Obsah (8)

§ 48§ 60§ 61§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101

1 Ärakiri 2-07-25570 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-25570 Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi A. T. sea

) 8 peatükis.

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 4

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et S. T. on alaealise lapse A. T. ema, seega, seaduslik esindaja. K. T. on lapse A. T. isa. Jõhvi Vallavalitsuse 12.07.2007 tõendi (tl. 4) kohaselt elab laps A. T. koos ema S. T.. Ida-Viru Maakohtu 05.05.2000 kohtuotsusega nr. 2402/00 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär (tl 6-7). Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 101

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, §

1. Kohtuistungil vähendas hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuet ja palus kostjalt alates 15.11.2010 välja mõista elatis summas 1 500 krooni kuus. Kostja nõustus hagiga summas 1 500 rubla kuus. Eesti Panga 02.12.2010 väljatrüki kohaselt moodustab Venemaa rubla kurss Eesti krooni suhtes 0,37992, so, 1 500 rubla on ca 569,90 krooni. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 1 500 krooni kuus alates 15.11.2010, kuni A. T. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a. Kohus on arvamusel, et kostja poolt pakutud elatis summas 1 500 rubla (ca 569.90 krooni) on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ja jääb sisuliselt samale tasemele Ida-Viru Maakohtu 05.05.2000.a. kohtuotsusega nr. 2-402/00 väljamõistetud elatisega (500 krooni). kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et hageja seadusliku esindaja poolt nõutav elatis summas 1 500 krooni kuus on tunduvalt väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise alammäärast (2 175 krooni). Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 5 Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kõik antud asja menetluses kantud kulutused jätab kohus täielikult kostja kanda. Kohtunik /allkiri/ J. Külaots Ärakiri õige Kantselei juhataja Õ. Bamberg Kohtuotsus jõustus
2. veebruaril 2011.a. Kantselei juhataja Õ. Bamberg