) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus, arvestades kõiki asjaolusid ja poolte seisukohti ning juhindudes eeltoodust, peab põhjendatuks kostjalt välja mõista poolte ühisele lapsele elatise
sätestatud miinimumsummas, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval hetkel on 2 175 krooni kuus.
kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.11.2009.a. Kostja sellele nõudele vastuväiteid ei ole esitanud, kuid on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt on kostja alates 2010.a aprillikuust kuni oktoobrikuuni (s.o kokku seitse kuud) tasunud hagejale elatist igakuiselt summas 2 175 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summade osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.