Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 177

2-10-33509 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2010. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviil

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik Swedbank AS esitas 13.07.
2. a kohtule hagiavalduse Mxxxxxx Pxxxx vastu käenduseta väikelaenulepingust nr 06-163239-VL tuleneva võla 36 554,99 krooni, intressi 2862,60 krooni ja viivise seisuga 10.06.2010.a summas 3696,17 krooni, käenduseta väikelaenulepingust nr 08234886-VV tuleneva võla 5812,40 krooni, intressi 601,96 krooni ja viivise seisuga 10.06.2010.a summas 582,31 krooni, krediitkaardi kasutamise lepingust nr 806 (07-178195-KK) tuleneva võla 5278,04 krooni, intressi 36,92 krooni ja viivise seisuga 10.06.2010.a summas 282,23 krooni ning alates 11.06.2010.a sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja teadaolevate elukohtade aadressidele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx linn) saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. 29.09.2010. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaasabil. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kohtutäitur Jaanika Pajuste kaudu kostjale isiklikult kätte 13.10.2010.a. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 11.09.2006.a käenduseta väikelaenulepingu nr 06163239-VL, 03.11.2008.a käenduseta väikelaenulepingu nr 08-234886-VV ning 15.11.2006.a krediitkaardi kasutamise lepingu nr 806 (07-178195-KK). Kostja rikkus lepinguid ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 10.06.

1. a seisuga kokku 55 707,62 krooni, mis koosneb põhiosast 47 645,43 krooni, intressist 3501,48 krooni ning põhiosa viivisest 4560,71 krooni. 2-10-33509 Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud seisuga 10.06.2010.a viiviste suuruseks kokku 4560,71 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 11.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas perioodil 11.06.2010-08.11.2010 viiviste suuruseks 1582,77 krooni (põhivõlg 47 645,43 krooni x 0,022 % x 151 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 9349,36 krooni, millest 1429,36 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, 7500 krooni hagi esitamisel ning 420 krooni hagimaterjalide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik