Vabastada pankrotihaldur Kalev M oma kohustustest pärast äriühingu likvideerimist ja registrist kustutamist. Ettevõtte dokumentide hoidjaks määrata KKOÜ (registrikood XXX) juhatuse liige AKB ik XX, eluk XXX. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade KKOÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 12 000 krooni ja kulutusteks 662.51 krooni. Välja mõista AKB-lt ik 37805290293 ajutisele pankrotihaldurile Kalev M (XXX) tasu 5800 krooni ja kulutused 662.51 krooni OÜ Pankrotihalduri-büroole . Välja mõista riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Kalev M (XXX) tasu 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), vastavalt PankS § 23 lg 4. Saata määrus ajutise halduri tasu osas riigi vahenditest pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebe kord ja tähtajad Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 09.11.2010 esitas KKOÜ kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetus on põhjustatud kiirtoitlustusvaldkonna madalseisust, toote spetsiifikast, mis ei osutunud populaarseks, toitlustuskoha asukoha valik oli vale hoolimata suurest liiklusvoolust ning parkimise võimalusest. Eelnevate põhjuste tõttu ei ole ettevõte suuteline olnud täitma kohustusi võlausaldajate ees. 15.11.2010 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi summas ca 11 346.35 krooni. Võlgnik reaalset vara ei oma. Olen arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ KK mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates jaanuarist 2009 rahaliste vahendite liikumist pangakontodel ei ole toimunud . OÜ KK poolt Äriregistrile esitatud 2009 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing majandusaasta 34 598 kroonise kahjumiga ja äriühingu omakapital oli negatiivne summas miinus 26 528 krooni ning realiseerimise netokäive 0 krooni. Olen arvamusel, et võlgnikul olid ajutised makseraskused juba 2008 aasta lõppedes, kuna äriühingu omakapital ei vastanud Äriseadustiku § 176 nõuetele Arvestades eeltoodut, leian, et äriühingul olid tõsised makseraskused juba 2008 aasta lõppedes ning äriühing tegutses alakapitaliseerituna. 1 Äriseadustiku § 180 lg
. § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kuna võlgnikul reaalne vara puudub, leian, et pankroti väljakuulutamine on võimalik juhul kui pankrotiavalduse esitaja poolt tasutakse
.§ 30 lg.1 sätestatu. Samas on võimalik pankroti 2
lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ka juhul kui võlgniku juhatuse liikme poolt tagastatakse kassast võetud 22 277,84 krooni, ei ole summa piisav selleks, et välja kuulutada pankrot ning jätkata pankrotimenetlust Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
. §-dest 23 lg.1ja 2, 29 lg.1 ajutine pankrotihaldur taotleb: lõpetada OÜ KK, registrikood XXX pankrotimenetlus
. § 29 lg. 1 alusel raugemise tõttu; välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 000.- krooni Kalev M kasuks ja tehtud kulutused summas 662,51 krooni OÜ Pankrotihalduri-büroo Mägi & Partnerid kasuks , ; määrata OÜ KK dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige AB, ik XXX, elukoht XXX. 30.11.2010 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega ja tasu ning kulutuste taotlusega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 30.11.2010 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 20 000 krooni. Harju Maakohtu 30.11.2010 määrus 20 000 krooni deponeerimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna eelnimetatud summat deposiiti ei ole kantud, saab kohus üheselt järeldada, et keegi ei nõustu kandma käesoleva pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd ei ole tasutud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt 2009 aasta ettevõte lõpetas kahjumiga. Seega võlgnik oli kohustatud pankrotiavalduse kohtule esitama juba hiljemalt 2010 aasta jaanuarikuus. Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Haldur leiab, et antud asjas juhatuse liikmed ei ole käitunud kooskõlas seaduse nõuetega, kuna ÄS § 180 lg (5 1 ) kohaselt peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske 3
lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 3, kui pankrotimenetlus lõpetatakse likvideerib haldur juriidilise isiku. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Tulenevalt
lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ka ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur Kalev M on taotlenud ajutise halduri tasu 12 000 krooni ja kulutuste 662,51 krooni hüvitamist. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Haldur on taotlenud ka riigi vahenditest tasu ja kulutuste hüvitamist, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus on seisukohal, et halduri esitatud tasu taotlus 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) kuulub rahuldamisele riigi vahenditest, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.