lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 08.01.2010 esitas O. T. kohtule hagi E., L. T. ja V. L. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja töötas T. juhatajana. 12.12.2008 käis V. L., kes ei olnud sellel ajal enam T. nõukogu esimees, notari juures, et notariaalselt kinnitada äriregistrile esitatavat avaldust T. juhatuse väljavahetamiseks. Samal päeval sisenesid hageja töökabinetti (XXXXX X, XXXXX) E. juhatuse liige R. S., teised kostjad ning A. K., M. K., A. M., J. K. ning teised E. töötajad. E. juhatuse liige viitas notariaalselt kinnitatud avaldusele ning teatas hagejale, et hageja on ühistu juhatusest 03.11.2008 nõukogu otsusega tagasi kutsutud ning asemele määratud A. K., M. K. ja A. M.. Hagejal paluti tööasjad mõne tunniga uuele juhatusele üle anda ja tööruumidest lahkuda. Hageja leidis, et tema tagandamine juhatusest toimus õigusvastaselt ning sellega tekitasid kostjad talle mittevaralise kahju. E. vastutus tuleneb sellest, et E. juhatuse liige aitas 12.12.2008 sündmustele kaasa. L. T. vastutus tuleneb sellest, et ta ei olnud 12.12.2008, kui hageja töölt kõrvaldati, T. nõukogu liige. V. L. vastutus tuleneb sellest, et tal puudusid T. nõukogu esimehe volitused notarile avalduse esitamiseks. Hageja õigusvastaselt töölt kõrvaldamine kahjustas tema isikuõigusi ja tekitas hingelise vapustuse ning tema maine sai kahjustada. Hagejast jäeti mulje, et ta ei saa tööga hakkama. Seoses sellega kaasnesid hagejal tervisehäired, peavalud ja hageja ei saanud paar nädalat magada. 20.01.2009 pöördus hageja terviseprobleemidega perearsti poole. Hageja on seisukohal, et kuna 12.12.2008 T.-l nõukogu polnud, siis 12.12.2008 ei saanud keegi teda töölt kõrvaldada. Hageja ja nõukogu vahel sõlmitud lepingu lõpetamisest oleks saanud hagejat teavitada vaid nõukogu liige. Kostjate vastuväited E. vaidles hagile vastu. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-09-9958, milles hageja nõuab T. 03.11.2008 otsuse tühisuse tuvastamist ning enda tööle ennistamist. E. pole käesolevas asjas kohaseks kostjaks. 03.11.2008 pidas T. vajalikuks hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ning see on nõukogu põhikirjast tulenev õigus. 12.12.2008 kõrvaldati hageja ametist ning selle toimingu seadustas T. uus nõukogu 26.02.
kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja viited
lg 6 sättele ei ole asjakohased, kuna nimetatud sätte kohaselt edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile, kui menetlusosalise käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused. Nimetatud säte reguleerib kohtuistungi korda. Hageja leidis, et 12.12.2008 õigusvastaselt töölt kõrvaldamine tekitas talle hingelise vapustuse ning kahjustas tema mainet. Hageja põhjenduste kohaselt kuna tegemist on väikese kohaga, siis kõik tunnevad kõiki ning kui ta töölt kõrvaldati, jäeti temast mulje, et ta ei saanud tööga hakkama. 20.01.2009 käis ta perearsti juures, ta ei saanud paar nädalat magada, kaasnesid tervisehäired ja peavalud. Hageja väidetel 12.12.2008 puudus T. nõukogu, mistõttu ei olnud teda võimalik töölt kõrvaldada. L. T. oli T. nõukogu liige kuni 07.11.
Kohus ei oleks tohtinud seda lubada, samuti ei oleks tohtinud kohus
T. ning V. L.. Vastustajate esindaja viimase hetke suulist seisukohta, mis oli vastustajate ja apellandi seisukohast risti vastupidine, ei oleks kohus mingil juhul aluseks tohtinud võtta.
lg 3 järgi oleks saanud omaksvõttu tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasi võttev pool tõendab, et juba omaksvõetud asjaolu ei vasta tõele. Antud juhul midagi sellist ei tehtud ega taotletud.
lg 3 kohaselt oleks kohus pidanud antud juhul teatama vastustajate eelmenetluses antud seisukoha ja vastustajate esindaja suulise seisukoha täielikust erinevusest ja toimima
Seda kohus ei teinud. Kui kohus oleks seda teinud, oleks apellant saanud taotleda tõendina poolte vande all ülekuulamist, millele apellant hagiavalduses viitas.
lg 8 kohaselt oleks pidanud kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustunud hagi aluseks olevate faktiliste väidetega. Seda kohus ei teinud ning eirates vastustajate kirjalikes vastustes esitatud omaksvõttu, tunnistas õigeks esindaja suulise versiooni, mille kohaselt vastustajad viibisid küll juures, kuid mingit õigusvastast tegu ei teinud, sest apellandi tagandamise (lepingu ülesütlemise) teostas uus juhatus. Kohus ei põhjendanud, kuidas on võimalik, et juhtimislepingu saab lõpetada uus juhatus, kes pole selle lepingu pool. Lepingu sai üles öelda ainult lepingu pool, s.o. nõukogu ning seetõttu esinesidki L. T. ja V. L. näiliselt kui volitustega nõukogu liikmed. V. L. tegu 12.12.2008 seoses notarile ebaõigete andmete esitamisega pole otsuses üldse kajastatud. Mitte täites
L. esitada notarile valeandmeid ja kuidas on võimalik, et V. L. poolt notari juures ilma esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on õiguspärane tegu. Kohus leidis, et V. L. käitumises puudub õigusvastasus. Kohus toetas V. L. seisukohta, et kuna äriregistri kanne oli vale, siis oli vaja esitada kandeavaldus. Asjaolu, et sellise teguviisiga rikuti seadusi, jättis kohus märkimata. E. puhul tuleneb tema teo ja süü mittetuvastamine kohtu ebaõigest hinnangust eelkirjeldatud L. T. ja V. L. tegudele. Tegelikult oli E. just see isik, kes teatas lepingu ülesütlemisest 12.12.2008 ja tegutses VÕS § 1045 lg 4 järgi teole kihutajana või kaasaitajana. 5 Apellandi arvates tuleneb õigusnormide rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine kohtu poolt sellest, et kohtunik juhtis kohtuistungit kiirustades ja seetõttu ei jõudnud kohus välja selgitada
lg l ja § 351 järgi menetlusosaliste arvamusi asjas tähendust omavate asjaolude ja nüansside suhtes vajalikus ulatuses. Samuti ei teatanud kohus
lg 3 alusel vastustajate ja nende esindaja erinevatest seisukohtadest hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude suhtes ning kohus ei oleks tohtinud
Normi rikkudes võttis kohus aluseks just esindaja suulise seisukoha. Et kohus ei suutnud endale kõiki momente selgitada, kinnitab tõsiasi, et kohus on jätnud täielikult analüüsimata V. L. tegevuse 12.12.2008 notari juures, kus V. L. valetas notarile, et ta on T. nõukogu esimees, sooritades sellega teo, mis on sätestatud KarS § 281 lg-s 1. Kohus väidab otsuses, et pole tuvastanud hageja isiklike õiguste rikkumist ehk apellandil kahjulike tagajärgede esinemist. Samuti leiab kohus, et hageja pole tõendanud enda isiklike õiguste rikkumist. Apellant lähtus Riigikohtu lahenditest, eelkõige nr 3-2-1-85-08, p-st 13, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Apellant on enda isiklike õiguste rikkumist tõendanud 19.01.2010 kohtumäärusele saadetud vastuses, samuti kohtuistungil, nagu nähtub protokollist. Kirjeldatud on asjaolusid, mis põhjustasid hagejal hingelist valu ja kannatusi ning au ja väärikuse alandamist seoses hageja ebaseadusliku töölt kõrvaldamisega Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi ning vastustajate esindaja ning tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Maakohus on otsuse põhjendamisel järginud
Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu otsuses olevate põhjendustega, siis tulenevalt
Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Hageja esitas kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nimetatud paragrahv sätestab deliktilise vastutuse üldpõhimõtte ning VÕS § 1045 lg 1 defineerib õigusvastasust deliktiõiguse jaoks eelkõige teo tagajärje järgi, mida on maakohus otsuses analüüsinud ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses olevaid põhjendusi üle korrata. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et mittevaralise kahju nõude esitamisel peab hageja põhistama ja tõendama mittevaralise kahju olemasolu ja selle tekitamist kostja poolt õigusvastase käitumise tagajärjel. Hageja tugines mittevaralise kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et kostjate käitumisega rikuti tema isiklikke õigusi, mida on otsuses analüüsitud. Maakohus, tuginedes VÕS § 1046 lg-le 1, asus seisukohale, et kostjad ei ole hageja suhtes toime pannud õigusvastast tegu ega avaldanud ebaõigeid andmeid ning ei ole hageja isiklikke õigusi rikkunud (mainet kahjustanud). Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta eelnimetatud järelduseni jõudis. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt ebaõiget tõendite hindamist. 6 Kahtlemata võis hagis kirjeldatud 12.12.2008 sündmus (teate edastamine juhatusest tagasikutsumiseks mitme isiku juuresolekul, kohene dokumentide üleandmise kohustamine) olla hageja jaoks ebameeldiv, kuid see ei anna alust lugeda kostjate käitumist õigusvastaseks. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja tulundusühistu juhatuse liikmena pidi arvestata, et nõukogul oli õigus juhatuse liiget tagasi kutsuda sõltumata põhjusest tulundusühistuseaduse (TÜS) § 61 lg 1) järgi. Samuti tuvastas maakohus, et 03.11.2008 nõukogu otsus on kehtiv. Apellant ei nõustu maakohtu eelnimetatud seisukohaga, kuid apellandi esitatud väidetele on otsuses vastatud. Kohus on analüüsinud hageja väiteid iga kostja suhtes. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Asjaolu, kas hageja on T. juhatusest tagasi kutsutud nõukogu poolt õiguspäraselt või mitte, ei saa käesolevas tsiviilasja hinnata. See ei ole käesolevas tsiviilasjas hagiesemeks. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja on esitanud vastava nõude T. vastu teises tsiviilasjas nr 2-09-8429. Käesoleva tsiviilasja esemeks oli kostjate vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõue. Seega oli kohtu ülesandeks tuvastada, kas esinevad seadusest tulenevalt eeldused nõude rahuldamiseks. Kuivõrd maakohtus ei leidnud tõendamist mittevaralise kahju hüvitamiseks vajalike eelduste olemasolu, siis on kohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et hageja väited tervisekahju olemasolust seonduvalt 12.12.2008 sündmusest on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Apellatsioonkaebuse väidetel kostjad võtsid omaks faktilise asjaolu, et apellandi kui juhatuse liikme tagandamise viisid läbi kostjad II ja III ning kohus ei oleks tohtinud lubada omaksvõtust taganemist. Vaidlus puudub selles, et kostjad II ja III viibisid hageja kabinetis, kui talle teatati juhatuse liikme volituste lõppemisest, seega ei ole nimetatud faktilise asjaolu omaksvõttu kostjad muutnud. Asjaolu, et T. nõukogu 03.11.2008 otsus oli ka 12.12.2008 kehtiv, on maakohus tuvastanud. Hageja volitusi tulundusühistu juhatuse liikmena ei lõpetanud kostjad II ja III, vaid selleks pädev organ. Seega on hageja väited tema tagandamisest kostjate II ja III poolt ekslikud. Ka on kohus vastanud hageja väidetele kostja I osas ning kolleegium ei pea vajalikuks üle korrata otsuses olevaid põhjendusi. Hageja väitega sellest, et maakohus ei ole kõiki asjas olulisi faktilisi asjaolusid tuvastanud ning on menetlust läbi viinud kiirustades, kolleegium ei nõustu. Tsiviilasjas on poolte kohustuseks esile tuua faktilised asjaolud ja need tõendada. Harju Maakohtu 19.01.2010 määrusega on jäetud hagiavaldus käiguta ning on antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Määruses on kohus juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud hagiavalduse ei vasta
Menetlusosalistele anti võimalus oma väidete põhjendamiseks ja tõendite esitamiseks. 16.04.2010 kohtuistungi protokollist ilmneb, et pooled ei esitanud vastuväited tsiviilasjas sisulise arutamise lõpetamiseks. Seega kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist tsiviilasja menetlemisel. Arvestades eeltoodut kolleegium asub seisukohale, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Ele Liiv Imbi Sidok 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.