KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1282 Haldusasi OÜ Julein kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 10.03.2010 otsuse nr 13-1/1868 ning Maksuja Tolliameti 27.04.2010 vaideotsuse nr 6-1/172-3 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks välja andma uus otsus. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Julein juhatuse liikmed Juri Naumenko ja Leila Naumenko; vastustajate Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskuse ning Maksu- ja Tolliameti esindajad Villy Lopman ja Kaupo Kruusvee. Resolutsioon
- Jätta OÜ Julein kaebus rahuldamata.
- Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ Julein esitas halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) 10.03.2010 otsust nr 13-1/1868 ja Maksu ja Tolliameti 27.04.2010 vaideotsust nr 6-1/172-3, taotledes nende tühistamist ning Maksu- ja Tolliameti kohustamist välja andma uus otsus, millega rahuldada OÜ Julein taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks 36 kuuks või teiseks mõistlikuks ajaks. Maksu-ja Tolliamet Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse kaudu tegi 16.02.2010 korralduse nr.1311/2660 maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega, millega kohustas OÜ Julein tasuma maksuvõla kogusummas 33 132,00 krooni Maksu-ja Tolliameti vastavale pangakontole nr. 10052031000004 SEB Pangas või nr.221013264447 Swedbank pangas 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. OÜ Julein seda korraldust ei ole vaidlustanud. OÜ Julein esitas Maksu-ja Tolliameti Põhja Maksu-ja Tollikeskusele 17.02.2010 taotluse 44 105,27 krooni suuruse maksuvõla tasumise ajatamiseks 36-ks kuuks. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 10.03.2010 otsusega nr 13-1/1868 jättis maksuhaldur OÜ Julein 17.02.2010 taotluse juriidilise isiku maksuvõla tasumuse ajatamiseks 36 kuuks käibemaksu 1118 krooni, kinnipeetud tulumaksu 2620 krooni, kogumispensioni makse 340 krooni, sotsiaalmaksu 28 134 krooni ja töötuskindlustusmakse 720 krooni ning intressi 10 973,27 krooni osas rahuldamata. 09.04.2010 esitas OÜ Julein Maksu- ja Tolliametile vaide PMTK 10.03.2010 otsusele nr 131/
- 27.04.2010 vaideotsusega nr 6-1/172-3 jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ Juleini vaide rahuldamata. OÜ Julein väidab, et äriühingul puudusid vahendid maksu tasumiseks ning et
- aasta raamatupidamisbilansis oli ekslikult kajastatud pangakontodel raha olemasolu 55 839 krooni suuruses summas ja 31.12.2009 seisuga käibevara 73 569 krooni ulatuses. Seisuga 31.12.2009 oli raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud käibevara 73 569 krooni ulatuses, mille realiseerimine oli aga osaliselt või täielikult võimatu. 19.02.2010 viidi läbi OÜ Julein inventuur, mille käigus on asutud järeldusele, et osa käibevarana arvel olevatest nahkrõivastest tuleb kas alla hinnata või maha kanda. Vastavalt 22.02.2010 aktidele on müügiks saadud kaubad summas 30 000,48 krooni maha kantud ning ülejäänud ( 10 nimetust) on alla hinnatud ( algväärtus 41 305,00 ja lõppväärtus 10 305 krooni). Seega OÜ Julein käibevara maksumus seisuga 31.12.2009 moodustas tegelikult 10 305 krooni, mis ei võimaldanud äriühingul likvideerida maksuvõlga vastavalt Maksu-ja Tolliameti poolt Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse kaudu 16.02.2010 tehtud korraldusele nr.13-11/
- Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Julein makseraskused on ajutise iseloomuga ja tekkinud mõjuvatel põhjustel- seoses raske majandusliku situatsiooniga, mis annab äriühingule õiguse taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. OÜ Julein on väitnud maksuhaldurile, et kavatseb jätkata ja arendada oma tegevust ning tagada maksuvõla tasumise ajatamise perioodil graafiku osamaksete, jooksvate maksukohustuste ning maksuvõlalt arvestatava intressi tähtaegset tasumist, milleks vajab OÜ Julein maksuvõla tasumise ajatamist võimalikult pikemaks ajaks. OÜ Julein kinnitab, et maksuvõla mittetasumine on tingitud äriühingu raskest majanduslikust olukorrast. Maksuhaldur ei nõustu kaebaja poolt väidetuga. OÜ Julein ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et äriühingul ei olnud pangakontol vaba raha. Ka inventuuriakti lähteülesandest ning tulemustest on väljaloetav, et inventuuri tulemusel ei loetud ega kontrollitud pangakontol olevat raha. Seega leiab maksuhaldur, et OÜ Julein ei ole siiani tõendanud, et isikul puudus võimalus maksuvõla tasumiseks. Maksuhalduri väitel nähtub esitatud materjalidest, et kaebaja on kasutanud vaba raha muuks otstarbeks, kui maksuvõla tasumiseks. PMTK ning MTA leiavad, et OÜ Julein varaline seisund, majandusnäitajad ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine on äärmiselt halvad. Maksuhaldur ei saa nõustuda kaebuse esitajaga, et 2 äriühingu makseraskused on ajutise iseloomuga: alates 2008 algusest on mahajäämus isiku poolt deklareeritud maksete osas, alates märtsist 2008 ei ole isik teinud sissemakseid ettemaksukontole maksuvõlgade vähendamiseks ning alates 2009 jaanuarist puudub kaebajal igasugune käive. Maksuhaldur on seisukohal, et üle kahe aasta kestvat makseraskust ei saa pidada enam ajutiseks ning kaebaja praeguste näitajate põhjal saab teha üheselt järelduse, et isiku makseraskus ei ole ajutine. Maksuhalduri arvates ei suuda äriühing praeguse prognoosi alusel maksuvõlga tasuda. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud taotluse ja tõendite põhjal ei ole OÜ Julein võimeline tasuma maksuvõlga ning maksuvõlast ja ajatamisest tulenevaid intresse. Maksuhaldurile ei tundu usaldusväärne kaebaja taotlus maksuvõla tasumiseks 36 kuu jooksul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Maksu-ja Tolliameti (MTA) 27.04.2010 vaideotsusega nr.6-1/172-3 jäeti rahuldamata OÜ Julein vaie ning muutmata Põhja Maksu-ja Tollikeskuse (PMTK) 10.03.2010 otsus nr.131/1868, millega jäeti rahuldamata OÜ Julein taotlus maksuvõla tasumise ajatamiseks. MTA asus järeldusele, et PMTK 10.03.2010 otsus nr 13-1/1868 on õiguspärane ja motiveeritud ning vaides esitatud põhjendused ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja ei ole kaevatava vaideotsusega nõus järgnevatel alustel: Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg l sätestab, et lähtudes haldusorganile seadusega antud kaalutlusõigusest peab ta kaaluma otsuse tegemist ja valida erinevate otsuste vahel. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebaja leiab, et kaevatav otsus ei ole õiguspärane. Otsuse tegemisel ei ole maksuhaldur objektiivselt kaalutlenud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu kaevatav otsus ei ole proportsionaalne ega õiguspärane. Väär on maksuhalduri väide, et maksuvõla mittetasumine on tingitud OÜ Julein halvast maksedistsipliinist ning et 31.12.2009 seisuga raamatupidamisbilansi andmetel oli OÜ Julein piisavalt vahendeid maksuvõla tasumiseks: pangakontodel oli 55 839 kroonine arve, lisaks sellele käibevara 73 569 krooni- ja lühiajalisi kohustusi 33 212 krooni ulatuses, millest 100% moodustasid maksuvõlad. Oma 17.02.2010 taotluses ja seletustes MTA Põhja Maksu-ja Tollikeskusele on OÜ Julein teatanud, et äriühingul puudusid vahendid maksu tasumiseks ning et 2008.aasta raamatupidamisbilansis oli ekslikult kajastatud pangakontodel raha olemasolu 55 839 summas ja 31.12.2009 seisuga- käibevara 73 569 krooni ulatuses. 2008.aastal tekkisid OÜ Julein majandusraskused seoses tema kaupade vastu nõudluse vähenemisega majanduskriisi tingimustes.
- majandusaasta jooksul oli käive oluliselt langenud ning alates 2009.aasta jaanuarist täiesti puudub. Kuna OÜ Julein põhitegevuseks on nahkrõivaste tootmine ja müük, siis käibe langusega oli seiskunud ka rõivaste tootmine, peatunud ka müügiks ostetud nahkrõivaste realiseerimine. Seoses sellega raamatupidamises kajastatud realiseerimiseks valmis tooted on materiaalselt ja moraalselt vananenud (osa neist hoiuruumi puudumise tõttu on muutunud kasutamiskõlbmatuks) ning vajasid allahindamist või hoopis mahakandmist juba 2008-2009 majandusaastatel. See töö on jäänud õigeaegselt tegemata äriühingul koosseisulise raamatupidaja puudumise tõttu. Seisuga 31.12.2009 oli raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud käibevara 73 569 krooni ulatuses, mille realiseerimine oli aga osaliselt või täielikult võimatu. 19.02.2010 viidi läbi OÜ Julein inventuur, mille käigus on asutud järeldusele, et osa käibevarana arvel olevatest nahkrõivastest tuleb kas alla hinnata või maha kanda. Vastavalt 22.02.2010 aktidele on müügiks saadud kaubad summas 30 000,48 krooni maha kantud ning 3 ülejäänud ( 10 nimetust) on alla hinnatud ( algväärtus 41 305,00 ja lõppväärtus 10 305 krooni). Seega OÜ Julein käibevara maksumus seisuga 31.12.2009 moodustas tegelikult 10 305 krooni, mis ei võimaldanud äriühingul likvideerida maksuvõlg vastavalt Maksu-ja Tolliameti poolt Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse kaudu 16.02.2010 tehtud korraldusele nr.13-11/
- Kaebaja ei saa nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et äriühing ei ole suuteline maksuvõlga graafiku alusel maksma. Maksuhaldur asus seisukohale, et kuna OÜ Julein maksuvõlg on pikaajaline ja alates 2008.a. märtsikuust ei ole ta riiklikke makse tasunud, siis ei suuda ta tagada maksuvõla tasumise ajatamise perioodil graafiku osamaksete, jooksvate maksukohustuste ning maksuvõlalt arvestatava intressi (kokku 44 642,07 krooni) tähtaegset laekumist. Otsuse kohaselt ei ole põhjendatud ega majanduslikult otstarbekas maksegraafiku kinnitamist 36 kuuks, kuna nimetatud perioodi jooksul suureneb oluliselt äriühingu maksukoormus. Kaebuse esitaja rõhutab, et OÜ Julein makseraskused on ajutise iseloomuga ja tekkinud mõjuvatel põhjustel - seoses raske majandusliku situatsiooniga, mis annab äriühingule õiguse taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 111 lg 3 sätestab, et maksukohustuslasel on õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist, esitades põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava. MKS § 111 lg l kohaselt on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. OÜ Julein on teatanud MTA-le, et kavatseb jätkata ja arendada oma tegevust ning tagada maksuvõla tasumise ajatamise perioodil graafiku osamaksete, jooksvate maksukohustuste ning maksuvõlalt arvestatava intressi tähtaegset tasumist. Selleks vajab OÜ-1 Julein maksuvõla tasumise ajatamist võimalikult pikemaks ajaks. Kaebaja on teatanud maksuhaldurile, et on nõus ka lühema kui 36 kuud maksuvõla tasumise tähtajaga, kui ei ole mõistlik ajatada maksuvõla tasumine taotletud tähtajaks. OÜ Julein jääb täielikult oma kaebuse juurde ning kinnitab, et maksuvõla mittetasumine on tingitud äriühingu raskest majanduslikust olukorrast. Põhjendamatu on vastustaja vihje, et kaebaja on kasutanud vaba raha muuks otstarbeks kui maksuvõla tasumiseks. Kaebaja rõhutab, et tema pangakontol ei olnud vaba raha, kuna viimase 3 aasta vältel OÜ Julein äritegevus oli seiskunud ning raha polegi tema kontole laekunud. Vaidlusalusel perioodil OÜ Julein puudus käibevara. Oma väidete tõendamiseks kaebaja esitas kohtule OÜ Julein kontoväljavõtte, millest nähtub, et äriühingul ei olnud raha maksuvõla tasumiseks; 19.02.2010 inventuuriakti koos lisadega, millest nähtub, et raamatupidamises seisuga 19.02.2010 kajastatud kaubad on materiaalselt ja moraalselt vananenud ning osaliselt riknenud ja muutunud kasutuskõlbmatuks, mistõttu nende realiseerimine on raskendatud või võimatu (kaebaja märgib, et inventuuri läbiviimisel ei ole raha loetud, kuna pangakontol polegi seda olnud). Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud haldusaktide tühistamist ja MTA kohustamist välja andma uue otsuse. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitajaga, et väär on maksuhalduri väide, et maksuvõla mittetasumine on tingitud OÜ Julein halvast maksedistsipliinist ning et 31.12.2009 seisuga raamatupidamisbilansi andmetel oli OÜ-l Julein piisavalt vahendeid maksuvõla tasumiseks. OÜ Julein on küll esitanud maksuhaldurile 19.02.2010 inventuuriakti, millest nähtub, et OÜ Julein raamatupidamises seisuga 19.02.2010 kajastatud kaubad (nahkrõivad) on materiaalselt ja moraalselt vananenud ning osaliselt riknenud või muutunud kasutuskõlbmatuks, mistõttu nende realiseerimine on raskendatud või võimatu, kuid ei ole esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et OÜ-l Julein ei olnud pangakontol vaba raha. Ka inventuuriakti lähteülesandest ning tulemustest on väljaloetav, et inventuuri tulemusel ei loetud ega kontrollitud pangakontol olevat raha. Seega ei ole OÜ Julein siiani tõendanud, et isikul puudus võimalus maksuvõla tasumiseks. Pigem nähtub esitatud materjalidest, et kaebaja on kasutanud vaba raha muuks otstarbeks, kui maksuvõla tasumiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 sätestab, et 4 kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Ka Maksukorralduse seaduse (MKS) § 12 kohaselt teostab maksuhaldur juhul, kui talle on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, kaalutlusõigust volituse piire ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt deklaratsioonide esitamist ning senist maksude ja maksete tasumist), maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Kaebuse esitaja poolt esitatud taotluse alusel kaalus maksuhaldur kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning tegi selle põhjal motiveeritud otsuse. Asjas kogutud tõendite pinnalt on maksuhaldur vaidlusaluse otsuse tegemisel võtnud arvesse ja hinnanud põhjalikult nii OÜ Julein varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevat kohustuste täitmist kui maksuvõla ajatamise otstarbekust. Eeltoodust tulenevalt leidis PMTK ning MTA et äriühingu varaline seisund, majandusnäitajad ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine on äärmised halvad. Maksuhaldur ei saa nõustuda kaebuse esitajaga, et äriühingu makseraskused on ajutise iseloomuga. Alates 2008 algusest on isikul mahajäämus isiku poolt deklareeritud maksete osas, alates märtsist 2008 ei ole isik teinud sissemakseid ettemaksukontole maksuvõlgade vähendamiseks ning alates 2009 jaanuarist puudub kaebajal igasugune käive. Maksuhaldur on seisukohal, et üle kahe aasta kestvat makseraskust ei saa pidada enam ajutiseks ning kaebaja praeguste näitajate põhjal saab teha üheselt järelduse, et isiku makseraskus ei ole ajutine. OÜ Julein on teatanud MTA-le, et kavatseb jätkata ja arendada oma tegevust ning tagada maksuvõla tasumise ajatamise perioodil graafiku osamaksete, jooksvate maksukohustuste ning maksuvõlalt arvestatava intressi tähtaegset tasumist. Samas jääb maksuhaldurile arusaamatuks, kuidas on võimalik kaebajal tagada graafikujärgsete maksete tasumine, kui kaebaja poolt esitatud taotlusest nähtub, et isikul on käibevara summas 10 305 krooni ning puuduvad igasugused kindlad tulevikuprognoosid raha saamiseks. 17.02.2010 taotluses on kaebaja märkinud, et tänu tulevastele tööpakkumistele suudab kaebaja tagada maksuvõla tasumise ja jooksvate kohustuste täitmise. 03.03.2010 taotluse täiendustes on kaebaja märkinud, et laojääkide müük aitab tasuda ajatatud ja jooksvad kohustused õigeaegselt. Kuna kaebajal on laovarusid 10 305 krooni ulatuses ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid rahalise sissemakse tegemise kohta äriühingusse või tõendit investeerijate otsimisest äriühingu rahalise olukorra parandamiseks, siis ei suuda äriühing praeguse prognoosi alusel maksuvõlga tasuda. Maksuhaldur tahab rõhutada, et ajatamise näol on tegemist vahendiga, mis aitab maksuvõlglastel üle saada ajutistest makseraskustest. Ajatamisgraafiku koostamise kriteeriumiks on graafiku täitmise realistlikkus. Seega on maksuvõla ajatamise oluliseks tingimuseks see, et isik on võimeline tasuma maksuvõla edasiulatuvalt. Kaebaja poolt esitatud taotluse ja tõendite põhjal ei ole kaebaja võimeline tasuma maksuvõlga ning maksuvõlast ja ajatamisest tulenevaid intresse. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et kaebuse esitaja esitas taotluse maksuvõla ajatamiseks alles siis, kui maksuhaldur tegi kaebajale korralduse maksuvõla tasumiseks koos sunnirahahoiatusega. Nimetatud asjaolu näitab selgelt, et isikul puudus tahe alates 2008 vähendada oma maksuvõlga ning taotlus ajatamiseks esitati viimase võimalusena enne maksuvõla sundtäitmist ja äriühingu pankrotistumist. Seetõttu ei tundu maksuhaldurile ka usaldusväärne kaebaja taotlus maksuvõla tasumiseks 36 kuu jooksul. Kokkuvõtvalt leiab maksuhaldur, et PMTK 10.03.2010 otsus nr 131/1868 ning MTA 27.04.2010 vaideotsus nr 6-1/172-3 on õiguspärased, piisavalt motiveeritud ega kuulu seetõttu tühistamisele ning palub jätta kaebuse rahuldamata. 5 KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustajate kirjalike seletustega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: OÜ Julein on pöördunud maksuhalduri poole maksuvõla 44 105,27 krooni tasumise ajatamise taotlusega. Sellele eelnes Lõuna Maksu- ja Tollikeskuse 16.02.2010 korraldus nr13-11/2660 maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega, mida OÜ Julein ei ole vaidlustanud. Eelnimetatud maksukorraldus on kehtiv haldusakt ning tuleb täita selle adressaadil. Kaebaja väitel äriühingu makseraskused on ajutised, millega vastustajad ei nõustu. Vastustajad seevastu väidavad, et maksukohustuslaste registri andmetel on OÜ-l Julein maksuvõlg pikaajaline- tasumata nõudeid on alates 2008 märtsikuust-, seega tegemist ei ole ajutise makseraskusega. OÜ Julein maksuvõlg on seisuga 08.03.2010 põhimaksu ja intressi osas kokku 44 642,07 krooni. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 111 on sätestatud maksuvõla tasumise ajatamine, mille lõike 1 kohaselt maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. Maksukohustuslane esitab maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava (lõige 3). Vastavalt MKS §-le 112 lg 1 maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on maksuhalduril õigus maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. Sama sätte lõike 2 kohaselt maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Lõige 4 ütleb, et maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui: 1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või 2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või 3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või 4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või 5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist või 6) esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Maksuhaldur on muuhulgas viidanud MKS §-le 112 lg 4 p.1,
- Maksuhalduri arvates OÜ Julein ei suuda tagada maksuvõla tasumise ajatamise perioodil graafiku osamaksete, jooksvate maksukohustuste ning maksuvõlalt arvestatavate intresside tähtaegset laekumist, kuna OÜ Julein maksuvõlg on pikaajaline ja äriühing ei ole alates 2008 märtsikuust tasunud riiklikke makse. Maksuhaldur ei pea põhjendatuks ega majanduslikult otstarbekaks maksegraafiku kinnitamist 36 kuuks, sest nimetatud perioodi jooksul suureneb oluliselt äriühingu maksukoormus. Lisaks olemasolevale intressivõlale arvestatakse kuni põhivõla tasumiseni intresse 0,06% päevas ning tasutud intressidelt on äriühingul kohustus tasuda ettevõtte tulumaksu, mille määraks käesoleval aastal on 21/
- Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes jõudis maksuhaldur järeldusele, et ei pea võimalikuks maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamist. 6 Maksuvõla tasumise ajatamise otsustamine on maksuhalduri diskretsioon. Seaduse kohaselt on maksuhalduril õigus ajatada põhjendatud taotluse alusel maksuvõla tasumine. Maksuhaldur on kaalunud OÜ Julein taotlust maksuvõla ajatamiseks ning on otsustanud jätta taotluse rahuldamata. Maksuhaldur on oma otsustust põhjendanud nii PMTK otsuses nr 13-1/1868 kui ka MTA vaideotsuses nr 6-1/172-
- Kohus ei nõustu kaebajaga, et OÜ Julein makseraskused on ajutise iseloomuga. Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kuna alates 2008 algusest on OÜ-l Julein mahajäämus isiku poolt deklareeritud maksete osas ning alates märtsist 2008 ei ole äriühing teinud sissemakseid ettemaksukontole maksuvõlgade vähendamiseks, samuti et alates 2009 jaanuarist puudub kaebajal igasugune käive, siis üle 2 aasta kestvat makseraskust ei saa enam pidada ajutiseks. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud taotluse ja tõendite põhjal ei ole OÜ Julein võimeline tasuma maksuvõlga (edasiulatuvalt) ning maksuvõlast ja ajatamisest tulenevaid intresse. vastustaja arvates väärib tähelepanu ka asjaolu, et kaebaja esitas taotluse maksuvõla ajatamiseks alles siis, kui maksuhaldur tegi kaebajale korralduse maksuvõla tasumiseks koos sunniraha hoiatusega. Maksuhalduri jaoks ei ole usaldusväärne kaebaja taotlus maksuvõla tasumiseks 36 kuu jooksul. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Vastustaja kinnitas kohtule, et maksuhaldur on otsust tehes kaalunud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning on oma otsustust vaidlustatud haldusaktis, sh vaideotsuses, ka motiveerinud. Kohtul puudub pädevus sekkuda haldusorganile reserveeritud diskretsiooni sisulisse teostamisse, kuid kohus võib kontrollida teostatud kaalutlusõiguse piiridest kinnipidamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 kohaselt kui asutus, ametnik või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Käesolevas asjas kohus ei ole tuvastanud maksuhalduri poolt otsuse tegemisel diskretsiooni piiride ületamist. Lisaks kohus märgib, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-18-08). Samuti kohus ei saa asendada halduse diskretsiooni omapoolse kaalutlusotsusega. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole rikkunud ka menetlusnorme ning motiveerimiskohustust. Kaevatav otsus on piisavalt motiveeritud, oma sisult arusaadav ja kontrollitav. Kohtul puudub alus õiguspärase haldusakti tühistamiseks. Eraldi vajab äramärkimist, et vaidlustatud vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kohtul puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 7 8