) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 2 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni.
lg-te 1 ja 2 kohaselt ülalpidamise ulatus määra-takse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures alaealise ülalpeetava puhul arvestatakse muuhulgas ka tema kasvatamise kulutusi.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel lapse vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, elatist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007.a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2008.a kuupalga alammäär täistööaja korral 4350 krooni.
mõttest tuleneb, et ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise korral võib selle tõttu tekkinud kahju sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selles, et kostja ei ole alates lapse (hageja) täisealiseks saamisest andnud talle ülalpidamist, kuigi laps (hageja) jätkab keskhariduse omandamist Aravete Gümnaasiumis, on hageja nõue kostjalt igakuuliselt ülalpidamise saamiseks seaduses sätestatud minimaalmääras ja tagasiulatuvalt, alates lapse (hageja) täisealiseks saamise päevast 16.09.2010.a, õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ülalpidamiseks makstav igakuine elatusraha tuleb maksta hageja arveldusarvele. Ülalpidamise saamine seaduses sätestatud minimaalmääras on lapse mõistlike ja vajalike kulude kandmiseks hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud poolte enda kanda. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.