2-10-21879 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-21879 Tsiviilasi ALhagi ASvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja GS(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja AL(isikukood XXX elukoht XX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe (Nurmi & Partner Advokaadibüroo OÜ, elektronpost argo.kuunemae@hotmail.com); Kostja AS(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista AS igakuine elatis tütrele GS(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni alates 07.05.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.
- AL on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.
- AS poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.12.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused GS seaduslik esindaja AL esitas 07.05.2010.a Harju Maakohtule hagi AS vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel XXX.a sündinud ühine laps GS. Laps on kogu aeg elanud hageja juures. Kostja on igakuiselt tasunud elatist 1 500 krooni. Hageja soovib kostjalt välja 1
(4)2-10-21879 mõista elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras summas 2 175 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Hageja 12.08.2010.a vastuse kohaselt on hageja kasutanud kostja poolt makstavat elatist üksnes lapse huvides. Kuna kostja poolt makstav 1 500 krooni ei katnud lapsele tehtavaid kulutusi, siis nõuab hageja elatist miinimumsummas 2 175 krooni alates 2009.a detsembrikuust. Kostja ei ole hagejaga kooskõlastanud ega arutanud lapse trennis käimise rahalist poolt, mistõttu on asjakohatud kostja väited, et tema kannab suurema osa lapse kulutustest. Lapsevanemad peavad kulutuste tegemisel lähtuma oma rahalistest võimalustest, mis aga hagejal on hetkel piiratumad, kuna ta viibib lapsehoolduspuhkusel teise lapsega. Laps on tõesti viibinud kaks korda nädalas kostja juures ja vahel ka nädalavahetustel, kuid see ei ole põhjuseks elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks või alla miinimummäära maksmisele. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja vastus Kostjal esitas 01.07.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt on kostja GS kasvatamises osalenud sünnist saadik. Suulise kokkuleppe alusel on kostja tasunud hagejale alates 15.07.2009.a elatist 1 500 krooni. Varasemalt tasus kostja elatis suuremas summas, kuid pooled vähendasid elatist, sest laps elas kalendriaastast vähemalt pool aega kostja juures ning just viimasel aastal on kostja kandnud enamuse lapse kuludest (trenn 500 krooni kuus, laagrid, koolikulud, kino ja muu meelelahutus, taskuraha, praktiliselt kõik lapsel hetkel olevad riided ja jalanõud on kostja või viimase elukaaslase poolt ostetud). Samuti on kostja tasunud lapse jooksvaid ülalpidamiskulusid söögile, riietele jmt. Igal suvel on laps olnud kas kostja, kostja ema või kostja praeguse elukaaslase ema juures. Hageja juures on laps suvel ainult mõned päevad. Sisuliselt on lapsel aastaringselt võrdselt kaks kodu, kus ta elab. Kuna kostja kulud lapse ülalpidamiseks on kokkuvõttes mitu korda suuremad kui hagejal, peab kostja elatise suuruse tõstmist põhjendamatuks ja kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kostja 15.09.2010.a vastuse kohaselt ei kasuta hageja kostja poolt makstavat elatist summas 1 500 krooni täies ulatuses lapse huvides. Selle järelduse tegemisel tugineb kostja lapse seisukohtadele ning asjaolule, et just eelkõige käesoleval aastal on kostja kandnud valdava enamiku lapse kuludest riietele, jalanõudele, koolitarvetele ning rääkimata lapse arenguks vajalikest kulutustest. Kostja on kandnud ka lapse võrkpallitrenni kulud. Laps elab üle poole ajast kostja juures. Kostja 19.11.2010.a vastuse kohaselt käesoleva aasta juunist kuni praeguseni on laps elanud valdava osa ajast kostja juures, sellest viimase kahe kuu jooksul on ta hageja juures olnud maksimaalselt 2-3 päeva kuus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte ühine tütar G on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja on senini maksnud hagejale elatist 1 500 krooni kuus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS 2
(4)2-10-21879 §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates hagi esitamisest. Kostja nõuet ei tunnista, sest leiab, et osaleb võrdselt hagejaga lapse ülalpidamises ja kasvatamises. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Antud juhul ei ole kostja töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid GS elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. GS elukohta pole pooled kindlaks määranud. Tegemist on koolis käiva lapsega ja kõigist väljatoodud asjaoludest lähtuvalt on kohtu hinnangul tütre põhiliseks elukohaks ema elukoht. Seda toetab ka isa poolt elatise maksmine vastavalt pooltevahelistele kokkulepetele. Samas puudub vaidlus, et isa on tütre kasvatamises ja ülapidamises pidevalt osalenud. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Hageja viibib hetkel oma teise lapsega lapsehoolduspuhkusel ning tal on selleks õigus kuni oma teise lapse kolmeaastaseks saamiseni 18.08.2011.a. Antud juhul on lapse isa majanduslikult paremini kindlustatud ja tal tuleb seetõttu katta suurem osa lapse ülapidamise vajadustest. Kostja sissetulek võimaldab tal tasuda GS elatist 2 175 krooni kuus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulud rahuldamisele. Kostja poolt hagejale igakuiselt tasutud 1 500 krooni elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 3
(4)2-10-21879 Kohtunik 4
(4)