Obsah (4)

§ 2§ 23§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 3.

) §-le 23 Tallinna Halduskohtult luba R. G.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotluse põhjendused olid järgmised. Põhja Prefektuuri inspektorid pidasid xx. mail 2010 kell 14.15 kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva Armeenia kodaniku R. G.i (sündinud xx. xxxxxxx xxxx. a Armeenias). Kontrollimise hetkel töötas isik Tallinnas, Ümera 3 asuvas šašlõki väliköögis „Armeenia šašlõkk.“ R. G. saabus Eestisse

1. oktoobril 2009 bussiga läbi Ikla piiripunkti Schengeni viisa nr LVA840437 alusel (viisa kehtivus 16.-
2. oktoober 2009, C, 03 päeva, välja antud Moskvas
3. oktoobril 2009). Isiku sõnul sisenes ta Eesti Vabariiki eesmärgiga külastada Eestis elavaid tuttavaid. R. G.i viisaga lubatud viibimise aeg Schengeni viisaruumis lõppes
4. oktoobril
5. Isiku sõnul ei lahkunud ta Eestist viisaga lubatud viibimisaja lõppedes, kuna soovis Eesti Vabariigis elada ja töötada. R. G. viibib Eestis seadusliku aluseta alates
6. oktoobrist
7. Isikul on alaline elukoht Armeenias, Xxxxxxxx linnas, Xxxxxxxxxx x/xx ning Armeenias elavad tema ema, abikaasa ja kaks last. Väljasaatmist Armeeniasse ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.
8. Tallinna Halduskohus andis
9. mai
10. a määrusega loa R. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
11. juulini
12. Seejärel on Tallinna Halduskohus pikendanud R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa
13. juuli
14. a,
15. septembri
16. a ja
17. novembri
18. a määrustega.
19. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
20. detsembril 2010 taotluse R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt taotles R. G. väljasaatmiskeskuses viibimise ajal Eestis varjupaika. Tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKAS) § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. R. G.i varjupaigamenetlus ei ole veel lõpule viidud –
21. novembril 2010 toimetati R. G.ile kätte otsus, millega keelduti varjupaiga andmisest ning otsuse peale esitatud kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses. Enne kohtumenetluse lõppemist ei ole võimalik väljasaatmismenetlusega jätkata.
22. Kohtuistungil jäi Politsei- ja Piirivalveamet taotluse juurde. R. G. selgitas, et Politsei- ja Piirivalveamet on kõigis oma taotlustes ekslikult märkinud, et R. G. töötas kinnipidamise ajal šaslõkibaaris. Puudutatud isik viibis selles söögikohas, kuid tema ebaseaduslik töötamine ei ole tõendatud. KOHTU PÕHJENDUSED
23. Kohus leiab, et taotlus R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud. 6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. R. G.i viisa kehtis 18. oktoobrini 2009 ja praegu ei ole puudutatud isikul Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses sätestatud seaduslikku alust. Halduskohus on andnud

§ 23lg 1 alusel loa R.

G.i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 11 kohaselt väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega.

§ 24

lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel.

§ 24

lõigetes 11, 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise aluseid kohtule teada ei ole.

1. R. G. esitas väljasaatmiskeskuses viibides varjupaigataotluse, mille Politsei- ja Piirivalveamet lükkas tagasi. R. G. on vaidlustanud varjupaiga tagasilükkamise ja elamisloa andmisest keeldumise otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10-3049). Sel põhjusel ja arvestades ka VRKAS § 42 lg 2 sätestatut ei saa väljasaatmismenetlust praegu lõpule viia. Tulenevalt VRKAS § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Kohus leiab, et see säte ei anna haldusorganile valikuvõimalust taotleja kinnipidamiskoha osas. See ei tähenda aga, et isikut tuleks varjupaigataotluse menetluse lõppemiseni tingimata väljasaatmiskeskuses kinni pidada, sest vabaduse võtmine võib osutuda asjaoludest tulenevalt ebaproportsionaalseks. Arvestades R. G.i väljasaatmiskeskuses senise viibimise kestust ning 2 silmas pidades perekondlike sidemete puudumist Eestis ei ole väljasaatmiskeskuses kinnipidamine muutunud veel ülemääraseks. Väljasaatmine ei ole praegu ka perspektiivitu. Vaidlust ei ole selle üle, et R. G. on Armeenia Vabariigi kodanik, tal on olemas kehtiv reisidokument ja seega on puudutatud isikut põhimõtteliselt võimalik Eestist välja saata. Edasised väljasaatmistoimingud sõltuvad kohtumenetluse tulemusest haldusasjas nr 3-10-
2. Asjaolu, kas R. G. töötas kinnipidamise ajal ebaseaduslikult või mitte, ei oma praeguse asja lahendamisel tähtsust, sest võimalik ebaseaduslik töötamine Eestis ei ole R. G.i väljasaatmiskeskusesse paigutamise ega seal kinnipidamise tähtaja pikendamise aluseks.
3. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba R. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra. Monika Laatsit 3