← Eesti

3-09-1109/95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-11

) § 31 lg-st 1 ja Euroopa Vanglareeglistiku art-st 24.10; diskrimineerimiskeelu sätestab põhiseaduse § 12 lg

  1. Murru Vangla on kohustatud tagama kaebajale õiguse saada televisiooni vahendusel infot temale arusaadavas (so vene) keeles, kuid kaebaja vastavale taotlusele vastas vangla eitavalt. Kaebaja on nõrga närvisüsteemiga impulsiivne inimene, Murru Vangla ebaseaduslikud ja õigusvastased toimingud häirisid teda väga; venekeelsete kanalite vaatamise mittevõimaldamine ja kaebajal arvamuse kadumine maailmas toimuvate sündmuste kohta mõjutas negatiivselt tema isiksust ja tervist, sest ta oli ärritatud ja tal tekkis psühhoos; kaebajal tekkis kompleks hirme ja kartusi suhtlemisel inimestega, kelle kambris oli televiisor või raadio. Kaebajale oli määratud ravikuur juba enne Murru Vanglasse saabumist septembris 2008 ning ta sai remeroni, xanax, imovane, diasepami ja orfirili tablette. Murru Vanglas ravi tõhusus halvenes, kuna seoses igapäevase stressiga, mille tingis õiguste rikkumine informatsiooni saamisel ja seeläbi vaba arvamuse avaldamise piiratus, vajas kaebaja täiendavaid medikamente ning vajalik oleks olnud ravikuuri tervikuna uuesti läbivaatamine. Selleks oleks tulnud saata kaebaja statsionaarsesse raviasutusse, kus talle oleks määratud uus ravikuur. Vaatamata sagedastele haigushoogudele ja korduvatele kaebustele tervisehädade üle etapeeriti kaebaja vangla haiglasse alles
  2. a veebruari alguses. Ajavahemikul 18.09.2008 - 02.02.2009 oli kaebaja nõutavast arstiabist ilma jäetud. Kaebaja informeeris oma terviseprobleemidest korduvalt kontaktisik K. K., kes ei võtnud midagi ette ega teatanud sellest vangla arstile. Sageli esinevad haigushood tõid kaasa suuri kannatusi. Haigushoogude ajal kutsusid vangivalvurid kambrikaaslaste palvel meditsiiniõe, kes tegi kaebajale valuvaigistavaid süste, mille mõju oli lühiaegne. Kaebaja haigushoogudest teadis ka kontaktisik A. V.. Mõlema kontaktisiku kohustuseks oli teavitada vangla arsti kaebaja haigusest ning tema ravi ülevaatamise vajadusest, kuid nad ei teinud seda, millega tekitasid kaebaja tervisele ja psüühikale kahju. Kaebajal endal tuli korduvalt kirjalikult direktori poole pöörduda. Samuti pöördus kaebaja mitu korda otse vangla arsti poole, kes väitis, et kuna tal puudub info haigushoogude kohta, pole põhjust teda statsionaarsele ravile saata. Kogu infot kaebaja haigushoogude kohta ei kantud tema tervisekaardile, nagu ka meditsiiniõe poolt osutatud arstiabi. Seega tekitas vangla tahtlikult kaebajale kahju ja pikendas tema füüsiliste ja psüühiliste kannatuste kestust. Kaebaja haigushoogudest sai arst vangla juhtkonnalt teavet alles
  3. a jaanuaris ja siis ta suunatigi vangla haiglasse, kus talle määrati uus ja tõhus ravi. Kaebajale määratud medikamendid kõrvaldavad hingelistest kannatustest põhjustatud füüsilise valu; tekitatud hingelisi kannatusi saab aga korvata vaid rahas kompenseerimise teel, ning kannatusi saab edaspidi ära hoida kaebaja rikutud õiguste taastamisega, so luues talle võimaluse venekeelsete telekanalite vaatamiseks. Halduskohtule täiendavalt esitatud avaldustes selgitas kaebaja, et juba 14.09.2008 osundas ta Murru Vangla arsti tähelepanu ravikuuri muutmise vajadusele ning palus asendada talle määratud orfirili tabletid teiste ravimitega ning et 26.09.2008 teavitas ta oma kannatustest ja ravikuuri ümbervaatamise vajadusest arst-psühhiaater M. M.. Kaebajal poleks haigushooge tekkinud, kui ta oleks saanud näha venekeelseid telekanaleid ORT ja RTR ning kui talle oleks antud õigeid ravimeid. Veel märkis kaebaja 09.07.2009 kohtule esitatud avalduses, et veebruaris 2009 vangla haiglas ravikuuri läbimise järel saadeti ta tagasi Murru Vanglasse, kus määratud ravi rikutakse, väites, et vanglal puuduvad vajalikud medikamendid. Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et pole õigusvastaselt käitunud ning kaebaja pole talle väidetavalt mittevaralise kahju tekkimist tõendanud. 10.11.2008 esitas kaebaja Murru Vangla direktorile avalduse muusikakanali sisselülitamiseks. Vangla 10.12.2008 vastuskirjaga teatati kaebajale, et vangla TV võrku on lisatud muusikakanal, so saksakeelne MTV. Sel perioodil võimaldas vangla kinnipeetavatel vaadata järgmisi TV kana2

(9)3-09-1109 leid: ETV, Kanal 2; TV 3, Planeta Sport (vene keeles), Enter Film (vene keeles), Euro News (vene keeles), Vox (saksa keeles), Eurosport (saksa keeles) ja BBC World (inglise keeles). Enter Film on peamiselt ukrainakeelne filmi kanal, mis näitab ka venekeelseid filme. 11.05.2009 (so kaebuse esitamise aja seisuga) on viidatud kanalitele lisandunud ETV 2 ning vanglast mitteolenevatel põhjustel ei töötanud Planeta Sport.

nõudeid järgides võimaldatakse kinnipeetavatel vanglas kuulata raadiosaateid, mille kaudu on võimalik saada erinevat venekeelset informatsiooni, tagatakse võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ka vene keeles ning lubatud on vangla vahendusel mõõdukuse piires tellida ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust.

ei näe kinnipeetavale ette õigust jälgida just temale meeldivaid telekanaleid. Põhiseaduse § 44 sätestab, et igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, kuid § 11 kohaselt võib õigusi ja kohustusi kooskõlas põhiseadusega piirata. Kinnises vanglas kehtestatud piirangud on vajalikud, kooskõlas põhiseadusega ja aitavad tagada kõikide teiste kinnipeetavate õigusi. ETV ja ETV2 edastavad Eesti riigi uudiseid ka vene keeles ja EuroNews edastab kogu maailma tähtsamaid uudiseid, sh ka Venemaaga seotud uudiseid. Vangla ei saa keskenduda ainult venekeelsete uudiste kajastamisele telekanalite kaudu, vaid peab arvestama üldise huviga. Vangla poolt näidatavate telekanalite hulk oli ja on piiratud ning valiku tegemisel arvestatakse üldisi ehk kõikide kinnipeetavate huve. Kaebaja diskrimineerimist rahvusliku tunnuse järgi pole toimunud. Murru Vanglasse 02.09.2008 saabudes polnud kaebajal telerit ja ta pole seda ka vanglas viibimise ajal ostnud. Tõesed ei ole kaebaja väited, et talle Murru Vanglas arstiabi ei osutatud ning et tervisehäired olid seotud temale meelepäraste televisioonikanalite mittenägemisega. Terviseprobleemid olid kaebajal juba varem ning Murru Vangla pole kaebaja raviga tahtlikult viivitanud. Vangla andmetel ja kaebaja tervisekaardist nähtuvalt viibis ta juba 2007. aastal psühhiaatriaosakonnas, kus tal selgitati välja erinevad tervisehäired ja ainete sõltuvused. Tervisekaardi põhjal on kaebaja perioodil 18.09.2008 - 02.02.2009 pöördunud Murru Vanglas arsti poole 18 korral ning talle on osutatud ka asjakohast ravi.

§ 52

lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajadusel suunama ravile asjakohase eriarsti juurde. Kaebajat ei suunatud raviasutusse

  1. a septembrist kuni
  2. a jaanuarini, kuna selleks puudus vajadus. 03.02.2009 - 25.02.2009 viibis kaebaja statsionaarsel ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, ravi jätkus ka kaebaja tagasipöördumisel Murru Vanglasse, kus vangla psühhiaatri M. M. poolt kaebaja ravi muudeti, kuna sel ajal puudusid vanglal spetsiifilised ravimid ning arstil on õigus raviskeemi vastavalt olukorrale muuta. Kuigi raviks kasutati osaliselt teisi preparaate, võrreldes Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas määratutega, oli tagatud kaebaja heaolu ja ravi efektiivsus, mida tõendab asjaolu, et kaebaja saab senini määratud ravi ja on sellega rahul. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2009 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et Murru Vangla pole kaebaja õigusi rikkunud. Ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ei tulene kinnipeetava subjektiivset õigust vaadata temale meeldivaid telekanaleid ega vangla kohustust igale kinnipeetavale sellist võimalust tagada. Kaebaja on tahtlikult kuritegusid toime pannes asetanud ennast ise olukorda, kus tema põhiseaduse §-s 44 sätestatud õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni on põhiseaduse § 11 alusel piiratud. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ei saa pidada asjaolu, et edastatavatest kanalitest neli on riigikeelsed, sest selle kõrval on kinnipeetavatel võimalus vaadata ka kuut võõrkeelset telekanalit.

§ 31lg 1 sätestab, et vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

Osundatud sätte eesmärk on kindlustada kinnipeetavatele igapäevase adekvaatse informatsiooni kättesaadavus, kuid sellest sättest ei tulene, et vangla peab tagama igale kinnipeetavale võrdse arvu emakeelsete telekanalite vaatamise võimaluse. Lisaks kahele venekeelsele telekanalile edastas kuni

  1. a lõpuni venekeelseid uudiseid ka ETV ning alates
  2. a jaanuarist on kaebajal võimalik ammutada informatsiooni ETV2 venekeelsest uudistesaatest, mille kestus tööpäeviti on 30 minutit, puhkepäeviti 15 minutit. Lisaks edastab 3

(9)3-09-1109 nimetatud kanal ka venekeelseid kultuurilis-informatiivse sisuga meelelahutuslikke saateid, Kanal 2 on aga juba palju aastaid laupäeviti eetris olnud venekeelne meelelahutuslik kultuurilisinformatiivne saade „Subboteja“. Kaebaja väited, et vangla pole võimaldanud talle ajavahemikul 18.09.2008 - 02.02.2009 vajalikku arstiabi ja ravi, pole leidnud kohtumenetluses tõendamist. Kaebaja meditsiinilise kaardi sissekannetest nähtuvalt on kaebaja sellel ajavahemikul viibinud kuus korda psühhiaatri vastuvõtul, neli korda arsti vastuvõtul ja üheksateist korda õe vastuvõtul või on õde kutsutud õhtusel ajal eluosakonda. Enamasti on kaebajal objektiivse leiuna fikseeritud emotsionaalne labiilsus ja kergesti ärrituvus ning diagnoositud isiksushäired, viiel korral on märgitud, et kaebaja keeldus talle määratud ravimitest. Samad objektiivsed leiud ja sama diagnoos on Tartu Vangla meditsiiniosakonna haigusloos, kus kaebaja viibis statsionaarsel ravil 03.-25.02.
  1. Murru Vangla inspektor-kontaktisik K. K. selgitas tunnistajana, et kõnealusel perioodil on kaebaja ühel korral pöördunud isiklikult tema poole suusõnalise sooviga saada arsti vastuvõtule, kuna ta tunneb ennast kehvasti ja kohe algavad tal värinad. Kahel-kolmel korral on teavitanud kaaskinnipeetavad kaebaja halvast enesetundest. Arsti informeerimisest pole tunnistaja kunagi keeldunud, vaid on kõikidel juhtudel helistanud vangla peavalvekeskusesse või meditsiiniosakonda ja alati on 10-15 minuti jooksul saabunud meditsiinitöötaja kaebajale abi andma. Eelnevalt ja pärast on kas inspektor-kontaktisik või valvur jälginud pisteliselt kaebaja seisundit, et vajadusel abi osutada. Kaebaja on vangla meditsiiniosakonnale oma tervisega seonduvalt esitanud sel perioodil kaheksa avaldust-kaebust ning enamikul juhtudest saanud oma küsimustele rahuldavad vastused. Kaebaja on saanud rohkem meditsiiniosakonna tähelepanu ja aega kui enamik teisi kinnipeetavaid, kuid kuna tervishoiutöötajate töökoormus on suur, pole ta alati kohe saanud arsti vastuvõtule, kui tema tervislik seisund kohest arstiabi pole vajanud. Kõik kaebaja kirjalikud kaebused on tunnistaja või inspektor-kontaktisik A. V. esitanud lahendamiseks kõrgematele ametnikele või spetsialistidele. Tunnistaja inspektor-kontaktisiku A. V. ütluste kohaselt pole kaebaja otseselt oma tervise üle kaevanud ega palunud kõnealusel perioodil (18.09.2008 – 02.02.2009) tunnistajal arsti kutsuda. Kaebaja haigushoogudest on tunnistaja kuulnud kaebaja enda ja kolleeg K. K. käest. V. D. esitatud korduvad avaldused tervishoiuosakonnale on adressaadile edastatud. Põhiline etteheide on kõlanud valvuri aadressil, kes polevat piisavalt kiiresti arsti kutsunud. Murru Vangla üldarst N. L. selgitas tunnistajana, et kaebaja on käinud tema vastuvõtul
  2. a oktoobris ühel korral ja detsembris kahel korral, kaevates valu jalas, kõrvetisi ja valu ülakõhus, nohu, köha, peavalu. Kaebaja pole rääkinud, et vanglaametnikud oleks keeldunud talle abi osutamast. Murru Vangla psühhiaatri M. M. tunnistajana antud ütluste kohaselt on kaebaja pöördunud tema poole alates 04.09.2008 kümnel korral kaebustega ärrituse, unehäirete ja närvilisuse üle. Kaebaja selgitas, et tal on konfliktid vangla töötajatega, kuid ei rääkinud, et vanglaametnikud oleksid keeldunud talle abi osutamast. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES V. D. palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellandi väitel kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust ja hindas tõendeid vääralt. Kaebaja diskrimineerimine rahvuslikul pinnal leidis aset koheselt pärast tema Murru Vanglasse saabumist. Diskrimineerimine seisnes selles, et kaebaja jäeti põhjendamatult ilma õigusest saada televisiooni kaudu informatsiooni oma ema(vene)keeles võrdselt teistest rahvusest kinnipeetavatega, kellel selline võimalus oli (nt saksa ja eesti rahvusest). Ka kaebaja terviseprobleemid said alguse sellest, et tal ei võimaldatud vaadata venekeelseid telekanaleid. Euroopa Vanglareeglistiku art 1 ja 2 kohaselt säilitatakse kinnipeetavatele kõik õigused, järelikult ka põhiseaduse §-dest 44, 19 ja 28 tulenevad õigused. Vanglapoolsed piirangud on moonutanud kaebajale põhiseadusest, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) ning muudest rahvusvahelise 4
(9)3-09-1109 õiguse normidest tulenevaid õigusi. Vastustaja rakendatud info saamise piirang peab olema proportsionaalne ning sarnanema teistest rahvustest kinnipeetavatele kohaldatud piirangutega. Sakslastest kinnipeetavatele võimaldatakse jälgida saksakeelseid telekanaleid, kaebajal venekeelseid mitte. Tegemist on ebaseadusliku piiranguga, mis riivab ülemääraselt kaebaja õigusi. Euroopa Vanglareeglistiku järgi on kaebajal õigus saada televisiooni vahendusel teavet, et mitte kaotada kontakti välismaailmaga. Kaebajal puudub info välismaailmas toimuvast, mistõttu ei oska ta teiste kinnipeetavatega adekvaatselt suhelda ning tekivad konfliktid, mis muudavad kaebaja närviliseks, viivad närvivapustusteni, krampideni ja füüsiliste kannatusteni, mis vajab juba meditsiinilist sekkumist. Halduskohus ei ole seda põhjuse ja tagajärje seost arvestanud. Euroopa Vanglareeglistiku art 38.1 ja 38.2 järgi tuleb võtta kasutusele asjakohaseid meetmeid etnilistesse või keelelistesse vähemusrühmadesse kuuluvate vangide vajaduste rahuldamiseks ning võimalust mööda lubatakse vanglas erinevate rühmade kultuuritavade jätkamist. Murru Vanglas puudub kaebajal võimalus vaadata venekeelseid kultuuri- ja meelelahutussaateid, mida näidati Tartu Vanglas. Seetõttu nõudis kaebaja vastustajalt ORT 1, RTR ja PBMK telekanalite näitamist vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele. Need kolm kanalit annaksid täisväärtuslikku teavet, samas edastaksid ka meelelahutus- ja kultuurisaateid. Need kanalid on vastustajale kättesaadavad ja nende eest ei ole vaja täiendavalt maksta. Samuti oleks vastustajal olnud võimalus asendada nõutud kanalid mõnede teiste venekeelsete telekanalitega, mis oleks samuti edastanud meelelahutus-, kultuuri- ja uudistesaateid. Vastustaja ei teinud seda, mistõttu tekitas kaebajale suure moraalse kahju. Tekitatud kahju süvendati sellega, et kaebajat ei suunatud statsionaarsele ravile õige diagnoosi ja ravi saamiseks. Kaebajal tuli viie kuu jooksul (september 2008 - jaanuar 2009) tarvitada ravimeid, millest tal hakkas veel halvem. Kohus ei ole kaebaja haigusele mingit hinnangut andnud. Kuna enne arreteerimist pole kaebaja psüühilisi haigusi põdenud, haigestus kaebaja järelikult vastustaja süül. Kaebaja sai õiget ravi alles
  1. a veebruaris Tartu Vangla haiglas viibides, kuigi oleks pidanud seda saama juba
  2. a septembris. Vangla direktor pidanuks kohe kaebaja esimese kaebuse saamisel reageerima ja kaebaja Tartu Vangla haiglasse saatma. Kaebaja probleemidest olid teadlikud ka inspektor-kontaktisikud A. V. ja K. K., kes oleksid pidanud teavitama vangla direktorit ja arsti kaebaja terviseprobleemidest. Vanglapoolne tegevusetus põhjustas kaebajale viie kuu jooksul füüsilisi ja psüühilisi kannatusi. Halduskohus ei ole kaebaja õigusi kaitsnud, vaid vastupidi soodustanud vanglapoolset kaebaja õiguste rikkumist. Tartu Vangla haiglast naasmisel sai kaebaja juba õigeid ravimeid, kuid vastustaja ei kõrvaldanud haigushoo tekkepõhjust, sest, rikkudes kaebaja õigusi, ei võimaldanud tal jätkuvalt saada telekanalite kaudu infot võrdsetel alustel teistest rahvustest kinnipeetavatega. Kohus on jätnud menetlusnorme rikkudes arvesse võtmata toimikus oleva kinnipeetav G. Š. kirjaliku seletuse, mis samuti kinnitab vastustaja tegevusetust kaebaja terviseprobleemide lahendamisel. Samuti kinnitab G. Š., et Murru Vanglas ei näidata vene telekanaleid ning vastustaja vastupidised väited on valed. Seega on kohus tuginenud otsuse tegemisel valeväidetele. Samuti ei jõudnud kaebaja edastada kohtule õigeaegselt teise kinnipeetava J. I. seletust, mis samuti kinnitab K. K. antud ütluste ebaõigsust. Kohus ei arvestanud J. I. seletusega ning tagastas selle kaebajale põhjendamatult. Kaebaja poolt tõendi esitamisega 1-2-päevane tähtaja ületamine on formaalne ega tohiks omada olulist mõju kohtu põhieesmärgile tõe väljaselgitamisel. Murru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, jäädes kõigi halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuses toodud põhjendustega. Vangistuses on piirangud paratamatud, sh ka piirangud edastatavate telekanalite osas. Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav ei saa eeldada, et omab vabaduses viibivate isikutega samaväärseid hüvesid. Vangistust ei saa mõista vaid füüsilise vabaduse piiranguna. Kinnipeetava kogu eluolu seostatakse vanglaga – tema vabadus allutatakse

  1. ja
  2. peatükist tulenevatele piirangutele, mis on vajalikud vangistuse kui karistuse täideviimiseks (Riigikohtu 07.12.2009 5

(9)3-09-1109 otsus nr 3-3-1-5-09). Vastustaja edastab piisavalt määral telekanaleid, mis võimaldab vanglas esindatud etnilistel ja rahvuslikel gruppidel temale arusaadavas keeles ligipääsu vabalt levitatavale informatsioonile. Kaebaja väited tema ravita jätmise kohta on paljasõnalised ja ilmselgelt põhjendamata. Tervishoiuameti järelevalveosakond on leidnud, et vastustaja poolt pakutud tervishoiuteenus vastas nõuetele ja arstiabis ei tehtud vigu; vastustaja väidet tõendava Tervishoiuameti 24.07.2009 kirja palub vastustaja võtta tõendina asja materjalide juurde. Dokumendi alles apellatsioonimenetluses esitamine on põhjendatav sellega, et kiri saadeti V. D. ja koopia Murru Vanglale teadmiseks, kuid dokumenti registreerides ei olnud registreerimisega seotud ametnikele teada selle seos käesoleva kohtuasjaga. Murru Vanglale saabub iga päev palju dokumente ning kõiki dokumente ei edastata juristidele menetlemiseks, samuti ei ole kõik vangla teenistujad teadlikud toimuvatest kohtumenetlustest või nende sisust, mistõttu vangla esindaja kätte jõudis see dokument alles pärast menetluse lõppemist halduskohtus. V. D. kirjalikult esitatud vastuväite kohaselt ei ole viidatud kirja näol tegemist asjakohase tõendiga ja see tuleb vastustajale tagastada, kuivõrd selles käsitletakse Murru Vangla arstide tegevust perioodil märts-juuni 2009, kaebaja on aga käesolevas kohtuasjas vaidlustanud talle nõuetekohase arstiabi mitteosutamise perioodil 18.09.2008 -02.02.
  1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Tervishoiuameti 24.05.2010 vastuskirjas ringkonnakohtu järelepärimisele selgitatakse, et Tervishoiuameti järelevalve osakond vaatas läbi Murru Vangla poolt esitatud kaebaja tervisekaardi koopia (alates oktoober 2000 kuni 10.07.2009), Murru Vangla direktori asetäitja kirjaliku seletuse kaebajale (26.06.2009 nr 1-12/3444-1) ja koopia Murru Vangla direktori kirjalikust seletusest kaebajale (13.07.2009 nr 6-10/3198-1) ning nimetatud andmete hindamise alusel on kaebajale 24.07.2009 ka vastatud. Seetõttu pole põhjendatud kaebaja väide, et Tervishoiuameti järelevalve piirdus vaid perioodiga märts-juuni
  2. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on asjakohase tõendiga, selle alles ringkonnakohtule esitamise põhjendus aktsepteeritav ning ringkonnakohus võtab Tervishoiuameti järelevalve osakonna 27.07.2009 kirja nr 5-5AK/683 asja materjalide juurde. HKMS § 37 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline on ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni menetlusosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist kohtuistungil. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised taotlenud asja arutamist kohtuistungil. Kaebaja on märkinud apellatsioonkaebuses, et ei soovi oma halva tervisliku seisundi tõttu viibida kohtuistungil, ning taotles apellatsioonkaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses, samuti on ta saanud esitada tõendi suhtes oma seisukoha. Eeltoodu alusel otsustab ringkonnakohus uue tõendi vastuvõtmisele vaatamata jätkata apellatsioonkaebuse menetlemist kirjalikus menetluses. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme sellega, et tagastas kaebaja poolt tõendina esitatud J. I. seletuse põhjendusega, et tõend on esitatud hilinemisega. Oluline pole, mitme päeva võrra kaebaja halduskohtu poolt täiendavate avalduste ja tõendite esitamiseks antud tähtaega ületas. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Antud juhul ei pikendanud kohus enda määratud tähtaega. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei ole kaebaja tähtaja möödalaskmist millegagi põhjendanud. 6
(9)3-09-1109 HKMS § 25 lg 5 ja TsMS § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Käesoleval juhul ei ole halduskohus kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud kinnipeetav G. Š. avaldust kohtule hinnanud ega sellega arvestamata jätmist põhjendanud. Sellega rikkus halduskohus otsuse tegemisel eelviidatud menetlusnorme, mis aga eraldiseisvalt kohtuotsuse tühistamist ei tingi. Nimetatud avalduses märgib G. Š., et venekeelsete kanalite vaatamise mittevõimaldamine näol on tegemist rahvuslikul pinnal diskrimineerimisega, et kaebaja viie kuu jooksul kannatas füüsiliselt ja psüühiliselt saamata vanglalt nõuetekohast ravi ning et oktoobris-novembris 2008 pöördus kaebaja korduvalt kontaktisikute poole vangla haiglasse üleviimise abipalvega, millistele taotlustele viimased ei reageerinud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas (HKMS § 5 kaudu ka haldusasjas) igasugune teave, mille alusel teeb kohus kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul G. Š. avaldus on tõendina asjakohatu osas, milles väidetakse, et venekeelsete kanalite vaatamise mittevõimaldamine on rahvuslikul pinnal diskrimineerimine ning et kaebaja ei saanud nõuetekohast ravi ja kannatas seetõttu füüsiliselt ja vaimselt. Tegemist on G. Š. hinnanguliste seisukohtadega, millega kohus ei arvesta. Inspektor-kontaktisikud ise kinnipeetava haiglasse paigutamise küsimusi ei otsusta; K. K. ja A. V. ütluste kohaselt ei ole nad V. D. tervisekaebustele reageerimata jätnud ning on need meditsiiniosakonnale edastanud. Seega G. Š. selgitus sellest, et kontaktisikud on jätnud kaebaja abipalved tähelepanuta, on K. K. ja A. V. ütlustega vastuolus ja ebausaldusväärne, kuna võib olla mõjutatud solidaarsustundest kaaskinnipeetava suhtes. Vangistusseaduse järgi saab vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid (

§ 31lg 1).

Tegemist on ühe vanglavälise suhtlemise vormiga, mida seaduse kohaselt vangla peab soodustama. Vangil võib kambris olla isiklik teler (

§ 31lg 2), kuid telerit on vanglas võimalik vaadata ka eluosakonna üldruumis.

Seetõttu on asjakohatu vastustaja osundamine sellele, et kaebajal isiklikku telerit pole. Telekanaleid edastatakse vangla vastuvõtja kaudu ning kanalite valik pole

-ga ega muu õigusaktiga reguleeritud. Vastustaja ja halduskohus on aga õigesti märkinud, et õigusaktides pole sätestatud ka seda, et igal kinnipeetaval on õigus jälgida just talle meelepäraseid telekanaleid. Vangistuse täideviimise eesmärke ja vangla julgeolekut arvesse võttes ei tohi edastada nt vägivalda õhutavaid, õigusrikkumisi õigustavaid jms kanaleid, mistõttu edastatavate kanalite selekteerimise õigus on vanglal vaieldamatult olemas. Käesoleva vaidluse algatas kaebaja põhjendusega, et Murru Vanglas edastatavate telekanalite hulgas puuduvad venekeelsed telekanalid, mis kaebaja arvates on ebaseaduslik ja tema põhiõigusi riivav. Ringkonnakohus apellandi arvamust ei jaga. Nagu eespool märgitud,

§ 31

jätab vanglale ulatusliku diskretsiooni osas, milles jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning diskretsiooni teostamisel tuleb arvestada sätte esmase eesmärgiga, mille kohaselt on raadio- ja telesaadete jälgimine üheks vanglavälise suhtlemise vormiks. Vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava positiivseid kontakte ühiskonnaga. Samuti on vanglavälise suhtlemise võimaldamine hõlmatud vangistuse täideviimise üldise eesmärgiga, milleks

§ 6

lg 1 järgi on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ning mis tähendab karistatu resotsialiseerumist ja tema taaslõimumist ühiskonda. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC

(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ on soovitusliku iseloomuga, mille normid ei ole küll õiguslikult siduvad, kuid neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel (Riigikohtu 07.04.2010 otsus nr 3-3-1-5-10). Euroopa Vanglareeglistiku art 38.1 kohaselt tuleb etnilistesse või keelelistesse vähemusrühmadesse kuuluvate vangide vajaduste rahuldamiseks võtta asjakohaseid meetmeid ning art 38.2 kohaselt lubatakse võimalust mööda vanglas erinevate rühmade kultuuritavade jätkamist. 7
(9)3-09-1109

§ 31

tõlgendamisel koostoimes Euroopa Vanglareeglistiku art 38 lg-ga 1 tuleks kinnipeetava kommunikatsiooni tagamisel ühiskonnaga arvestada tema keelelisi erivajadusi. Kuigi raadio- või televisioonisaade võib olla ka kinnipeetava etnilise ja kultuurilise identiteedi säilitamise soodustamise vahendiks on Euroopa Vanglareeglistiku art 38 lg-l 2

§ 31

eesmärkidega siiski kaugem seos.

§ 31

eesmärk on sotsialiseerida kinnipeetav Eesti ühiskonnaga tervikuna ning sätte eesmärgi seisukohast ei saa pidada eraldi kaalukaks meelelahutuse vajadust. Vanglal on suur diskretsiooniõigus otsustamaks kuidas korraldada vanglavälist suhtlemist

§ 31

lg 1 kaudu, sh etnilistesse ja keelelistesse vähemustesse kuuluvate kinnipeetavate vajadusi arvestades, ning kui palju millise eesmärgi ja keelega telekanaleid tellida. Viidatud sätte eesmärki arvestades on oluline, et kinnipeetavale tagatakse selliste tele- ja raadiosaadete jälgimine, mis vahendavad talle maailma ja Eesti ühiskonna olulisi sündmusi. Eesti ühiskonna tähtsate sündmuste jälgimise tagamine on oluline põhjusel, et kui kinnipeetavat ei oota vabanemisel Eesti riigist väljasaatmine, siis tuleb tal eelduslikult sotsialiseeruda siinse ühiskonnaga. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §-des 4 ja 5 toodud rahvusringhäälingu eesmärke ja ülesandeid arvestades on

§ 31seisukohast eriti oluline koht Eesti Televisioonil.

Sealjuures Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lg 1 p 8 sätestab Rahvusringhäälingu avalikuks ülesandeks edastada saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele. Seega ei ole kinnipeetaval

§ 31

eesmärke arvestades kaalukat õigust nõuda, et vanglas vahendatud raadio- ja televisiooniprogrammid kajastaksid peaasjalikult muu konkreetse ühiskonna kui Eesti elu või meelelahutuslikke kanaleid kinnipeetava emakeeles. Meelelahutuslike kanalite võimaldamisel tuleb arvestada peaasjalikult seda, et erinevaid rahvusvähemusi ei diskrimineeritaks. Kuigi kaebaja vastupidist väidab, sellist diskrimineerimist asja materjalidest ei nähtu. Meelelahutuslikke kanaleid edastatakse ka venekeelseid (Planeta Sport) ning käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma määravat tähendust asjaolu, et mingil ajahetkel viidatud kanal vastustaja väitel temast mitteolenevatel põhjustel ei töötanud. Vaidlust pole selle üle, et vene keelde dubleerituna edastatakse maailma uudised kanal Euro News kaudu. Inglise- ja saksakeelsete kanalite (BBC World, Vox vms) edastamise kaalutluseks vanglas on olnud mitte see, et tulla vastu emakeelena saksa või inglise keelt kõnelevate kinnipeetavate rühmade vajadusele, vaid see on tingitud sellest, et tegemist on suure kõnelejate hulgaga maailma ja Euroopa keeltes edastatavate rahvusvaheliselt levinud kanalitega. Seega ei saa selliste kanalite levitamine viidata venekeelsete kinnipeetavate diskrimineerimisele. Etnilise ja keelelise diskrimineerimise keeld ei anna isikule alust nõuda enda emakeele käsitamist rahvusvahelise keelena. Eeltoodu alusel jättis halduskohus õigesti kohustamiskaebuse rahuldamata. Kaebaja on esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille kohus jättis samuti põhjendatult rahuldamata. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks peab avaliku võimu organi õigusvastase teo ja kannatanule tekkinud kahju vahel esinema põhjuslik seos. Kaebaja selgituste kohaselt põhjustas vastustaja oma õigusvastase käitumisega kaebaja tervise halvenemine ning vangla õigusvastaseks tegevuseks nimetab kaebaja venekeelsete telekanalite mittenäitamist ning ajavahemikul 18.09.2008 – 02.02.2009 arstiabita jätmist, vale ravi osutamist ja statsionaarsesse raviasutusse mittesaatmist. RVastS § 9 lg 1 alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on õiguserikkumise olemasolu. Kuna Murru Vangla tegevus kaebaja soovitud telekanalite mitteedastamisel oli õiguspärane, siis puudub kõnealuses osas mittevaralise kahju hüvitamiseks õiguslik alus. Paljasõnaline on kaebaja väide, et ta jäeti Murru Vanglas ilma nõuetekohasest arstiabist, ei kantud tervisekaardile kõiki väljakutseid, osutati vale ravi ja jäeti põhjendamatult haiglasse suunamata. Tervishoiuameti järelevalveosakonna tõend kinnitab, et vastustaja ei ole rikkunud kaebajale tervishoiuteenuseid osutades kaebaja õigusi ning vajaduse korral on kaebaja saanud ka haigla8

(9)3-09-1109 ravi. Asja materjalide juurde võetud kaebaja tervisekaardi koopiast nähtub, et kaebuses märgitud ajaperioodil (september 2008 – veebruar 2009) on kaebaja käinud Murru Vangla arsti vastuvõtul üheksal korral, psühhiaatri vastuvõtul viiel korral ning väljakutseid on olnud kuusteist. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et vanglaametnikud oleksid keeldunud talle arsti kutsumast, kui ta seda vajas. Samuti ei ole ta ära näidanud konkreetseid päevi, mil väljakutsed on jäetud väidetavalt tervisekaardile märkimata ja talle vajalik arstiabi osutamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on tervisega probleeme ja need olid tal ja vastav ravikuur oli talle määratud juba enne Murru Vanglasse ületoomist 2008 septembri alguses (augustis-septembris 2007 teostati kaebajale vangla haigla psühhiaatriaosakonnas ekspertiis, kus tal selgitati välja erinevad tervisehäired ja ainete sõltuvused; 20.02.-05.03.2008 viibis ta samas osakonnas ravil, aga palus ennast välja kirjutada, kuna suitsud said otsa), kuid asja materjalid ei anna alust järeldada, et Murru Vanglas ta nõuetekohast arstiabi ja ravi ei saanud. Kuna kaebaja paigutati 02.02.2009 statsionaari, siis eeldada võib tema tervise halvenemist, kuid puudub alus väita, et see toimus kaebuses viidatud vastustaja tegevuse/tegevusetuse tõttu. Seega pole kaebajale ka kõnealuses osas mittevaralist kahju tekitatud ja kahjuhüvitise nõue on põhjendamatu. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.