← Eesti

2-09-13244/14

Obsah (8)§ 146§ 183§ 184§ 130§ 180§ 65§ 651§ 189

2-09-13244 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-13244 Tsiviilasi

§-s 146 nimetatud väljamaksed 68 151.00 krooni; Tuleviku väljamaksed (halduri tasu) 147 417.00 krooni; Tunnustatud nõuded 6 440 636.88 krooni; Nõuete rahuldamise ulatus menetluse kompromissieelses seisus - 10,38 % ((4637,05 + 879 724.79 - 68 151 - 147 417) x 100 : 6 440 636.88). 6 2-09-13244 Kompromissi olulised tingimused on järgmised: OÜ BB osanik AS on võtnud vastu otsuse suurendada OÜ BB osakapitali. Väljalastava osa märkimise õigus antakse NH osaühingule. Osa OÜ BB võlausaldajatest loobub oma nõuetest OÜ BB vastu osaliselt või täies ulatuses. Võlgade tasumise ulatus: OÜ BB tasub oma allesjäävad võlad 22,25 % ulatuses. Võlgade tasumise tähtpäev: OÜ BB täidab oma kohustused hiljemalt

  1. päevaks arvates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Kompromissi tähtaeg saabub
  2. päeval arvates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. OÜ BB võib kompromissi kehtivuse ajal võtta uusi kohustusi ja oma pangaarvel olevaid rahalisi vahendeid käsutada üksnes halduri nõusolekul. Täiendavad sissemaksed: kompromissi kohaselt suurendatakse OÜ BB osakapitali 50 000 krooni võrra. Osakapitali sissemakse tehakse rahas
  3. päeval pärast kompromissi kinnitamise määruse jõustumist (kompromissi p 3.3). Osa nõuete täiendav vähendamine: võlgnik on saavutanud osade võlausaldajatega kokkuleppe tunnustatud nõuetest loobumise osas. Selliselt vähendatakse nõudeid 3 218 137.77 krooni ulatuses. Eelnevalt oli haldur nõuete kaitsmisel vaidlustanud NH OÜ nõude summas 3 637 528.94 krooni. Selliselt nõuetest loobumine jõustub kompromissi kinnitamise määruse jõustumisega. Pärast nõuete vähendamist jääb tunnustatud võlausaldajate nõuete suuruseks 3 222 499.11 krooni (kompromissi p 3.5). Kõik sellisel viisil nõudest loobuvad võlausaldajad hääletasid kompromissi poolt. Kulud: Kompromissotsusega fikseeriti pankrotimenetluse kulud, kinnitades halduri seni tehtud kulud ja halduri tasu ning sätestades, et juba hüvitatud pankrotihalduri kuludele lisaks muid kulusid ei hüvitata (kompromissi p 3.2). Vahekokkuvõte Raha pankrotivaras pankroti väljakuulutamisel 4 637.05 krooni; Pankrotivarasse planeeritud laekumine kokku 929 724.79 krooni;

§ 146

nimetatud väljamaksed 68 151.00 krooni; Täiendavad väljamaksed 147 417.00 krooni; Likvideerimiskulud 1 786.84 krooni; Tunnustatud nõuded 3 222 499.11 krooni; Nõuete rahuldamise ulatus kompromissi korral - 22,25 % ((4 637.05 + 929 724.79 - 68 151 147 417 – 1786.84) x 100 : 3 222 499.11). Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole esitanud hagisid BBOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kompromissotsuse punkti 4.6 kohaselt ei kasuta haldur kompromissi kehtivuse ajal õigust vara pankrotivarasse tagasi võita. 05.10.2010 on võlausaldaja ES esitanud vastuväite pankrotimenetluse lõpetamisele. 10.12.2010 on võlausaldaja ES teatanud kohtule, et nõustub osaühingu BB pankrotimenetluses tehtud kompromissiga. 13.12.2010 toimus osaühingu BB võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorraks oli pankrotimenetluses tehtud kompromiss: sisu ja olemus, esitatud vastuväited ja võimalik lõpetamine. Võlausaldajate üldkoosolekul teatasid võlausaldajad ja võlgnik, et nad toetavad kompromissi sõlmimist. Kohtumääruse põhjendused 7 2-09-13244 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 183 lg 1 kohaselt otsustab kohus kompromissi kinnitamise 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse.

§ 183

lg 5 kohaselt avaldab haldur teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates tuleb märkida ka

§-s 186 nimetatud asjaolud ning milliste tehingute tegemiseks vajab võlgnik halduri nõusolekut (§ 189 lõige 2).

§ 184

lg 1 sätestab, et kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.

§ 184

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188– 190 nimetatud õigused ja kohustused.

§ 184

lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.

§ 130

lg 6 p 1 kohaselt juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu. Kompromissotsuse vormistamise ajaks moodustasid BBOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuded kokku summa 6 440 636.88 krooni. Kompromissettepaneku kohaselt tasub võlgnik hiljemalt 15 päeva jooksul pärast kohtu poolt BBOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kompromissotsuse kinnitamise määruse jõustumist kõigile võlausaldajatele, kes enne kompromissotsuse vastuvõtmist ei ole oma nõuetest OÜ BB(pankrotis) vastu osaliselt või täies ulatuses loobunud, 22,25 % tunnustatud nõuetest. Kompromissotsus on vastu võetud 85 % võlausaldajate poolt, kes esindasid 98 % kogunõuetest ning tähtaegade sõnastuse osas korrigeeritud 92 % võlausaldajate poolt, kelle nõuded moodustasid 99 % kõigist nõuetest. Tulenevalt

§ 180

lg 3 loetakse kompromissotsus tehtuks, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kohus leiab, et kompromissotsuse vastuvõtmisel on täidetud

§-ist 180 lg 3 tulenev nõue, kompromissettepaneku poolt on hääletanud vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast, samuti ei ole ilmnenud, et kompromiss oleks tehtud pettuse mõjul, seega tuleb võlausaldajate 13.03.2010 toimunud üldkoosolekul vastu võetud ja 22.07.2010 üldkoosolekul korrigeeritud kompromissotsus kinnitada järgmises sõnastuses: 1.

  1. BB osaühing (pankrotis) tasub hiljemalt
  2. päevaks arvates kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumisest, kõigile võlausaldajatele, kes enne kompromissotsuse vastuvõtmist ei ole oma tunnustatud nõuetest BB osaühingu (pankrotis) vastu osaliselt või täies ulatuses loobunud, 22,25 % tunnustatud nõuetest, kokku 717 006 krooni, s.h: 1.1.
  3. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu 507 894 krooni; 1.1.
  4. osaühing VIP R 3 477 krooni; 1.1.
  5. ME osaühing 1 431 krooni; 1.1.
  6. EE aktsiaselts 5 052 krooni; 1.1.
  7. TT osaühing 394 krooni, 1.1.
  8. LMF C DA 1 358 krooni; 1.1.
  9. PA19 759 krooni; 1.1.
  10. JK12 745 krooni; 8 2-09-13244 1.
  11. 1.
  12. 1.
  13. 1.1.
  14. JK13 654 krooni; 1.1.
  15. MK13 514 krooni; 1.1.
  16. HK6 114 krooni; 1.1.
  17. HK2 346 krooni; 1.1.
  18. VL8 383 krooni; 1.1.
  19. VM3 615 krooni; 1.1.
  20. EM7 743 krooni; 1.1.
  21. AO11 872 krooni; 1.1.
  22. VP3 800 krooni; 1.1.
  23. M R 13 135 krooni; 1.1.
  24. R -K S14 539 krooni; 1.1.
  25. ES4 187 krooni; 1.1.
  26. TT14 845 krooni; 1.1.
  27. RV17 932 krooni; 1.1.
  28. RZ11 924 krooni; 1.1.
  29. M Ä 12 287 krooni; 1.1.
  30. MK5 007 krooni. Enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist tuleb tasuda kompromissotsuse kinnitamise kohtumäärusega kinnitatud BB osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluse kulud ja pankrotihalduri tasu. Haldurile muid kulusid ei hüvitata. Kompromissiga kaasnevad võlausaldajate nõuete rahuldamise kulud, pankrotimenetluse teadete avaldamise kulud jmt kulud makstakse välja selleks reserveeritud summast 1 786.84 krooni BB osaühingu (pankrotis) arvelt. Hiljemalt
  31. päevaks arvates kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumisest võtab BB osaühingu (pankrotis) osanik AS vastu osakapitali suurendamise otsuse, lastes välja täiendava osa nimiväärtusega 50 000 krooni. Osa märkimise õigus antakse osaühingule NH, kes on väljalastava osa omandamise soovi kinnitanud ja kes tasub osa eest BB osaühingule (pankrotis) 50 000 krooni ning kannab kõik osakapitali suurendamisega seotud kulud. BB osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 6 440 636.88 krooni. Osa võlausaldajatest on teatanud oma valmidusest loobuda oma nõuetest BB osaühingu (pankrotis) vastu osaliselt või täies ulatuses, kokku summas 3 218 137.77 krooni, s.h: 1.4.
  32. SEosaühing 1 921 430.77 krooni; 1.4.
  33. ATosaühing 176 790.02 krooni; 1.4.
  34. aktsiaselts PE41 186.77 krooni; 1.4.
  35. PA15 191 krooni; 1.4.
  36. AA16 506 krooni; 1.4.
  37. IB44 463.50 krooni; 1.4.
  38. AB9 767 krooni; 1.4.
  39. VD40 953 krooni; 1.4.
  40. SF34 398 krooni; 1.4.
  41. BG110 112 krooni; 1.4.
  42. JK9 798 krooni; 1.4.
  43. JK10 495 krooni; 1.4.
  44. Kain Kasenõmm 64 497 krooni; 1.4.
  45. MK10 390 krooni; 1.4.
  46. IK22 653 krooni; 1.4.
  47. DK16 507 krooni; 1.4.
  48. HK1 803 krooni; 1.4.
  49. VL6 445 krooni; 9 2-09-13244 1.
  50. 1.
  51. 1.
  52. 1.
  53. 1.
  54. 1.4.
  55. VL117 407.25 krooni; 1.4.
  56. DL3 478 krooni; 1.4.
  57. AL58 371 krooni; 1.4.
  58. TM41 865.39 krooni; 1.4.
  59. VM2 780 krooni; 1.4.
  60. EM5 953 krooni; 1.4.
  61. AO9 127 krooni; 1.4.
  62. VO35 238 krooni; 1.4.
  63. MP19 641 krooni; 1.4.
  64. VP2 922 krooni; 1.4.
  65. M R 10 098 krooni; 1.4.
  66. R -K S11 177 krooni; 1.4.
  67. S S21 885 krooni; 1.4.
  68. ES9 957 krooni; 1.4.
  69. SS19 946 krooni; 1.4.
  70. KS33 701 krooni; 1.4.
  71. DS21 635 krooni; 1.4.
  72. IS22 889.12 krooni; 1.4.
  73. ES3 219 krooni; 1.4.
  74. TT11 413 krooni; 1.4.
  75. N T 52 495 krooni; 1.4.
  76. V T 57 584.20 krooni; 1.4.
  77. V V 55 721.75 krooni; 1.4.
  78. RV13 786 krooni; 1.4.
  79. RZ9 167 krooni; 1.4.
  80. M Ä 9 446 krooni; 1.4.
  81. M K 3 849 krooni. Nõuetest loobumine jõustub kompromissiotsuse kinnitamise kohtumääruse jõustumisega. Pärast nõuetest loobumise jõustumist on BB osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid summas 3 222 499.11 krooni ning BB osaühing (pankrotis) suudab rahuldada sellest summast oma ülejäänud võlausaldajate nõudeid 22,25 % ulatuses. Kompromissi tähtaeg saabub
  82. päeval arvates kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumisest. BB osaühing (pankrotis) võib kompromissi kehtivuse ajal võtta uusi kohustusi ja käsutada oma pangaarvel olevaid rahalisi vahendeid üksnes pankrotihalduri nõusolekul. Pankrotihaldur kohustub perioodil kompromissiotsuse tegemisest kuni kompromissotsuse kinnitamise kohtumääruse jõustumiseni mitte müüma BBosaühingu (pankrotis) vara (s.h nõudeid) ning kompromissi kehtivusajal mitte kasutama õigust vara pankrotivarasse tagasi võita. Pankrotihalduri tasu kompromissi täitmise üle järelevalve teostamise eest sisaldub kohtu poolt haldurile määratud pankrotihalduri töötasus. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Halduri aruande kohaselt on BBOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulutusi summas 68 151 krooni, millest
  83. 32 519 krooni moodustavad pankrotihalduri vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, s.h: - panga teenustasu 154 krooni; 10 2-09-13244 - riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded - 300 krooni; kulud pankrotimenetluse teenindamiseks (s.h transpordikulu 8 000 krooni ja bürookulud18 787.50 krooni, kogusummas koos käibemaksuga 32 065 krooni vastavalt arvetele nr 677, 690, 698, 714, 313 ja 318 (arvete koopiad esitatud kohtule);
  84. 20 852 krooni moodustavad ajutise pankrotimenetluse kulud (s.h ajutise halduri tasu ilma riigimaksudeta 13 430 ja ajutise halduri kulud 7 422 krooni, mis on välja mõistetud Harju Maakohtu 08.06.2009 kohtumäärusega) ja
  85. 14 780 krooni riigimaksud (s.h ajutise halduri tasult arvestatud riigimaksud – tulumaks 3 570 krooni ja sotsiaalmaks 5 610 krooni, kokku 9 180 krooni ning müügi käibemaks 2009.a juulis ja septembris, kokku 5 600 krooni). Edaspidi kuulub väljamaksmisele halduri tasu, milline on prognoositud 110 840 krooni suuruses summas, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 36 577 krooni. Võlgnik ja võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluses tehtud kulude suurusega, senises menetluses tehtud kulud ja prognoositav pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga on kajastatud kompromissotsuses. Kohus leiab, et BBOÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused on arvestades võlgniku pankrotimenetluse iseärasusi vajalikud ja põhjendatud ning kulud summas 38 119 krooni tuleb kinnitada. Ajutise halduri tasu ja kulude summat ning nendelt arvestatud riigimaksude summat kohus täiendavalt ei kinnita, kuna nende väljamaksmise aluseks on olnud Harju Maakohtu 08.06.2009 kohtumäärus. Pankrotihalduri tasu määramine Pankrotihaldur Katrin P on esitanud taotluse talle tasu määramiseks summas 110 840 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud (füüsilise isiku tulumaks, kogumispension) ning millele lisandub sotsiaalmaks. Taotluse kohaselt on pankrotihalduri tegevuse moodustanud materjalide ülevõtmine võlgnikult, võlgniku senise tegevusega kurssiviimine, seotud isikutega suhtlemine, neilt informatsiooni ja seletuste võtmine, tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste analüüsimine, vara müügi, debitoorse võlgnevuse sissenõudmise, Norras asunud raha võlgniku kontole ülekandmise, võlgniku raamatupidamise korraldamine, töötajatele hüvitise taotlemine Töötukassalt, aruannete koostamine, üldkoosolekute läbiviimine, kompromissi väljatöötamine ja läbirääkimiste pidamine, nõuete kontroll. Tulenevalt

§ 65

lg 6 määrab kohus, juhul kui tehakse kompromiss, halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Pankrotihaldur kompromissi järelevalve eest tasu eraldi ei ole taotlenud. Võlausaldajad ja võlgnik on nõustunud pankrotihalduri poolt taotletud tasu suurusega. Kohus leiab, arvestades asjas kogutud tõendeid, vastab pankrotihalduri taotletud tasu suurus pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, seetõttu pankrotihalduri tasuna on põhjendatud välja mõista 110 840 krooni. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul rahalisi vahendeid 4 637.05 krooni, pankrotihalduri tegevuse tulemusel on laekunud pankrotivarasse 879 724.79 krooni. Pankrotihalduri taotletud ja kompromissotsuses kajastatud tasu määr on kooskõlas

§ 651

lg 1 toodud määraga, eeltoodud asjaolusid arvesse võttes tuleb määrata Katrin P’i tasuks 110 840 krooni. 11 2-09-13244 Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 110 840 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 36 577 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest ja kompromissi järelevalve

§ 189lg 1 kohaselt teostab kompromissi üle järelevalvet pankrotihaldur.

Tulenevalt

§-ist 184 lg 4 jätab kohus pankrotihalduri vabastamata. Tulenevalt

§-ist 130 lg 6 p 1 jätab kohus BBOÜ (pankrotis) kui juriidilise isiku likvideerimata. Merike Varusk Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.