni vastu või katkestab kõne. Hageja palub abielu lahutada, kuna abielusuhted on lõppenud ja eraldi elatakse 2009.a. augustikuust. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus 21.06.2010.a. määrusega rahuldas hageja taotluse ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu 5 000 krooni tasumisest. 1 Kohtuistungil hageja palub abielu lahutada, sest abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielusuhted on lõppenud, pooled elavad eraldi ja abielusuhete taastamine ei ole samuti enam võimalik. Hageja soovib taastada enne abiellumist kantud perekonnanime „xxxx“. Kostjale on hagimaterjal toimetatud tema registris oleval aadressil. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud avalikult, avaldamisega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.09.2010.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et poolte abielu tuleb lahutada. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Alates 01.07.2010.a. kehtiva PKS § 67 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtuistungil hageja välistab igasuguse edasise kooselu ja abielusuhete taastamise võimaluse. Pooled elavad eraldi juba üle aasta. Poolte abielust sündinud laps elab hageja juures, ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole. Muid abielu lahutamist takistavaid asjaolusid ei ole esitatud. Kostja pole lahutamise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus on veendunud, et abielu jätkumine on võimatu olukorras, kus poolte kooselu on katkenud nii füüsiliselt kui emotsionaalselt, pooled on piisavalt kaua lahus elanud ja seega ka lahku kasvanud, mis ajaga üksnes süveneb. Abielu on pöördumatult lõppenud. Järelikult on põhjendatud poolte abielu lahutada ja hagi sellega rahuldada. Abielusuhte lõppemise ajaks tuleb lugeda 2009.a. augustikuu.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud summas 5 000 krooni.
4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda..
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg. 2 p. 1 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud hageja soovib taastada oma enne abielu kantud perekonnanime - xxxx.
1 kohaselt võivad pooled esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 29 lg. 2 ja 67,
§-de 164, 441-442, 630 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 29. jaanuaril 2011.a Nooremreferent Sirja Tooming Tea Toming Tea Toming 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.