Obsah (5)

§ 28§ 14§ 2§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 2.

) §-le 28 lg 3 ei ole lubatud välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest.

§ 28

lg 32 alusel Eestis viibiv välismaalane, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, peetakse Politsei-ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti poolt kinni ja korraldatakse viivitamata tema Eestist väljasaatmine. Vastavalt

§ 14

lg 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata.

§ 14

lg 31 järgi välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust, saadetakse vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.

1. Tallinna Halduskohus andis
2. novembri
3. a määrusega loa V. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
4. detsembrini
6. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
7. novembril 2010 taotluse V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt keeldus Läti Vabariigi Piirivalve Migratsiooniteenistus
8. novembril
9. a saabunud kirjaga V. G.i tagasivõtmisest, sest Politsei- ja Piirivalveamet ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et V. G. saabus Eesti Vabariigi territooriumile otse Läti Vabariigi territooriumilt. Politsei- ja Piirvalveamet edastas
10. novembril 2010 Läti Vabariigi Piirivalve Migratsiooniteenistusele korduva tagasivõtmispalve. Tulenevalt “Leedu Vabariigi Valitsuse, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vahelisest kokkuleppest ebaseaduslikult riigis viibivate isikute tagasivõtmisest” võetakse isik ilma formaalsusteta tagasi juhul, kui on tõendatud või on põhjendatud alus arvata, et isik saabus tagasivõtmispalve esitanud riigi territooriumile otse selle riigi territooriumilt, kellele on tagasivõtmispalve esitatud. Politsei- ja Piirivalveametil on põhjendatud alus arvata, et V. G. saabus Eesti Vabariigi territooriumile otse Läti Vabariigi territooriumilt, kuna Läti Vabariik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pärast V. G.i üleandmist Läti ametivõimudele
11. juunil
12. a on isik lahkunud Schengeni ühtsest viisaruumist. Nimetatud päringule ei ole Politsei- ja Piirivalveamet veel vastust saanud.
13. Kohtuistungil jäi Politsei- ja Piirivalveamet taotluse juurde. V. G. selgitas, et Politsei- ja Piirivalveamet oleks pidanud Läti Vabariigi ametivõimudega ühendust võtma juba V. G.i arestimajas viibimise ajal. Puudutatud isik oleks soovinud kohe pärast arestimajast vabanemist Läti Vabariiki tagasi minna, sest tal oli seal töökoht. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise tõttu jäi isik töökohast ilma ja praegu ei ole enam tähtis, kus ta viibib. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et taotlus väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida.

§ 28

lg 3 sätestab, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu, ei ole lubatud Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. V. G.i suhtes kehtib sissesõidukeeld Eesti Vabariiki. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõike 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 2 näeb ette 2 väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Hetkel puuduvad

§ 24lg-tes 2 või 3 sätestatud väljasaatmiskeskusest vabastamise alused.

1. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks ei ole alust ka siis, kui väljasaatmine on muutunud perspektiivituks või väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine isiku põhiseadusega kaitstud õigustesse. Läti Vabariik keeldus
2. novembri
3. a kirjaga V. G.i tagasivõtmisest, sest Politsei- ja Piirivalveameti
4. novembri
5. a tagasivõtutaotlusele ei olnud lisatud asjakohaseid tõendeid. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
6. novembri kirjaga Läti Vabariigile korduva taotluse ja täiendavad põhjendused. Viimasele taotlusele ei ole veel vastatud, kuid vaidlust pole selles, et Läti Vabariik on viimase kahe aasta jooksul isiku korduvalt tagasi võtnud. Seetõttu puudub kohtul praegu alus arvata, et Läti Vabariik keeldub veelkord V. G.i vastuvõtmisest. Läti Vabariigi ametivõimud ei ole veel taotlusele vastamisega ka ebamõistlikult viivitanud. Seetõttu ei saa hetkel väljasaatmist pidada perspektiivituks vastuvõtva riigi puudumise tõttu. Arvestades V. G.i väljasaatmiskeskuses senise viibimise kestust (üks kuu) ei ole tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamine muutunud ka ebaproportsionaalseks.
7. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra, s.o kuni
8. veebruarini
9. Monika Laatsit 3