lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja teostas elumaja XXX renoveerimistöid.
lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töövastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingu punkt 5 kohaselt töövõtja annab katusetööd tööandjale üle 20.märts 2006 ja ülejäänud tööd vastavalt tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppel nimetatud tähtaegadel. Hagiavaldusest nähtub, et objektil XXX teostati hageja poolt renoveerimistöid ning kostja ka maksis tehtud tööde eest kuni 2007 maikuuni. 10.05.2007 arve nr 26 tasus kostja osade kaupa ning osaliselt, jättes tasumata 20 000 krooni. Kohus leiab, et kostjal puudub alus arve osaliselt tasumata jätmiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid kostja keeldumise õiguspärasust. Tasudes arve osaliselt, tunnistas kostja arve aluseks märgitud tööde teostamist. Arve nr 27 31.05.2007 on kostja jätnud täielikult tasumata. Arve aluseks olevad tööd on hageja teostanud ning kostja on tööd vastu võtnud (akt nr 15, t. lk 17-18). 30.06.2007 esitas hageja kostjale arve summas 20 500,15 krooni ruumi 015 põrandalõhkumise, betoneerimise tööde eest. Et arvel märgitud tööd olid teostatud tõendab teostatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt 01.06.2007 (t. lk 20). 01.06.2007 poolte poolt allkirjastanud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktis konstateeriti, et HEOÜ on lõpetanud lepingujärgsete tööde teostamise ja annab need üle GKOÜ-le. Tööd on teostatud vastavalt projektdokumentatsioonile, üldistele ehituseeskirjadele ja kvaliteedinormidele. Nii hinnapakkumisest (t. lk 24) kui kostja e-kirjast 18.08.2008 (t. lk 25) nähtub, et kostja on tellinud hagejalt lisatöid objektil XXX, Tallinn. Lisatööks oli uukide esiseina katmine plekiga. Vaidlus puudub selles, et hageja on tööd teostanud. Hageja poolt 12.09.2008 esitatud arve on kostja osaliselt tasunud, tasumata on 6 000 krooni. Tehtud tööde kvaliteedi ja mahu osas ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud, mistõttu tuleb hageja nõue summas 106 560,70 krooni lugeda põhjendatuks. Kostja viide asjaolule, et hageja viivitas tööde teostamisega, mille tõttu on kostjal tekkinud kahju, ei anna alust tehtud tööde eest maksmisest keeldumiseks. Tähtaja ületamise korral on lepingus pooled ette näinud sanktsiooni. Pealegi nähtub poolte kirjavahetusest, et pooled olid saavutanud kompromissi, mille järgi teostas hageja kostjale osa töid tasu saamata (t. lk 122, 130-131). Kompromissist tulenevate tööde tegemist kinnitas ka tunnistaja MK.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3 Pooled on viivise suuruses kokku leppinud töövõtulepingu punktis 6.1, mille kohaselt arve mitteõigeaegse tasumise korral maksab tööandja viivist 0,2 % lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist arvete 26 ja 27 järgi 0,2 % päevas ning arvete 37 ja 47 järgi 0,5 % päevas, kokku hagi esitamise seisuga summas 201 540,85 krooni. Viivise 0,5 % on pooled kokku leppinud arvetel. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viiviseid 106 000 Kostja ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põhi- kui kõrvalnõudes täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.