Obsah (4)

§ 158§ 188§ 207§ 670

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-52403

) § 158 lg-tele 1 ja

1. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3. Kohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme ebaõigesti. Jääb ebaselgeks, miks ei võtnud kohus otsuse tegemisel arvesse kostja ja V. R. vahelist kokkulepet, mille kohaselt müüs kostja vaidlusaluse kassipoja V. R.. Just selle kokkuleppe järgi oligi arvestatud teenuse maksumus 8000 krooni, mille kostja hagejale tasus.
4. Kohus ei pööranud tähelepanu kostja selgitustele kassipoja müümise kohta Riias. V. R. palus kostjat, et viimane aitaks kassi edasi müüa, kuna tema lapsel tekkis allergia. Seega käsutas V. R. kui omanik oma vara ning palus abi isikult, kes võis teda aidata. Vara ei käsutanud kostja, nagu kohus ekslikult leidis, vaid V. R.. Kohus leidis ekslikult, et müüja on kauba omanik.
5. Kohus kohaldas valesti leppetrahvi lepingu p V alusel. Kostjale ei ole selge, millest lähtudes kohus leppetrahvi osas oma järeldusteni jõudis. Trahvisanktsioone tuleb kohaldada siis, kui lepingupool varjas informatsiooni müüdud kassipoegade hinna kohta. Kostja ei ole seda teinud. Lähtudes hea usu printsiibist ei saa müüjalt nõuda, et ta ei osaleks tulevikus varem müüdud asja saatuses. Selline edasimüük ei ole enam kassipoegade müük hageja ja kostja vahelise lepingu mõttes. Lepingu p V kehtib esmase müügi, mitte järgnevate müükide kohta. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2010 määrusega kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 01.12.2010 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2010 määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 4 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. 14.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohaldatakse

8.ptk 3.jaos sätestatut juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Leppetrahvi maksmise kohustuse saabumise tingimuseks on lepingu rikkumine võlgniku poolt.

1. Vaidlusaluse lepingu p-s V leppisid pooled kokku, et aretaja (kostja) kohustub omanikule (hagejale) hüvitama materiaalse kahjuna summa, mis on võrdne kahekordse p-s IV kokkulepitud summaga (kahekordne müüdud kassipoegade maksumuse aritmeetiline keskmine) muu hulgas müüdud kassipoegade hinna varjamise korral. Seega tuli hageja leppetrahvi nõude lahendamiseks kohtul kindlaks teha, kas kostja on lepingut rikkunud, varjates hageja eest ühe müüdud kassipoja hinda.
2. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pesakonnas oli kolm kassipoega - üks kassipoeg müüdi 3000 krooni eest (t lk 38) ja teine 14 000 krooni eest (t lk 40). Kolmanda kassipoja (nimi Om Asta Zeneca) müümise kohta on kohtule esitatud kaks lepingut – 02.03.2008 leping, millega kostja müüs kassipoja V. R. 6000 krooni eest (t lk 39) ja 05.04.2008 leping, millega kostja müüs sama kassipoja S. S. (ka S. 960 euro eest (t lk 17, 48). Kostja on kahe lepingu olemasolu seletanud sellega, et 05.04.2008 lepingu näol oli tegemist V. R. kassipoja edasimüügiga viimase palvel. Maakohus ei nõustunud selle väitega põhjusel, et lepingu järgi oli müüjaks kostja, mitte V. R.. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi eeltoodu alusel tuvastada kostjapoolset lepingurikkumist. Maakohus oleks pidanud asja lahendamisel hinnangu andma ka 02.03.2008 lepingule, millega kostja müüs kassipoja V. R.. Kohus oleks pidanud kindlaks tegema, kas 1) 02.03.2008 leping on näilik ja seetõttu tühine (TsÜS § 89) või 2) V. R. taganes lepingust ja tagastas kassipoja ning kostja V. R. raha (

§ 188

jj) või 3) leping lõpetati poolte kokkuleppel (

§ 207

). Kui ükski eeltoodud asjaoludest ei leia tuvastamist ja 05.04.2008 lepingu sõlmimise ajal oli V. R. kassipoja omanik, nagu kostja väidab, tuleb kohtul hinnata tema väidet, et ta sõlmis lepingu V. R. palvel ja huvides. Kuna kostja on 05.04.2008 lepingus märgitud müüjana, peab kohus andma hinnangu, kas tegemist võib olla agendilepinguga

§ 670tähenduses.

Alles seejärel on võimalik võtta seisukoht kostja võimaliku lepingurikkumise osas.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevat vaidlust lahendada ilma poolte seisukohti 02.03.2008 ja 05.04.2008 lepingute osas välja selgitamata (vt käesoleva otsuse p 16). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
2. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme 5 kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid).
3. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lgtes 3 ja 4 sätestatust. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja
4. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
5. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav