2-10-39865 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult 29.detsember 2010 Võru kohtumaja teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-39865 Hag
§-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepinguga (tl 7) on tõendatud, et 31.07.2009.a. on OÜ Võru Kinnisvara ja T. J. (võlgnik) sõlminud lepingu alljärgnevas: 1.1. Lepingu järgi võlgneb võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale seoses kommunaalmaksete ja halduskulude mitteõigeaegse tasumisega korteri Võru xxxxx xx-xx eest seisuga 31.07.2009 25 292,50 krooni ja ta tunnistab seda võlgnevust täies ulatuses. 1.2. Võlgnik 2
(5)kohustub võlasumma OÜ Võru Kinnisvarale tagasi maksma koos muude lepingust tulenevate summadega lepingus toodud tingimustel ja täitma kõik lepingu järgi endale võetud kohustused. 2.
- Võlgnik kohustub tasuma alates augustist 2009 igakuuliselt 3 000 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed ja halduskulud xxxxx xx-xx korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluvate intressimaksetega kokku, OÜ Võru Kinnisvara arvele või OÜ Võru Kinnisvara kassasse hiljemalt iga kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Võlasumma ja lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt arvestatakse igakuulist intressi suuruses 0,06% päevas, mis lisandub lepingus toodud võlasummale.
- Lepingus toodud kõigi summade maksete teostamise päevaks loetakse päeva, mil võlgniku poolt lepingujärgselt makstud summa on laekunud lepingus nimetatud OÜ Võru Kinnisvara arvelduskontole või kassasse. Lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral maksab võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (kaasa arvatud tasumata igakuulised kommunaalmaksed ja halduskulud). Viivise arvestamist alustatakse lepingus nimetatud summa, intressi või muu lepingus toodud summa maksmise või tasumise tähtaja saabumise päevast ja lõpetatakse makse tegeliku teostamise päevaga. Võlgniku poolse lepingust tuleneva võlgnevuse kustutamisel tasutakse OÜ Võru Kinnisvara esmajärjekorras võlgnevus viiviste ja intresside võlgnevuse osas, seejärel jooksva perioodi kommunaalmaksed ja halduskulud ning seejärel võlgniku võlgnevus kommunaalteenuste ja halduskulude mitteõigeaegse tasumise osas.
- Kui võlgnik on jätnud tähtaegselt täielikult või osaliselt tasumata käesoleva lepingu punktis 2.1 toodud makse (kaasa arvatud igakuulised kommunaalmaksed, halduskulud ja /või intressimaksed) või on rikkunud muid käesoleva lepingu tingimusi, on OÜ Võru Kinnisvara õigus pöörduda punktis 1.1 toodud kogu võlgnevuse ja arvestatud viiviste, intresside ning muude lepingust tulenevate summade (kaasa arvatud igakuulised tasumata kommunaalmaksed ja halduskulud) sissenõudmiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poole. Pooled on kokku leppinud, et kui OÜ Võru Kinnisvara on pöördunud käesoleva lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 8 000 krooni. Korteri Võrus xxxxx xx-xx võlgnevuse, arvestatud maksete ja tasumise koondist (tl 6) nähtuvalt on kostja võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 35 065,25 krooni, intressinõue 1065,10 krooni ja leppetrahv 8 000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse ja intresside suurust. Neil asjaoludel ja eeltoodud tõenditele ning kostja õigeksvõtule tuginedes kohus leiab, et kostja põhivõlgnevus 35 065,25 krooni ja maksmata intressid 1 065,10 krooni on tõendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotleb kostjalt ka leppetrahvi 8 000 krooni väljamõistmist. Kostja palub leppetrahvi mitte nõuda, kuna on makseid tasunud. Hageja leiab, et ta nõuab leppetrahvi tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust, mille järgi leppetrahvi tasumine oli ette nähtud juhul, kui hageja on pöördunud lepingu rikkumise tulemusena kohtu poole; 8000-kroonine leppetrahv pole rohkem kui 36 000-kroonise kohustusega võrreldes kindlasti ebamõistlikult suur, seda enam, et leppetrahv oli lepingusse sisse kirjutatud eelkõige hoiatava abinõuna, mille eesmärgiks oli ära hoida kostjapoolseid lepingutingimuste rikkumisi ja poleks nimetamisväärselt väiksemana oma eesmärki täitnud; hageja on mitmekordselt enne hagi esitamist taotlenud kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, andnud kostjale selleks aega ja võimalusi omapoolsete järelandmiste näol; kostja on jätnud lepingujärgsed maksed tasumata korduvalt, näiteks detsembris 2009 ja jaanuaris 2010 täielikult ning veebruaris 2010 on tasunud lepinguga võrreldes vähem 435,25 krooni; selle peale juhtis hageja oma kirjaga 03.03.2010 kostja tähelepanu lepingu rikkumisele ning palus 3
(5)likvideerida mahajäämus koos märtsikuu lepingulise maksega; meeldetuletusest hoolimata ei tasunud kostja märtsikuu maksetähtajaks ühtegi senti ja sellest tulenevalt võttis hageja seisukoha pöörduda kohtusse, saates kostjale 22.03.2010 sellekohase kirja; pärast nimetatud kirja kättesaamist helistas hagejale kostja ema ja lubas tasuda lepingulisest mahajäämusest 11 435,25 krooni veidi väiksema summa 11 000 krooni hiljemalt 31.03.2010; selleks tähtajaks mingit tasumist ei toimunud; aprillis tasus kostja lubatud 6000 krooni asemel ainult 4300 krooni, mais 3000 ja juunis 2476 krooni; juulis 2010 ei laekunud kostjalt uuesti ühtegi senti ning alles sellele järgnevalt esitas hageja hagiavalduse kohtule (tl 24-25).
§ 162
lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et leppetrahv on ülemäära suur. Lepingu p 4 kohaselt (tl 7) on pooled kokku leppinud, et kui hageja on pöördunud lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 8 000 krooni. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, sest kostja ei ole lepingut täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja võlgnevuse likvideerimisel novembri- ja detsembri arvestuskuu eest 2009.a., veebruari, juuni ja juuli arvestuskuu eest 2010.a. tasunud ühtegi senti (tl 6). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et leppetrahv on ülemäära suur. Leppetrahvi tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Leppetrahvi vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Võrreldes lepingu sõlmimise ajal tunnistatud võla ja haginõude suurusi, nähtub, et kostjal on ühe aasta jooksul võlasumma hoopis suurenenud ligi 10 000 krooni. Üksnes asjaolu, et kostja on rahalistes raskustes, ei saa olla aluseks leppetrahvi vähendamisele. Samuti moodustavad hageja kõrvalnõuded põhinõudest vaid ligi 26 protsenti.
§ 104
lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest
§ 103lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav.
Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on
§ 103lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 4
(5)Pooltevahelise lepingu p 3 kohaselt maksab võlgnik lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral hagejale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (tl 7). Seega tuleb välja mõista kostjalt OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 35 065,25 kroonilt alates 19.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 44 130,35 krooni ning viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 35 065,25 kroonilt alates 19.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: 5
(5)