KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-1505 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30.november 2010 kell 16.00 T

§ 222alusel hageja esialgses hagis taotles selle summa kahjuna kostjalt välja mõista.

04.07.2005 hageja täiendas hagi ning esitas kostja vastu kanalisatsioonitrassi puuduste kõrvaldamiseks kohustamise nõude. Sellest nõudest hageja 31.08.2010 kohtuistungil loobus, kuna vahepeal on olukord muutunud ning vaidlusaluse trassi omandiõigus on üle antud AS-le VV. Seoses trasside üleandmisega on väiksem ka hageja kahjunõue. 11.10.2010 hageja täpsustas nõuet ja taotles kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 104 027,55 krooni. Kahjunõude aluseks on 03.09.2001 poolte vahel vastavalt kostja esitatud hinnapakkumisele sõlmitud tööettevõtulepingu oluline rikkumine kostja poolt. Lepingurikkumine seisnes selles, et kostja eiras projekteerija M. K u koostatud projekti ning paigaldas omavoliliselt trassilõigus K0 – k14 väiksema läbimõõduga kanalisatsioonitoru ning tekitas kaevus K1 põhjendamatu hüppekaevu 11 cm, mille tulemusel muutus kanalisatsioonitrassi kalle. Selline mõõtude ja kalde suuruse erinevus pärsib oluliselt toru läbilaskevõimet – ei ole tagatud enamate kinnistute liitumisel isepuhastuv vool kanalisatsioonitrassis. Kostja ei kaasanud tööde teostamisel AS Viimsi Soojus tegevdirektorit V. Nabokovit, nii nagu nägi ette Viimsi Valla poolt kinnitatud projekt ja millekohase nõude esitas hageja esindaja L. H suusõnaliselt kostja töödejuhatajale U. Sepale. Paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitrassi teostatud päevatööde lõikes ei oleks tohtinud enne kinni ajada, kui hr Nabokov on selleks nõusoleku andnud. Üleandmis-vastuvõtmise aktis kostja kinnitab, et tööd on teostatud vastavalt TEOÜ projektile. Kostja rikkus kohustust tagada projektikohane ehitamine. Hageja esitas 11.10.2010 täiendava nõude. Kostja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu ei olnud hagejal võimalik sõlmida AS-iga VV kasutusrendilepingut. 2003.a. kevadel hageja esindaja L. H alustas läbirääkimisi AS-iga VV kostja poolt ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassi võimalikust müügist ja trassi kompenseerimisest liitumistasusid ületavas osas. AS VV juhataja 2 T. E tegi hageja esindajale ettepaneku sõlmida hagejaga tähtajatu kasutusrendileping kui vee- ja kanalisatsioonitrassiga piirnevate maaüksuste liitumiseni, kus AS VV oleks võtnud enda peale trassiga seonduvad toimingud (hooldus, võimalikud avarii likvideerimised) ning kus rendihinnaks oleks olnud 15 EEk iga liitunud kinnistu m2 järgi. (Tänaseks päevaks kinnitatud detailplaneeringute järgi: M I, M II, M III = 116 686 m2 x 15 = 1 750 290 EEKK; S= 48 607 m2 x 15 = 729 105 EEK, kokku 2 479 395 EEK.) Selle kasutusrendilepinguga oleks AS-il VV ära jäänud kohustus kompenseerida trassi ehituskulusid liitumistasusid ületavas osa, samuti hageja oleks teeninud oma investeeringu pealt kasumit. Kasutusrendilepingu sõlmimiseks lepiti kokku päev ja aeg, kuid leping jäi sõlmimata, kuna olid ilmnenud trassi ehituslikud puudused ning et trass ei ole vastavuses projektiga. Sellega seoses oli AS VV nõus kompenseerima veetrassi, kuid mitte kanalisatsioonitrassi. Alles advokaadi ja Viimsi Valla sekkumisel asjasse oli AS VV nõus kompenseerima ainult osa kanalisatsioonitrassist ning oli nõus sõlmima hageja esindajaga vee-ettevõtja ühisveevärgiga liitumise ja liituja ühisveevärgi ostu-müügilepingu. Hageja taotleb kostjalt välja mõista AS VV poolt hüvitamata jäänud 201 m pikkuse kanalisatsioonitrassi eest summas 104 027,55 krooni ning kasutusrendilepingu allkirjastamiseta saamata jäänud kasum (mõistlik summa) 300 000 krooni. AS WS lepingurikkumisest tulenes ka vajadus õigusabi kasutamiseks. Kahjunõue Advokaadibüroo Sorainen Law Offices poolt hagejale osutatud õigusteenuste ja juriidilise esindamise eest on 336 333 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kohtukulud: advokaaditeenused 336 33 krooni, riigilõivu 30 000 krooni ja ekspertiisitasu 15 000 krooni. 05.11.2010 kohtuistungil hageja loobus kasutusrendilepingu sõlmimata jäämise tõttu saamata jäänud kasumi 300 000 krooni hüvitamise nõudest. KOSTJA VASTUS Kostja 09.12.2004 kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Töö teostamise aluseks olnud vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse projekt oli vigadega ja selle järgi ei olnud võimalik töötavat trassi ehitada. Eelvoolutorustiku põhja kõrguseks oli projektis märgitud 34,74 m tegelikkuses olnud 35 m asemel. Puuduse avastas kostja tööde teostamise käigus ning ekslikud andmed projektis nõudsid torustiku kalde vähendamist. Muudatused projektis tegi projekti koostaja M. K omakäeliselt. M. K oli samaaegselt ka tellijapoolne tehnilise järelevalve teostaja ning allkirjastas tellija esindaja/järelevalve teostajana ehitustööde päeviku kanded. Olukorrast teavitati ka tellija esindajat L. H t, kes viibis isiklikult muudatuste tegemise juures. Ehitaja ei pea kahtlema projekti õigsuses ega kontrollima kõrgusmärke, kuid professionaalse ettevõtjana kostja tegutses oskuslikult ja tellija huvides, säästes sellega hagejale ca 315 000 krooni. Kostja ei tegutsenud omavoliliselt ega rikkunud tellija teavitamise kohustust. 06.08.2001 kostja hinnapakkumises olid kanalisatsioonitoru ja sellel vastavad kaevud pakutud 160 mm läbimõõduga, seega lepingu sõlmimisel oli hageja teadlik 160 mm läbimõõduga toru kasutamisest. XXX tee kanalisatsiooni eelvooluks oli 2000.a. ehitatud L160 mm läbimõõduga kanalisatsioon. 2002.a. seoses samale trassile 315 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorustiku ehitamisega likvideeriti L160 mm läbimõõduga torustik. Kostja poolt tööde lõpetamisel hageja ei taotlenud liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, pärast 2002.a. L trassi ümberehitust võib see tõepoolest olla võimatu. Samas hageja ei ole tõendanud, et on esitanud taotluse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks või et vastav taotlus on jäetud rahuldamata. Hageja kahjunõude suurus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud AS-ilt VV kompensatsiooni taotlemist või kanalisatsioonitrassi ehitamise kulude kompenseerimisest keeldumist AS VV poolt. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki tõendeid, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kasutusrendilepingu sõlmimata jäämisega seotud kahju hüvitamise nõudest hageja kohtuistungil loobus enne, kui kohus jõudis hagi täiendamise lubatavuse ja nõude menetlusse võtmise osas seisukoha kujundada, mistõttu ei ole nõuet kohtu menetluses olnud ning hageja nõudest loobumise näol on sisuliselt tegemist hagi tagasivõtmisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 mõttes. TsMS §423 lg 1 p 2 alusel kohus jätab hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Samuti hageja loobus nõudest kohustada kostjat kõrvaldama XXX maaüksusele rajatud kanalisatsioonitrassi puudused ja viima trassi OÜ TE koostatud projektiga vastavusse. Kohus võttis hageja loobumise vastu ja lõpetas selle nõude osas menetluse 29.09.2010 aegumise kohaldamise taotluse osas tehtud vaheotsuses. 2. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Nõude aluseks on asjaolu, et kostja rikkus 03.09.2001 tööettevõtulepingust tulenevaid kohustusi ning tehtud töö ei vastanud lepingu lisaks olevale projektile, mistõttu hageja ei saanud trasside võõrandamisest loodetud tulu. Vaidlust ei ole, et tööd on üle antud 01.11.2001 üle-andmise vastuvõtmise aktiga. Hagi täpsustuse kohaselt seisneb hageja kahju selles, et 26.04.2006 hageja ja AS VV vahel sõlmitud liitumislepingu ja liituja ühisveevärgi ostu-müügi lepinguga AS VV hüvitas hagejale tema poolt rajatud kanalisatsioonitrassi osaliselt, 267 m ulatuses. 3. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕSRS § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuna hageja nõue tuleneb pooltevahelise lepingu rikkumisest, leping sõlmiti ning lepingu alusel teostati tööd, mille puudustega hageja seob kahju tekkimise, 2001.aastal, tuleb pooltevahelisele võlasuhtele kohaldada kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (

) vastavaid sätteid.

§ 222

lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

§ 222

lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud.

§ 227

järgi isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Eeltoodust tulenevalt peab hagi rahuldamise eeldusena hageja tõendama, et tal on tekkinud kahju (st hageja vara on läinud kaotsi või on riknenud või hagejal on jäänud saamata loodetud tulu) ning et kahju on põhjuslikus seoses töövõtulepingu rikkumisega kostja poolt. Kostja süüd lepingu rikkumisel ja sellega kahju põhjustamisel eeldatakse, kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ei ole lepingurikkumises ja sellega kahju põhjustamises süüdi.

1. Hagi asjaoludest ja hageja selgitustest nähtuvalt seisneb kahju selles, et AS VV ei hüvitanud hagejale kanalisatsioonitrassi ehitust kogu ulatuses. Hageja ja AS VV vahel 26.04.2006 sõlmitud Vee-ettevõtja ühisveevärgiga liitumise ja liituja ühisveevärgi ostu-müügi lepingu (edaspidi nimetatud müügileping, II kd lk 121 – 124) punkti 1 kohaselt oli lepingu eesmärgiks määrata kindlaks Viimsi vallas XXX külas XXX maaüksusel asuvate, lepingus nimetatud kinnistute liitumistingimused vee-ettevõtja valduses oleva ühisveevärgiga (p 1.1.), samuti määrata kindlaks lepingu lisas 1 näidatud maa-alal liituja poolt rajatud liituja arendusala siseste 4 ja arendusala väliste vee- ja kanalisatsioonitrasside (lepingus edaspidi nimetatud liituja ühisveevärk) vee-ettevõtjale võõrandamisega seonduvad tingimused (p 1.2.) ning määrata kindlaks lepingu punktis 1.
2. toodud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste maksustamise alused (p 1.3.). Müügilepingu punktis 2.
3. lepingupooled kinnitavad, et hageja liitujana soovib müüa ja AS VV vee-ettevõtjana on nõus ostma müügilepingu lisas 1 piiritletud liituja ühisveevärgi (so vee- ja kanalitrassid) käesolevas lepingus näidatud tingimustel. Müügilepingu lisa 1 hageja kohtule tõendite esitamiseks määratud tähtaja jooksul ei esitanud, samuti ei olnud hagejal mõjuvat põhjust tõendi tähtaegselt esitamata jätmise õigustuseks, mistõttu kohus 05.11.2010 kohtuistungil keeldus nimetatud tõendi vastuvõtmisest. Müügilepingu punktist 3.
4. järeldub, et selle lepingu esemeks oli kanalisatsioonitrass 267 m ulatuses, mille hinnaks pooled leppisid kokku 517,55 krooni 1 m
6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on nimetatud ulatuses kahju tekkinud ning et väidetav kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega. Hageja nõue tugineb väitel, et tema poolt ehitatud kanalisatsioonitrass, mille võõrandamist vee-ettevõtjale ta lootis, oli sama pikk, kui müügilepingus näidatud veetrass, so 468 m. Hageja kahju seisneb väidetavalt selles, et AS VV ei ostnud kanalisatsioonitrassi kogu pikkuses. Sellest tuleneb ka hageja kahju suuruse arvestus: (468 m-267 m) x 517,55 kr = 104 027,55 krooni. Müügilepingust järelduvalt on hageja ja vee-ettevõtja müügihinnas kokku leppinud ning kostja seda hinda mõjutada ei saanud. Lepingust ei nähtu samuti, et võõrandatud kanalisatsioonitrassi pikkust või hinda oleks mõjutanud hageja väidetud kostjapoolsed vead kanalisatsioonitrassi ehitamisel.
7. AS VV 24.11.2004 nr /491 vastusest AS-le WS(II kd lk 230) nähtub, et vaidlusalusele maaüksusele on ehitatud kanalisatsiooni- ja veetorustikku kokku 912 m, millest hagejale kuulub kompenseerimisele ühisveevärgina kasutuselevõetav veetorustik pikkusega 420 m ja ühiskanalisatsioonina kasutusele võetav kanalisatsioon 210 m; kompenseerimisele ei kuulu trassid lõigus, mis jäävad S. H arendusalasse (so veetorustik 502 m ja kanalisatsioonitorustik 502 m), samuti ei kuulu kompenseerimisele kanalisatsioonitorustiku L poolne lõik pikkusega 199 m. Seega läbirääkimiste tulemusena sõlmiti hageja ja vee-ettevõtja vahel kokkulepe eelnimetatust suuremas ulatuses trasside võõrandamiseks. Lepingust ega AS VV vastustest hageja ja kostja järelepärimistele ei nähtu, et kanalisatsioonitrassi võõrandamise ulatust oleks mõjutanud väidetav asjaolu, et trassi ei ole võimalik ühiskanalisatsioonina kasutusele võtta seetõttu, et see ei ole ehitatud projektikohaselt. Eelviidatud AS VV vastusest nähtuvalt XXX tee ø 160 mm kanalisatsiooni ei olnud võimalik kasutusele võtta XXX, L, V ja XXX tee vahelise ala ühiskanalisatsioonina seetõttu, et tingituna maapinna reljeefist ei võimaldanud see trass isevoolselt kanaliseerida M maaüksuse üheksat kinnistut, torustiku kasutuselevõtmine oleks nõudnud vähemalt ühe ülepumpamisjaama ja survetorustiku ehitamist, mis on ebamajanduslik lahendus nii ekspluatatsiooni kui ka kulutuste osas. Samadel põhjustel osutus ka M II 15 kinnistu kanaliseerimiseks 03.06.2003 väljastatud liitumistingimuste kohaselt ebamajanduslikuks ning M II maaüksuse 39 kinnistut kanaliseeriti vastavalt 30.07.2003 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesande alusel. Sama asjaolu, et kostja poolt hageja tellimisel rajatud kanalitrassi ühiskanalisatsiooni osana kasutusele võtmine on ebamajanduslik just maapinnareljeefi tõttu ning vee-ettevõtja tegi teise trassivaliku, kinnitab AS VV ka 14.09.2010 vastuses L. H . Samuti nähtub 2004.a. vastusest, et Lø 160 mm kanalisatsioonitorustik likvideeriti 2002.a. novembris seoses samale trassile ø 315 mm kanalisatsioonitorustiku ehitamisega. Kanalisatsioonitorustiku suurema vastu vahetamise põhjusena nimetab AS VV asjaolu, et torustiku läbimõõt 160 mm osutus ebapiisavaks XXX küla ca 300 elamu vooluhulkade lisamiseks. Sellel alal kostja poolt trasside rajamise ajal kehtinud Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud 11.01.2000), mille kohaselt oli vaidlusaluse maa-ala kasutamise 5 sihtotstarve põllumajandusmaa, asendati 11.03.2003 algatatud detailplaneeringuga, mis võeti vastu 10.02.2004 ja millega muudeti maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa. Detailplaneeringu kehtestamise järel vastab L ümberehitatud kanalisatsioon ø 315 mm planeeringule. XXX tee ø 110 mm veetoru osutus detailplaneeringu alal kasutatavaks kogumahus, ø 160 mm kanalisatsioonitoru detailplaneeringu alale jäävate kinnistuste tarbeks kasutust ei leia. Eeltoodust järeldub, et vaidlusaluse kanalisatsioonitrassi osa osutus ühiskanalisatsioonina kasutusele võtmiseks mittesobivaks seetõttu, et naaberkinnistute arenduspiirkonnad kanaliseeriti 2004.a. muudetud maa-ala planeeringu kohaselt.
8. Hageja kahjuarvestus lähtub 2006.a. sõlmitud kokkuleppest. Hageja kohtuistungitel kinnitas, et ei soovinud trasside valmimise järel 2001.a. AS VV trassidega liituda ega trasse kohe AS-ile VV üle anda, sest lootis, et kogu ehitusmaksumus saab hüvitatud liituvate kinnistute poolt tasutavatest liitumistasudest. 26.04.2006 trasside müügilepingu punktist 3.1.nähtub, et liitumistaotluse esitas hageja alles 29.03.
9. Asjas ei ole esitatud mingeid tõendeid, millest järelduks, et 2001.a. trasside valmimise järel ei oleks vaidlusalune trass olnud kasutatav ühiskanalisatsiooni osana. Kohus leiab, et kostja ei vastuta pärast lepingu sõlmimist ja täitmist muutunud asjaolude, mida kumbki lepingupool ei saanud mõjutada, eest.
10. Hageja väide, et AS VV tasutud hind ei katnud kinnistute omanikelt saadud liitumistasude ja ehitushinna vahet, on paljasõnaline. Vaidlust ei ole, et kohtuvaidluse ajal hageja jätkas XXX maaüksuse arendusalal kinnistute müüki koos liitumisega. Hageja ei ole tõendanud ka vaidlusaluse kanalisatsioonitrassi tegelikku ehitusmaksumust ega arendataval maa-alal kinnistute ostjate poolt hagejale tasutud liitumistasude suurust. Hageja leiab, et ehitusmaksumus on tõendatud kostjaga sõlmitud tööettevõtulepinguga. Tööettevõtulepingu (I kd lk 12 – 15) punktis 4.
11. on määratud hind 887 822 krooni vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamise maksumusena kokku. Lepingust ei selgu, kui suure osa sellest moodustas kanalisatsioonitrassi ehituse maksumus. Samuti on lepingus ette nähtud ehituse maksumuse suurenemise võimalus sõltuvalt ehitusalusest pinnasest. Kohtuistungil poolte selgitustest nähtuvalt jäi trasside rajamisteele osaliselt paepinnas ning ehituse maksumus ka tegelikult suurenes. Samuti hageja ise kinnitas kohtuistungitel, et ehituse maksumuseks kujunes kokku ca 1 miljon krooni. Seega ei ole vaidlust selle üle, et tegelik ehitusmaksumus oli suurem, kui töövõtulepingus näidatud summa, mistõttu üksnes töövõtuleping ei tõenda trasside ehituse maksumust. Samuti ei ole hageja tõendanud, et trasside osalise võõrandamisega on ta kandnud kahju summas 104 027,55 krooni. Kahjusumma suuruse on hageja tuletanud arvutuslikul teel 26.04.2006 lepingu alusel, seega eeldusel, et AS VV on ainus, kellele trasse on võimalik võõrandada. AS VV on vastuseks hageja esindaja L. H järelepärimisele 19.05.2006 esitatud kirjas nr 26 (II kd lk 178) märkinud, et trasside osalise hüvitamise tingis asjaolu, et AS VV hinnangul ei ole hüvitamata jäänud toru lõiku võimalik ja otstarbekas kasutada ühiskanalisatsiooni osana, kuid torustikku on võimalik kasutada muudel eesmärkidel, näiteks sidetrasside maandamiseks, lülitades ta välja ühiskanalisatsioonist. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et hagejal kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist. Kohus jätab hagi rahuldamata.
12. Kuivõrd kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist, ei ole vajadust analüüsida poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas kahju on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega ning kas kostja on kahju tekkimises süüdi.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende 6 kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (vana TsMS) § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vana TsMS § 60 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtukulude hüvitamist õigus nõuda juhul, kui enne kohtuvaidlust on esitatud menetluskulude taotlus ja kuludokumendid. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist 2005.a. esitatud taotluse alusel. Taotluse kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud 16 520 krooni. Taotlusele lisatud Advokaadibüroo SKP01.12.2004 arve nr K-149 järgi sisaldab see summa kostjale 30.11.2004 õigusabilepingu alusel käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi 10 töötunni ulatuses, hinnaga 1400 kr /tund, millele lisandub käibemaks, kokku summas 16 520 krooni. Vana TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Vanas TsMS-is peeti hinnata hagi all silmas varalise nõudeta hagisid. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud nii varalise (kahju hüvitamise nõue) kui mittevaralise (töös esinenud puuduste kõrvaldamise nõue) nõude. Viimasest nõudest hageja loobus seoses menetluse käigus muutunud faktilise olukorraga. Vana TsMS § 62 lg 1 kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Varalise nõudega hagi hinnaks on 611 820 krooni. Kostja taotletava õigusabikulu suurus ei ületa 5 % sellest summast. Võttes arvesse, et nimetatud arve sisaldab kostja õigusabikulusid üksnes 20.02.2005 seisuga, pärast seda on rohkem kui 5 aasta jooksul asjas peetud veel mitmeid kohtuistungeid ning hageja on mitmel korral oma nõuet täpsustanud, läbi on viidud ekspertiis, kostja esindaja on esitanud mitmeid menetlusdokumente ja täiendavaid tõendeid, on taotletava õigusabikulu suurus kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab taotletud summa hagejalt kostja kasuks välja. Heli Käpp Kohtunik 7