) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumäärus loetakse kostjale I B kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. MENETLUSE KÄIK Aktsiaselts A (hageja) esitas 22.04.2009.a Harju Maakohtule hagi AN (kostja I), T N (kostja II) ja I B’i (kostja III) vastu kahjusumma 131 696 krooni väljamõistmiseks. 29.11.2010.a toimunud eelistungil esitasid hageja, kostja I ja kostja II kohtule kompromisslepingu, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kokkuleppe kinnitamise ja tsiviilmenetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega asjas menetluse kostja I ja kostja II suhtes. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 09.12.2010.a kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. 04.12.2010.a esitas hageja kohtule avalduse, milles loobub oma nõudest kostja III vastu seoses hageja, kostja I ja kostja II vahel kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust (alus
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 3 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega lõpetab kohus seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas menetluse kostja I ja kostja II suhtes. Samuti leiab kohus, et hageja loobumisavaldus tuleb vastu võtta ning menetlus kostja III suhtes
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kooskõlas
lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt
lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei ole hageja hagist kostja III vastu loobumine tingitud nõude täitmisest kostja III poolt, siis kuuluksid kostja III menetluskulud väljamõistmisele hagejalt. Kuna kostja III käesoleva tsiviilasja menetluses osalenud ei ole, järelikult temal menetluskulude väljamõistmise nõuet hagejalt eeldatavalt olla ei saa. Kompromissis on hageja, kostja I ja kostja II kokku leppinud, et poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab 4 2-09-17813 kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. OÜ ES on hageja eest tasunud 21.04.2009.a (maksekorraldus nr 422) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 15 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 7 500 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Hageja on tasunud 21.10.2009.a (maksekorraldus nr 734) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 420 krooni. Kuna kohtutäitur on vastavalt kohtutäituri seaduse § 32 lg 3 ja § 48 lg 2 otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 240 krooni (s.h käibemaks 40 krooni), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 180 krooni, tagastamisele. Kuna kohtule ei ole teada kostja III elu- ega viibimiskoht, toimetab kohus kostjale III käesoleva määruse teda puudutavas osas kätte avalikult vastavalt
§-le 317. Indrek Parrest kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.