kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 09.03.2010 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 30.03.2010 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 102 414,47 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 40 365,49 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 30.03.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 55,37 kr. 27.04.2010 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2243,39 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja lepingu alusel. Samuti kohustub krediidisaaja 3 krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku1600.- kr kostjale 05.10.2009, 09.11.2009, 08.12.2009, 14.01.2010, 10.02.2010 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 09.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 30.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks algatas hageja inkassomenetluse, kuid see ei olnud tulemuslik, mistõttu on inkassomenetlus lõpetatud. Seega on kostja jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 420.- kr inkassomenetlusega seotud kulude eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p -de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 420.- kr. Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale 1024,14 kr lepingu sõlmimise tasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi makset tasunud lepingu sõlmimise tasu katteks, tuleb lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel kostjalt välja mõista lepingu sõlmimise tasu. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Maljukov palub
§-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4 alusel kostjalt välja mõista: 1) 148 067,49 kr, millest 102 414,47 kr on tagastamata krediidisumma, 40 365,49 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2243,39 kr viivis, 1024,14 kr lepingu sõlmimise tasu ning 2020.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 27,85% tagastamata krediidisummalt aastas alates 28.04.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 30.11.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4 Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.