lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistu seaduses sätestatud korras. Vaidlust ei ole, et kostja on korteriühistu Sarapik liige.
lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
-1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks Lk 2 / 3 2-10-32170 osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja on hagi õigeks võtnud, et temal kui korteri XXX omanikul on võlgnevus korteriühistu ees seisuga 30.06.2010.a. 32 512.54 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb õigeksvõtuotsusega rahuldada. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174¹ lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni. Kohtule esitatud avalduses taotles hageja hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldamise korral poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Käesolevas asjas tasus KÜ Sarapik 21.06.2010.a. Rahandusministeeriumi kontole XXX (viitenumber 2900072136) riigilõivu 6 000 krooni ja 05.07.2010.a. Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 (viitenumber 2900072136) riigilõivu 1 500 krooni selgitustega „hagiavaldus A. D vastu“. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejal pool tasutud riigilõivust, so 3 750 krooni ehk 239.67 eurot KÜ Sarapik arveldusarvele nr XXX AS SEB Pank. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja menetluskuludena pool hageja poolt tasutud riigilõivust 3 750 krooni ehk 239.67 eurot. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.