← Eesti

3-10-2977/2

3-10-2977 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2977 Haldusasi Payroll Eesti OÜ kaebus pangakonto aresti alt vabastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Payroll Eesti OÜ RESOLUTSIOON
  2. Tagastada Payroll Eesti OÜ kaebus HkMS § 11 lg 4 alusel.
  3. Saata käesolev määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3)
  4. novembril 2010 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Payroll Eesti kaebus, milles taotletakse, et halduskohus jätaks temalt (endise nimega OÜ Alfa Disain) AS-i Infoatlas kasuks Tallinna Linnakohtu
  5. septembri 1999 otsusega nr 2-3/22-4312 välja mõistetud 3752 krooni ja 40 sendi suuruse nõude sisse nõudmata aegumise tõttu ning kohustaks AS-i Swedbank vabastama aresti alt kaebuse esitaja pangakonto. Kaebusest nähtuvalt on nimetatud pangakonto arestitud Tallinna Linnakohtu täitevosakonna.
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HkMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi
  7. lõikes sätestatakse aga, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus leiab, et täitemenetluses tehtud toimingute vaidlustamine, sealhulgas täitemenetluse käigus arestitud pangakontode aresti alt vabastamise nõuete läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  8. Kaebusest nähtuvalt on vaidlusalune pangakonto arestitud linnakohtu täitevosakonna poolt enne
  9. aastal toimunud täitemenetluse reformi. Nimetatud reformiga lõpetati kohtute juures olevate täitevosakondade tegevus ning ametisse asusid vabakutselised kohtutäiturid. Varem täitevosakondade menetluses olnud nõuded anti kohtutäituritele üle sissenõudjate avalduste alusel. Juhul kui sissenõudja (kaebusest nähtuvalt AS Infoatlas) ei ole esitanud avaldust täiteasja üle andmiseks mõnele kohtutäiturile, on kõnealune täiteasja toimik tõenäoliselt senini üle andmata. Kehtiv täitemenetluse seadustik ei reguleeri selgelt seda, kuidas isikud sarnastes olukordades oma õigusi kaitsta saaksid. Kohtu hinnangul oleks kaebuse esitajal oma huvide kaitseks kõige mõistlikum saavutada sissenõudjaga kokkulepe, et see esitaks avalduse täiteasja üleandmiseks mõnele täna tegutsevale kohtutäiturile, kes saaks täitemenetluse sel juhul lõpule viia. Kuivõrd täiteasi ei ole ilmselt ühegi praegu tegutseva kohtutäituri menetluses, ei ole kaebuse esitajal võimalik kasutada täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Vara arestist vabastamise hagi esitamine on TMS § 222 kohaselt ette nähtud vaid kolmandale isikule, mitte võlgnikule. Samas ei saa põhiseaduse §-st 15 tulenevalt jääda isiku õigused kaitseta üksnes kohase regulatsiooni puudumise tõttu. Seetõttu peaks kaebuse esitajal kohtu hinnangul siiski olema võimalik esitada sissenõudja ja/või riigi (kuivõrd kohtu täitevosakond oli riigiasutus) vastu tsiviilkohtumenetluses hagi kõnealuse pangakonto arestist vabastamiseks. Kuivõrd täitemenetlusega seotud nõuete ja vaidluste läbivaatamine üldiselt on tsiviilasju läbivaatavate kohute pädevuses, siis oleks siiski ebaloogiline sellise küsimuse lahendamine halduskohtus.
  10. Eeltoodut arvestades ning HkMS § 11 lõikes 4 sätestatut silmas pidades tagastab halduskohus määrusega Payroll Eesti OÜ kaebuse. Kristjan Siigur kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.