) § 116 lg 1 alusel. Välisministeeriumi kantsleri 18.11.2009 käskkirjaga nr 809-p vabastatigi M. P. nimetatud ametikohalt teenistusest 30.11.2009
M. P. maksti hüvitist kasutamata puhkuse eest 25 kalendripäeva ulatuses ning
2. M. P. taotles halduskohtule esitatud kaebuses Välisministeeriumi kantsleri 18.11.2009 käskkirja nr 809-p tühistamist, kaebuse esitaja tööle ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Teenistusest vabastamist pidas kaebuse esitaja ebaseaduslikuks järgmistel põhjustel. 1) Ametikoha 3POL4111001 koondamisel kaebuse esitaja täidetavat ametikohta tegelikult ei koondatud. Kaebaja on palunud vastustajalt pärast koondamisteate saamist ametikoha 3POL4111001 ametijuhendit, kuid ministeeriumi personaliosakonnast vastati, et selline juhend puudub. See on ka usutav, sest ametnike tööülesanded büroo siseselt vahetuvad vastavalt vajadusele ja kõik büroo lauaülemad täidavad vajadusel teiste büroo lauaülemate ülesandeid. Ühe konkreetse ametikoha ehk lauaülema ametijuhendi kehtestamine ei oleks seega otstarbekas. Siiski on kaebajale teada, et vastava koodiga lauaülema ülesanneteks peaksid olema suhted Vahemereliiduga ja PõhjaAafrikaga. Kui kaebuse esitaja nimetati koondatavale ametikohale kantsleri 14.09.2007 käskkirjaga nr 1299-p, hakkas ta otseselt tegelema Põhja-Aafrika ja Vahemereliiduga, mis annab kinnitust, et need ongi selle ametikoha ülesanded. Kantsleri 06.04.2009 käskkirjaga nr 182-p määrati kaebaja ametiülesanneteks „Vahemerepartnerlus ja kahepoolsed suhted Ladina-Ameerika riikidega“. Oluline on märkida, et enne seda, oktoobris 2008 koondati büroost ametikoht (ja ametnik), mis tegeles üksnes Ladina-Ameerikaga. Põhja-Aafrikaga seonduv töö pandi kolleegile, kuna kaebaja töökoormus oleks läinud liiga suureks. Veel on kaebaja asendanud pikemat aega Sahaara-taguse Aafrika lauaülemat ja tegelenud Lähis-Ida riikidega. Viimase kahe aasta jooksul, mil kaebaja vastavas büroos töötas, on tal niisiis kogemus sisuliselt kõikide sealsete ametikohtade täitmisest. See kinnitab, et ühe lauaülema koondamisel büroo töömaht ei vähene ja ülejäänud kolleegid peavad suutma ühiselt ära teha sama hulga tööd, mis tehti enne koondamist. Ühtlasi näitab eeltoodu sedagi, et ühe konkreetse koodiga lauaülema koondamine büroost ei tähenda tegelikult selgepiiriliste ametiülesannetega ametikoha koondamist. Töö Vahemereliiduga ja Ladina-Ameerikaga jätkub kindlasti ka pärast kaebuse esitaja koondamist. See näitab, et koha 3POL4111001 (Põhja-Aafrika) koondamisel ei koondatud ametikohta, mida täidab kaebaja tegelikult (Ladina-Ameerika, mis koondati juba 2008), vaid koht, mida täidab kaebaja kolleeg. 2)
lg 2 annab juhised, kellel ametnikest on koondamisel eelisõigus teenistusse jäämisel. Kui võtta aluseks büroosisene konkurents, siis esimesed eelistused (teenistujate esindaja, põhikohaga ametnik) praegu arvesse ei tule. Järgmise eelistusena näeb seadus ette paremate teenis2
lg-s 1 sätestatud ametniku koondamise alus, s.o ametikohtade arvu vähendamine ja sellest tulenev teenistuse ümberkorraldamine. Seetõttu eksisteeris
lg-st 2 ja § 116 lg-st 1 tulenevalt õiguslik alus kaebajaga teenistussuhte lõpetamiseks. 2) Et koondatavate ametikohtade hulgas oli kaebuse esitaja ametikoht, oli tingitud järgnevast. Esiteks oli kõnealuse ametikoha töökoormus ja valdkond sellise mahuga, mis võimaldas ilma sisulise töö olulise kannatamiseta töö ümberjagamist teiste lauaülemate ja büroo direktori vahel. Teiseks oli 3. poliitikaosakonna 4. büroo lauaülema töö sisu välispoliitika seisukohast koondamise hetkel vähemtähtis. 3
poliitikaosakonna 4. büroo lauaülema ametikohta kaebaja ainuisikuliselt.
lgst 2 tulenevaid kriteeriume pole võimalik kohaldada olukorras, kus koondatakse üks konkreetne ametikoht, mida täidab üks konkreetne isik. 4) Kaebuse esitajale poleks saanud pakkuda ka teist ametikohta. Struktuurimuudatused nägid ette üldise ametikohtade vähenemise, mistõttu puudusid kaebaja kvalifikatsioonile vastavad vabad ametikohad. Isegi juhul, kui kaebaja koondamise hetkel oleks Välisministeeriumis eksisteerinud vaba ametikoht, ei saa järeldada, et kaebajale oleks tulnud pakkuda võimalust sellise ametikoha täitmiseks. Välisministeeriumis täidetakse vabad ametikohad VäTS-st tulenevalt konkursi korras. VäTS § 86 lg 1 kohaselt otsustab atesteerimiskomisjon, kas täita vaba ametikoht avaliku konkursi, asutusesisese konkursi või suunatud pakkumisena. Väljakujunenud halduspraktika kohaselt täidetakse Välisministeeriumis vabad ametikohad eelkõige asutusesisese konkursi korras, kuna see tagab, et ametikoht täidetakse sobivaima olemasoleva ametniku poolt. Tulenevalt VäTS-st tingitud erisustest, ei ole seega põhjendatud kaebaja seisukoht, et temale tulnuks pakkuda võimalust asuda mistahes vabale ametikohale mõnda teise büroosse või osakonda. VäTS ei näe ametikohtade täitmise viisi osas erisusi koondamise korral.
lg-s 1 sätestatud ametniku koondamise alus ning et koondati selgepiiriline ametikoht. Et vastavalt vajadusele on tööülesandeid eelnevalt ümber jaotatud, vajadusel kõik büroo lauaülemad täidavad ka teiste büroo lauaülemate ülesandeid ja määratud on asendamise kord, ei tee neid ametikohti määratlemata ülesannetega ametikohtadeks. 2) Kuna välisministri käskkirjaga ettenähtud, objektiivsetest asjaoludest tingitud koosseisumuudatus oli ministeeriumi kantslerile täitmiseks kohustuslik ja 3. poliitikaosakonna 4. büroos oli kaebaja ainukesena koondamissituatsioonis, siis ei olnud võimalik ega kohustuslik
poliitikaosakonna
Ka ei ole kõnealuse sätte kohaldamine välisteenistuses sama lihtne, kui mujal avalikus teenistuses, kuna VäTS §-s 86 on sätestatud vaba ametikoha täitmise viisid (erisused). Vastustaja seletuse kohaselt täidetakse Välisministeeriumis väljakujunenud halduspraktika järgi ministeeriumis vabad ametikohad eelkõige asutusesisese konkursi korras. Seega oleks kaebajal olnud teoreetiliselt võimalus osaleda mingil konkursil, kui niisugune oleks vaba ametikoha täitmiseks välja kuulutatud. Mis puutub aga
lg-s 4 sätestatud võimalusse, siis, nagu kõnealuse sätte sõnastusest ilmneb, on tegemist ametiasutuse juhi õiguse, mitte kohustusega, ning selle õiguse kasutamata jätmine ei muuda kaebaja koondamist seadusevastaseks. 4) Kaevatud käskkirja on andnud selleks
kohaselt pädev ametiisik, käskkiri vastab
lg-s 2 toodud ning põhimõtteliselt haldusaktidele üldiselt ettenähtud vormi- ja sisunõuetele. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Koondamisel on järgitud
§-s 130 sätestatud etteteatamistähtaega ning makstud hüvitis
131 lg 1 p-st 4 tulenevas suuruses, arvestades kaebajal olevat avaliku teenistuse staaži üle 17 aasta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. M. P. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant jääb seisukoha juurde, et koondamisel on rikutud
1)
TS § 5 lg 1 ei määratle diplomaatilisi ametikohti väga täpselt, vaid sättes on öeldud, et üheks Välisministeeriumi Eestis asuva diplomaatilise ametikoha nimetuseks on lauaülem. 2) Vale on vastustaja väide, et ametikoha 3POL4111001 hetkeülesanded ja lauaülema koormus polnud mahukad ja olulised ja neid sai kergelt ära jagada. Kaebuse esitaja täitis momendil 1,5 ametikohta. Kergem oleks olnud koondada ametnikku, kes täitis ühte ametikohta. Ladina5
Välisministri käskkirjaga nr 143 likvideeriti konkreetne ametikoht, mida täitis apellant, mitte ei likvideeritud abstraktselt üks lauaülema koht
lg 2 kohase võrdluse läbiviimine eeldab võrreldavate ametnike positsioonisarnasust, üheks positsioonisarnasuseks on viibimine koondamissituatsioonis. 3) Apellandi väide, et kuivõrd tema ametikoht ei olnud seotud konkreetse ametnikuga, oleks saanud tema asemel koondada kellegi teise, on sisutu ega põhine seadusel. Kuna likvideeriti konkreetne apellandi ametikoht, mida täitis apellant ainuisikuliselt, on põhjendamatu apellandi väide, et konkreetne ametikoht pole seotud konkreetse ametnikuga. Olukorras, kus likvideeritakse konkreetne ametikoht, puudub seaduslik alus koondada likvideeritud ametikohta täitnud ametniku asemel teine ametnik, kelle ametikoht säilis. 4) Kaebusest nähtuvalt on apellandile vastuvõetamatu hoopis välisministri tehtud valik likvideerida konkreetselt just apellandi ametikoht. Apellant on valinud oma õiguste kaitseks ebakohase viisi. Apellant oleks pidanud vaidlustama tema ametikoha likvideerimise aluseks olnud välisministri käskkirja, mitte aga piirduma üksnes koondamise vaidlustamisega
7. M. P. täiendavates selgitustes rõhutatakse, et kuna ametikoha likvideerimine ei toimunud ülesannete äralangemise tõttu, vaid seepärast, et üks inimene oli vaja koondada, oleks pidanud läbi viima ametnike võrdluse. Seetõttu taotleb apellant ka välisministri 13.11.2009 käskkirja nr 143 tühistamist, kuna sellest käskkirjast tulenes vale koondamisotsus. Juba selle käskkirja koostamisel oleks pidanud läbi viima ametnike võrdluse objektiivsete näitajate alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Vaidlus puudub selles, et välisministri 13.11.2009 käskkirjaga nr 143 vähendati Välisministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu. Muuhulgas vähendati ametikohtade arvu struktuuriüksuses, kus teenis kaebuse esitaja (3. poliitikaosakonna 4. büroo). Selles struktuuriüksuses, kus kaebuse esitaja teenis lauaülema ametikohal, vähenes lauaülema ametikohtade arv. Pole 6
lg 2 kohaselt on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.
lg-st 2 tulenevalt tuleb selles sättes toodud tingimusi arvestades välja selgitada ametnik, kes sama paragrahvi lg 1 alusel teenistusest vabastatakse. Seega on ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamise eeltingimuseks, et
lg 2 alusel selgitatakse koondamissituatsioonis olevate ametnike seast välja teenistusse jäämise eelisõigust omavad isikud. 10. Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas apellandi koondamisel peeti kinni
Apellant leiab, et § 116 lg 2 kohaldamisel ja tema teiste ametnikega võrdlemisel ei oleks tema kuulunud teenistusest vabastamisele. Vastustaja leiab, et
lg 2 alusel ametnike võrdlemiseks puudus alus, kuna koondamissituatsioonis viibis ainuüksi apellant. Vastustaja seisukoht põhineb sellel, et ametikohad Välisministeeriumis olid tähistatud koodidega ning välisministri 13.11.2009 käskkirja nr 143 kohaselt kuulus koondamisele just lauaülema ametikoht koodiga 3POL4111001, mida täitis kaebuse esitaja. Selle seisukohaga nõustus ka halduskohus. Ringkonnakohus selle vastustaja ja halduskohtu seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et Välisministeeriumis olevad ametikohad on tähistatud koodidega ning selle tõttu oli koodi järgi identifitseeritav ka välisministri 13.11.2009 käskkirja nr 143 järgi alates 01.12.2009 3. poliitikaosakonna 4. büroost kaotamisele kuuluv ametikoht, ei tähenda, et koondamissituatsioonis oli sel ametikohal teeninud kaebuse esitaja üksinda. Seesugune ametikohtade üle arvepidamine ja ametikohtade vähendamise vormistamine ei saa mõjutada
11.
lg-s 2 sätestatud eelisõigust tuleb arvestada siis, kui ametikohtade vähendamisel mitmest samalaadsest ametikohast vähemalt üks jääb alles. Sisuliselt ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ametikohaga samalaadseid ametikohti Välisministeeriumis säilis. Et vastustaja väitel oli likvideeritud ametikoha näol tegemist „konkreetse ja selgepiirilise ametikohaga“ ja et sel ametikohal olid kindlaksmääratud eraldi teenistusülesanded (vt Välisministeeriumi kantsleri 06.04.2009 käskkiri nr 182-p tööülesannete jaotuse kohta
Kuna
lg 2 kohaldamise, pole esile toodud, siis tuleb teenistusest vabastamise käskkiri õigusvastasuse tõttu tühistada. Seetõttu ei ole koondamise õiguspärasuse kontrollimiseks vajalik täiendavalt peatuda poolte väidetel selles, mis puudutab
bürood teenivate ametnikega ning kaebuse esitajale teise ametikoha
13. Kuna kaebuse esitaja teenistusest vabastamine oli seadusevastane ja kaebuse esitaja ei ole loobunud ennistamisest, kuulub kaebuse esitaja tulenevalt
Vastavalt
HKMS § 26 lg 3 alusel teeb ringkonnakohus Välisministeeriumile ettekirjutuse kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja arvutamiseks ja maksmiseks, arvestades seejuures, et nimetatud tasust tuleb maha arvata kaebuse esitajale sel perioodil teiste tööandjate poolt makstud töötasu, mille kohta kaebuse esitaja peab Välisministeeriumile esitama viivitamatult andmed, samuti kaebuse esitajale seoses koondamisega makstud hüvitis. Ringkonnakohus viitab ühtlasi HKMS § 99 lg 1 p-dele 1 ja 2, mille kohaselt kuulub kohtuotsus viivitamata täitmisele osas, mis puudutab teenistusse ennistamist (lg 1 p 2) ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist kahe kuu eest (lg 1 p 1). 14. Eeltoodud põhjustel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 ja § 93 lg-st 4, on kaebuse esitajal õigus taotleda vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Halduskohtus esitas kaebuse esitaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kogusummas 18 000 krooni, mis advokaadibüroo Asianajotoimisto Hedman Partners OY Eesti filiaali arvetelt (tl 43-44) nähtuvalt seisnevad tasus esindaja õigusabi eest kogusummas 18 000 krooni. Nimetatud ulatuses kulude kandmine on tõendatud (pangaväljavõte tl 45). Siiski on need kulud suuremad, kui asja maht ja keerukusaste õigustaks. Esindajatasu põhjendatud suuruseks HKMS § 93 lg 5 mõttes esimese astme kohtumenetluses peab ringkonnakohus 8 000 krooni, mis tuleb vastustajalt välja mõista. Pooled ei ole esitanud taotlusi apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.