) § 143 ja 144 järgi.
lg 1 alusel kohustub kostja käendajana hageja ees KKOÜ kohustuste eest vastutama käenduse piirsumma ulatuses.
lg 1 alusel tuleb võetud kohustusi täita.
Kostja väitis, et võlast tuleks maha arvestada tagatisdeposiit. Võlgnevuse ajatamise kokkuleppest nähtub, et tagatisdeposiit on võlgnevusest maha arvestatud (t lk 21). Kostja väited, et hageja üüris ruumi uuesti välja ei oma antud juhul tähendust, sest üürilepingu pooled on kokku leppinud, et 2 üürnik hüvitab hagejale ka saamata jäänud tulu. See kokkulepe on kehtiv sõltumata sellest, kas ruum anti edaspidi üürile või mitte. Kostja oli kohtuistungil nõus, et kokkuleppes märgitud võla suurus oli 189 179,33 krooni. Lisaks maksetähtpäevadel kohustus üürnik tasuma ka intressi, mille suuruseks oli 15% aastas. Viiviseks oli kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Intressi ja viivise arvestusele matemaatilises mõttes kostja vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 244 970,66 krooni. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.