KOHTU SEISUKOHT:
) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kahju hüvitamise vaidlus kuulub
lg 3 p-st 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda vaidlusaluse õigussuhte iseloomust. Kohus on seisukohal, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebuses menetluse lõpetamist ei takista asjaolu, et kohus võttis varem kaebuse menetlusse ja määras selle läbivaatamisele kohtuistungil. Kohus peab igas menetlusstaadiumis menetluse lõpetama, kui ta on seisukohal, et puudub pädevus kaebuse läbivaatamiseks. Kohus tugineb lisaks Riigikohtu lahenditele. Riigikohtu halduskolleegium on (15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 otsus nr 3-3-1-6910) leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsutamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. 4. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekkinud kahju, kuna vangla ei osutanud kaebajale õigeaegselt tervishoiuteenust perioodil 05.07.2007 kuni 24.07.2007. Tervishoiuteenusest ilmajätmine seisnes selles, et vangla arst ei võtnud midagi ette selleks, et kaebajal oleks olnud võimalik viirusevastast ravi jätkata või taasalustada (tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega 16.03.2009). Seega on kaebajale tekkinud väidetav kahju vangla arsti tegevusetuse (tervishoiuteenuse osutamata jätmine) tagajärjel ning tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse ka vaatamata sellele, et toimingu õigusvastasuse tuvastas selleks pädevust mitteomav kohus. Ringkonnakohtu otsust on võimalik kasutada maakohtus tõendina. 5.
lg 1 p 1 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna tegemist on kaebusega, mis ei ole menetletav halduskohtus, tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Kaebajal on võimalus pöörduda Harju Maakohtusse. 6. 07.06.2010 määrusega määras kohus kohtuistungiaja (22.02.2011 kell 13.00) ja määras kuulata tunnistajan üle V. K.. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, tuleb tühistada ka määratud kohtuistungi aeg (22.02.2011 kell 13.00) ja teavitada sellest menetlusosalisi ja tunnistajat. Kristina Maimann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.